27. Digispark: netist tarkvara leidmine, installeerimine ja esimese lihtsa programmi töölepanek
<- eelmine peatükk
järgmine peatükk ->
27.0. Seos eelmiste teemadega
Esimeses ja teises peatükis panime tööle Arduino, õppisime leidma tarkvara, kasutama Arduino IDE-s olevat näidisprogrammide valikut, Tools menüü alt leidma õiget Arduinot ning porti. Neid oskusi on nüüd vaja värskendada Digisparki teemas.
Teeme läbi kõik need meile Arduinost juba teadaolevad töö alustamise etapid. Selle valikkursuse lõpetamisele lähenedes asume Arduinost erinevaid riistvara programmeerimise võimalusi uurima. Ent kuna oleme vahepeal selgeks saanud Arduino IDE ning kuna sellega saab ka programmeerida „mitte-Arduinosid“, siis selle valikkursuse raames me Arduino IDE-st loobuda veel ei raatsi.
Niisiis: Digisparkil mõne näidisprogrammi käivitamiseks saame kasutada meile tuttavat Arduino IDE keskkonda. Ühtlasi pöörame tähelepanu ka turvalisusele.
27.1. Eesmärk ja selgitused
Eesmärgiks on õppida tundma Digisparki nimelist riistvara: sisuliselt „ilma kestata“ USB pulka—nn „mälupulka“.
Selle peatüki järel õpilane oskab:
27.2. Töövahendid:
27.3. Tegevused:
27.3.1. Mida häirivat võiks selles peatükis kogeda?
Minul on selle peatüki läbimängimiseks laual Digispark, mis on juba risustatud tarkvaraga, mis ei lase harjumuspärastel sirgjoonelistel vilumustel põhinevat kena töörutiini jätkata. Arvutiga ühendamisel kirjutab minu Digispark hoolega ette valmistatud esimesse programmi juurde midagi eksitavat ja lisab uusi ridu (näiteks minu käeulatusse sattunud Digispark kirjutab praegu mu LED-vilgutamise teksti vahele erinevaid täheühendeid—näiteks antud juhul Rein ja lisab sellele hüüumärgi, ette paneb näiteks veel ka kolm punkti ning lisab ka ühe rea juurde. Vaata illustratsiooni. Ja see ei olnud veel kõik, mida see paharet teha oskas…
Selgelt on näha, et sellise „ise-kirjutunud“ täiendusega Teie esimene katsetamise programm ka enam ei kompileeru.
Et mõista, mida piinarikast veel võiks juhtuda, on soovitav täiendavalt uurida materjale turvalisuse kohta: vt https://courses.cs.ut.ee/2019/turve/spring/Main/Praktikum13, samuti http://hackest.org/usb
Millest alustada?
Kas alustaksite sellest, et ühendaks Digisparki USB-pistikusse ja siis vaataks, mis arvutiga saama hakkab? Tundub kahtlane.
Alustame parem sellest, et kõigepealt teeme etapphaaval läbi oma Digisparki kasutamiseks vajaliku tarkvara allalaadimise.
Netiotsingutest leiab selle kohta instruktsioone ning õppevideosid, ent anname ülesande lihtsustamise eesmärgil detailhaaval töö käigu piltidega näitlikustades ette.
27.3.2. Tarkvara allalaadimine
Arduino tarkvara on meil arvutis olemas. Sellele on vajalik lisada Digisparki tarkvara. Avame kõigepealt Arduino programmi. Seejärel avame File -> Preferences ja saame ette järgmise ekraanipildi, millel kontrollime, kas Sketchbook location vastab meie kavatsustele ning siis klikime aktiiveks pildil linnukesega tähistatud ikooni.
Edasi saame täiendavalt avanenud aknast klikkida tekstil „Click…“ (vt punasega alla joonitud)
Seejärel suunab Arduino IDE meid Githubi leheküljele Unofficial list of 3rd party boards support urls.
Sellelt leiame tähestiku järjekorras allapoole lehitsedes üles ametliku Digistump json1 faili aadressi (punaselt alla joonitud).
Ning teeme sellest aadressist (http://digistump.com/package_digistump_index.json) mällu koopia (Ctrl+ C abil).
Kopeerime (Ctrl + V) selle aadressi aknasse „Enter additional URLs, one for each row“ ning seejärel vajutame OK peale:
Saime digistump json õige aadressi õigesse kohta ja seejärel vajutame OK peale: aken sulgub. Seejärel tuleb öelda OK ka Preference aknas…
… ja ka see sulgub.
Seega oleme saanud kätte Digistump käivitamiseks vajaliku json faili.
Sulgeme nüüd Arduino IDE.
Seejärel avame uuesti Arduino IDE.
Ning käivitame Digistump AVR Boards.
Õpetaja arvutis on kõik vajalik juba olemas, vt allpool ekraanitõmmis.
