Arvutiteaduse instituut
  1. Esileht
  2. Noored Koodi
EN
Logi sisse

Noored Koodi

<- Kõik kursused

  • Arduino kursus
  • 1. Sissejuhatus: millist Arduinot valida, programmeerimiskeskkond Arduino IDE
  • 2. Töötamine Arduino IDE-ga, Arduino ühendamine arvutiga ja sisseehitatud LEDi vilgutamine
  • 3. Vooluahela koostamine (LED, takistid, maketeerimislaud, juhtmed) ja värvikood
  • 4. LED-ide vilgutamine FOR tsükliga, lokaalmuutuja kasutamine
  • 5. Lüliti ühendamine ja LEDi vilgutamine vastavalt lüliti asendile: IF/ELSE tingimuse kasutamine
  • 6. RGB ledi ühendamine ja RGB võimaluste katsetamine analogWrite() abil
  • 7. Valgustundliku takisti ja ADC abil valguse mõõtmine ja kuvamine arvuti ekraanil—Serial monitor
  • 8. UART liidese abil andmete vahetamine Arvuti ja Arduino vahel, ASCII tabel
  • 9. Potentsiomeeter: töö-põhimõte, ühendamine, juhtkang (joystick)
  • 10. Servomootori juhtimine—pulsilaiusmodulatsioon ja joystick
  • 11. Ekraani ühendamine ja teksti kuvamine 1602 LCD ekraanil
  • 12. USART ja 1602 LCD: Serial monitorist ekraanile!

  • 13. IDE-s programmeerimisest kokkuvõtvalt
  • 14. LED heleduse muutmine vastavalt keskkonna valgustugevusele
  • 15. Ohmi seadus, multimeetri kasutamine

  • 16. Kordamisküsimused
  • 17. Kontrolltöö

  • 18. LED juhtimine infrapuna-saatjaga ja -vastuvõtjaga
  • 19. HC-SR04 ultrahelisensori ühendamine ja näitude kuvamine LCD ekraanil
  • 20. Joonistame ise programmi Fritzing abil korrektse vooluringi skeemi
  • 21. Sissejuhatavalt sünkroonsest ühendusest (I2C ning SPI) õhurõhu anduri BMP280 näitel
  • 22. CSV—Comma Separated Values
  • 23. Kujundite kuvamine 1602 LCD ekraanil
  • 24. Ekraani ühendamine ja teksti kuvamine 1602 LCD ekraanil
  • 25. Arduino ühendamine bluetooth seadmega
  • 26. Relee juhtimine

  • 27. Digispark: netist tarkvara leidmine, installeerimine ja esimese lihtsa programmi töölepanek
  • 28. ESP32: tarkvara ja lihtsa esimese programmi töölepanek
  • 29. ESP32: jõuame sisse-ehitatud LED vilgutamiseni

  • 30. Kordamine
  • 31. Teooria esitlus
  • 32. Projektiesitlus

32. Projekti esitlus

<- eelmine peatükk kursuse algusesse ->

Vähemalt kolme peatüki materjali sisaldava ning lõpuni valmis ehitatud projekti esitlus iga õpilase poolt. Valitakse parim projekt ja parim projekti-esitleja. Lisapunkte annab kirjaliku esitluse olemasolu, illustratsioonid—fotod, Fritzing skeemid, nutikad ent lihtsad enda väljamõeldud esitlusvõtted.

Kui selline üritus teha täies mahus, siis see kindlasti ei mahu 45 minutilise koolitunni sisse. Valikkursuse testimisel kulus õpilasel oma projekti esitlemisele 20 minutit—ent see kukkus välja kui sündmus ning teadmiste paraad. Seega üritame pigem mitte läbi viia teadmiste kontrolli vaid vahvat demonstratsioon-projektide esitlemist.

Kui aeg on piiratud—näiteks koolitunni pikkusega, siis jagab õpetaja tunni pikkuse läbi osalejate arvuga. Kui tulemuseks on alla 10 minuti õpilase kohta, peab leidma lisa-aega.

Kindlasti on sündmus vaja õpilastega läbi arutada. Kui osaleda soovivad ka õpilase vanemad, siis on nad oodatud. Nende tulek esitlusele lisab motivatsiooni kõigile.

Õpilased ise panevad projektid järjestusse—paremuse alusel.

Lõppsõna on õpetajal—umbes sama moodi kui päriselus oleks viimane sõna öelda investoril. Ka investor peab aega võtma—vaja on esitlused ära kuulata.

Noorimate esitluse korral anname neile piisavalt aega. Soovitame noorimate puhul kindlasti teha esitlus avatuks lapsevanematele. Kõike on lubatud kodus ise ette valmistada. Kui midagi väga viltu läheb, siis ikka natuke abistame ka.

NB!

Tegemist ei ole põhiainega ja seega on viimase kohtumise mõte sarnane eespool kirjeldatud mistahes muu õpikohtumisega—asjast peab olema kasu õpilasele. Kiirustamine ja tunniplaani vankumatu taga-ajamine esitlusel ei tööta. Nimetagem seda valikkursuse paratamatuseks ja olgem avameelsed ka õpilastega.

Teeme esitluse meeldejäävaks sündmuseks. Selle järel soovitakse kindlasti teha ka jätkukursusi.



<- eelmine peatükk kursuse algusesse ->

  • Arvutiteaduse instituut
  • Loodus- ja täppisteaduste valdkond
  • Tartu Ülikool
Tehniliste probleemide või küsimuste korral kirjuta:

Kursuse sisu ja korralduslike küsimustega pöörduge kursuse korraldajate poole.
Õppematerjalide varalised autoriõigused kuuluvad Tartu Ülikoolile. Õppematerjalide kasutamine on lubatud autoriõiguse seaduses ettenähtud teose vaba kasutamise eesmärkidel ja tingimustel. Õppematerjalide kasutamisel on kasutaja kohustatud viitama õppematerjalide autorile.
Õppematerjalide kasutamine muudel eesmärkidel on lubatud ainult Tartu Ülikooli eelneval kirjalikul nõusolekul.
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi kursuste läbiviimist toetavad järgmised programmid:
euroopa sotsiaalfondi logo