Arvutiteaduse instituut
  1. Esileht
  2. Teeme ise arvutimänge
EN
Logi sisse

Teeme ise arvutimänge

  • Esileht
  • I RAAMAT
    • Eessõna
    • Hakkame pihta!
      • Esimesed katsetused
      • Esimene päris programm
      • Esimene mäng
    • Olulised mõisted
      • Muutujad
      • Arvud ja sõned
    • Veateated
    • Matemaatika
      • Põhitehted
      • Suurendamine ja vähendamine
      • Eriti suured ja eriti väiksed arvud
      • Moodul math
    • Andmetüübid
    • Sisend ja väljund
      • "print" käsk, end="", koma ja +
      • Sisendi küsimine failist või veebist
    • Esimene graafika
    • Mida õppisid?
  • II RAAMAT
  • III RAAMAT
  • IV RAAMAT
  • V RAAMAT
  • VI RAAMAT

Olulised mõisted ja sissejuhatus

Andmetüübid

Muutujate peatüki all rääkisin sulle, et on olemas erinevat tüüpi muutujaid - arvulised ja sõned. Tegelikult on erinevaid tüüpe palju rohkem ja neid nimetatakse üldmõistega andmetüüp. Praeguseks oleme kokku puutunud kolme tüüpi andmetega: täisarvud (integer), ujukomaarvud (float) ja sõned (string). Algatuseks piisab meile vaid nendest kolmest.

See, kuidas ühte või teist tüüpi andmeid luua, sellest rääkisime juba muutujate peatükis. Meeldetuletuseks paar näidisrida:

  • eesnimi = "Juku" < < Sõne ehk string andmetüüp, kasutatakse jutumärke
  • loendaja = 3 < < Täisarv ehk integer andmetüüp, ei kasutata punkti (e.k koma)
  • kiirus = 90.25 < < Ujukomaarv ehk float andmetüüp, kasutatakse punkti (e.k koma)

Andmetüüpide muutmine

Küllalt tihti on programmides vaja andmetüüpe muuta. Integer float'ks või string integer'ks vms variant. Selleks on Pythonis kolm erinevat funktsiooni:

  • float() muudab stringi või integer'i ujukomaarvuks
  • int() muudab ujukomaarvu või sõne integer'ks
  • str() muudab integeri või floati string'ks

Näiteks, kui ma tahan muuta täisarvu 24 ujukomaarvuks, kutsun välja funktsiooni float() ja kirjutan 24 sulgude sisse ja saan tulemuseks 24.0

Kuna jällegi on mõistlikum andmetüüpide muutmist vaadata pigem video pealt, kui kirjutada nende omapärad tekstina üles, siis edasi jälgi juba filmi. Ära unusta ise järgi proovimast!

Kuidas teada saada, millise andmetüübiga on tegemist?

Kui on veidi arusaamatuks jäänud, millist tüüpi üks või teine muutuja on, siis saab seda alati Pythoni käest küsida. Selleks tuleb kasutada funktsiooni type() ja sulgude sisse kirjutada muutuja nimi, mille kohta infot tahetakse. Vaata vasakul olevat näidet.

Võimalikud veateated

Selge on see, et kui ma tahan teksti või midagi muud mittearvulist muuta arvuks, siis annab süsteem mulle veateate. Python ei oska sõnast arvu teha, kas sina oskad? Aga kui on mõni arv antud sõnena, näiteks "56", siis selle arvuks muutmisega saab Python hakkama küll :)

  • Arvutiteaduse instituut
  • Loodus- ja täppisteaduste valdkond
  • Tartu Ülikool
Tehniliste probleemide või küsimuste korral kirjuta:

Kursuse sisu ja korralduslike küsimustega pöörduge kursuse korraldajate poole.
Õppematerjalide varalised autoriõigused kuuluvad Tartu Ülikoolile. Õppematerjalide kasutamine on lubatud autoriõiguse seaduses ettenähtud teose vaba kasutamise eesmärkidel ja tingimustel. Õppematerjalide kasutamisel on kasutaja kohustatud viitama õppematerjalide autorile.
Õppematerjalide kasutamine muudel eesmärkidel on lubatud ainult Tartu Ülikooli eelneval kirjalikul nõusolekul.
Courses’i keskkonna kasutustingimused