Mida pakub Web 3.0
Sihtrühm:
See referaat on neile mõelda, kes tahavad interneti maastikul toimuvaga end kursis hoida. Samuti on see ka nendele, kes soovivad valmistuda selleks, mida tulevik toob.
Probleem:
Võib eeldada, et see, kes seda teksti loeb, pole kursis sellega, mida Web 3.0 pakub (ja hakkab pakkuma). Seega püüan selle kirjatööga selgemaks teha, kus suunas areneb internet edasi. Proovin selgitada ka täpsemalt, mille või kelle jaoks see Web 3.0 üldse on.
Sisu:
Võib leida palju arvamusi selle kohta, mis on Web 3.0. Kirjeldamist ei alusta mitte ühest vaid neist kõigist.
See graafik annab ülevaate, kuidas see areng enam-vähem liigub, ja samuti kerge aru saada, et ega see üleminek ei ole must ja valge.
Semantic Web
Alustan sellega, mida peamiselt seostatakse Web 3.0 tulekuga - Semantic Web. Sematiline Veeb on WWW edasi arendus. Et aru saada, mida tähendab Semantiline Veeb, peame aru saama, mida tähendab semantiline. Kui praegune internet saab väga hästi aru süntaksist ehk lause ehitusest, siis Semantiline Veeb saab aru semantikast ehk lause tähendusest. Võtame näiteks laused:
Mina armastan internetti! Mina (L) internetti!
Siis saab semantiline veeb mõlema puhul aru, et mulle meeldib internetis ringi surfata ja seal uusi asju leida. Mis kasu sellest meile on? Peamine kasu meile on see, et otsingu mootorid saavad paremini aru, mida me tahame otsida, või saab internet meile midagi soovitada, mis meid võib huvitada.
Kuidas Semantiline Veeb toimib.
Semantilise veebi põhjaks on lihtne lause struktuuri (seoste, tüüpide) põhimõte: subjekt -> predikaat -> objekt (näiteks: Auto sõidab sõiduteel) Üksikult ei anna selline struktuur arvutile erilist teadmist. Vaatame sellist, kus sellised kolmikuid mitu.
- Auto sõidab sõiduteel.
- Asfalt on sõidutee.
- Kruusatee on sõidutee.
- BMW on auto.
- Audi on auto.
Nüüd, kui kasutada sellist põhja otsingumootoril, siis võib otsing "auto sõidab sõiduteel" leida ka selliseid seoseid nagu "Audi sõidab asfaltil" ja "BMW sõidab kruusateel". Kui selliseid seoseid on loodud palju, siis võib üsnagi lihtsalt leida endale sobiva info kiiresti. Veidi spetsiifilisemalt rääkides on Semantilise Veebi komponendid:
- XML - annab elementaarse süntaksi dokumentidele, kuid ei seosta semantikat sisuga.
- XML Schema - on keel, selleks et piirata elementide sisu XML dokumentides.
- RDF on lihtne keel kirjeldamaks andmemudeleid, mis kirjeldab objekte ja nende vahelisi seoseid (vaata eelnevat näidet)
- RDF Schema on sõnastik kirjeldamaks RDF-i resursside, koos generaliseeritud omaduste hierarhiatega, omadusi ja klasse.
- OWL lisab rohkem sõnavara kirjeldamaks omadusi ja klasse: klasside vahelised sõltuvused, kardinaalsus, võrdsus, täpsemad omadused, omaduse karateristika (näiteks sümmeetria) ja loendatavad klassid.
- SPARQL on protokoll ja päringute keel semantilse veebi andmete jaoks.
Intelligentsed programmid
Väga palju praegu panustatakse keele töötlusele (masin tõlge), masin õpe, masin mõtlemine ja automaatsed agendid. Juba praegu võib selle laadseid asju internetist leida aga need pole veel täiuslikud. Näiteks:
Masin tõlge
- Google Translator
- AltaVista Bable Fish
Automaatsed agendid
http://blogrovr.com/ (tegemist on blogide lugemise süsteemiga, mis oskab ise sarnase teemaga asju soovitada) http://last.fm/ (interneti raadio, mis vastavalt sinu maitse järgi proovib lugusi mängida)
Veeb 3D
Samuti pakutakse seda, et veeb muutub kolmemõõtmeliseks, et tekib sinna teine alternatiivne elupaik. See annaks võimalusi jagada kolmemõõtmelist ruumi. Praegu tegeleb selle arendamisega W3D Consortium, mis on mitte tulundus ühing ja arendab välja 3D standardeid interneti jaoks. Praegu arendavad nad X3D, mis on VRML-i järglane. VRML-i kasutatakse 3D veebi aplikatsioonide jaoks.
WebOS ja veebi programmid
Veeb 3.0 toob endaga kaasa veebi põhised operatsioonisüsteemid ja programmid. Praegu juba leidub väga palju programmeerimiskeeli, mis toetavad internetti, ja leidub mõned veebipõhised OS-id (DesktopTwo, eyeOS, G.ho.st, Ulteo, YouOS, Xcerion XIOS, Browser OS, Iteva). Palju pannakse rõhku just väga interaktiivsetele programmidele (RIA). Selliste programmeerimis keelte näideteks on Silverlight, Flex, OpenLaszlo.
Kiirus
Veeb 3.0-ga seostatkse ka interneti kiiruse tõusu. Selle kohta on öelnud Reed Hastings, et: "Veeb 1.0 oli sissehelistamine, 50Kbps, Veeb 2.0 on keskmiselt 1Mbps ja Veeb 3.0 saab olema 10 Mbps püsivalt, mis on täielikult video veeb, ja selline tundub Veeb 3.0." See ei tundugi tegelikult üllatusena, et sellised kiirused püsivalt saavutatakse, sest juba praegu leidub kohti, kus selline kiirus olemas on. Samuti on loomulik eeldada seda, et internet läheb üha kiiremaks ja kiiremaks.
Kokkuvõte
Kui Veeb 3.0 lõpuks täielikult kohale jõuab võib olla veebi kasutamine juba üsna mõnus ja seal võib saada kindlasti palju rohkem infot kui praegu. Võib eeldada, et ennekõike võidab siin kasutaja.
Kasutatud kirjandus:
http://en.wikipedia.org/wiki/Web_3.0 http://wiki.digitalbazaar.com/en/Semantic-web-intro http://en.wikipedia.org/wiki/Semantic_Web http://en.wikipedia.org/wiki/Data_Web http://en.wikipedia.org/wiki/Web_os http://en.wikipedia.org/wiki/Machine_translation http://en.wikipedia.org/wiki/Web3D_Consortium
Soovitatav kirjandus:
http://www.w3schools.com/semweb/default.asp http://rdfabout.com/quickintro.xpd