Teie aga liikuge hiirega järgmisel pildil asuva punase täpi lähedusse, misjärel ilmuvad aknasse vajalikud nupud.
Tehke õige hiireklõps. Sooritage installeerimine.
Installeerimine võib võtta päris pikalt ootamist… Kui protsess on lõppenud, sulgege Boards Manager aken.
Klikime Installeerimise järel OK.
Seejärel paneme Arduino programmi kinni ja avame uuesti.
Kui ei õnnestu, siis võiksime igaks juhuks kõigepealt kontrollida, kas oleme Additional Boards Manager URLs reale kirjutanud täpselt http://digistump.com/package_digistump_index.json. Kui me ei kopeerinud vaid kirjutasime aadressi, siis kipuvad vead sisse tulema. Vale aadressiga aga ei saa internetist midagi kätte.
Vajadusel esitage küsimusi õpetajale.
1 JavaScript Object Notation (json) on formaat, milles on mugav infot edasi anda; pikemalt me siinkohal json formaadil aga ei peatu.
26.3.3. Edasine tegevus peale tarkvara allalaadimist
Kui nüüd uuesti tulete Tools -> Board -> Boards Manager, siis kogu menüü kõige alumises osas näete Digisparki valikut. Klikkige aktiivseks kõrvaloleval joonisel näidatud „Digispark (Default -16.5mhz)“—ekraanipildil kursori abil sinisega tähistatud.
Ja nüüd uuesti sama korrates (st Tools -> Board -> Boards Manager abil) peaksite nägema Arduinot tähistava teksti asemel selekteeritult järgmist kirja:
Board: „Digispark (Default – 16.5mhz)“
Vaadake, kas saite samasuguse info ekraanile nagu illustratsioonil:
Järgmisena peame installeerima vastava draiveri.
Leiame selle tarkvara githubist (internetist otsides me saame kasutada näiteks otsisõnu „Digistump“, „Arduino“, „release“, „github“):
Avame Githubist leitud lehekülje, liigume sellel vastavalt tähistikule kuni Digistump Official osani.
Seal klikkides aga leiame Arduino Release 1.6.7.
Ning sealt leiame Digistump.Drivers.zip faili.
Laeme Digistump.Drivers.Zip enda arvutisse.
Selle zip-faili oma arvutis avamise järel leiame DPinst64.exe ja klikime sellel.
Kui meie arvuti ei ole x64 tüüpi, vaid on x32 tüüpi, siis saame ekraanile hoiatuse. Sel juhul õpetaja aitab.
Minu näites kasutatav arvuti on x64 tüüpi. Seega klikin ma DPinst64.exe peal. Vt punane linnuke pildil.
Seejärel teeme läbi draiveri installeerimise protseduuri.
Ja sellega on meil kogu Digisparki jaoks vajalik tarkvara olemas.
26.3.5. Digisparki peal näidisprogrammi käivitamine
Nagu Arduinogi puhul, saame esimeseks katsetuseks Examples menüüst midagi huvitavat leida.
Selleks valime:
Files -> Examples -> … ning edasi vaatame päris avaneva nimede menüü alla—sinna, kus helehalliga alapealkirjaks on „Examples for Digispark (Default – 16.5mhz)“ Märkame menüü kõige alumises servas allapoole suunatud teravikuga musta kolmnurka.
See must kolmnurk on nool: jätkake selle noolega allapoole lehitsemist seni, kuni tuleb vastu DigisparkKeyboard. Sellelt hiirega paremale poole liikudes avaneb menüü peakirjaga Keyboard.
Pange see käima ja nüüd jälgige toimuvat.
Esialgu on kõik kenasti, ent ühel hetkel hakkab digispark programmi täiendama…
Kas Digisparki poolt täiendatud programm enam kompileerub?
Kui nüüd lähete näiteks tagasi Wordi, et vaadeldu kohta paar märkust kirja panna, siis segab ka seal Digispark Teie tööd—kirjutab ka sinna vahele.
Katsetage:
Eemaldage USB-pesast Digispark.
Kas saite pahandusest lahti?
Ent kahju on juba sündinud—süütu kiri „Hello Digispark!“ ilutseb igal pool…
Mis järeldused me siit teeme?
Harjutus A
Et veelkord veenduda, kuidas asi töötab, avage Wordis uus fail ning seejärel asetage paharet USB pesasse tagasi.
Pean tunnistama, et mind see häiris kõvasti. Nimelt ma ju kirjutan antud teema peatükki Digisparkist ja iga korra järel, kui ma seda kirjeldamise huvides proovin—rikun ära juba tehtud teksti ning siis pean seda puhastama.
Eemaldage see Teie poolt programmeeritud kurilane USB pesast—kas häired lakkasid?
Jääb üle veel viimane küsimus: kas ühendaksite oma arvutiga tänavalt leitud USB pulga?