Arvutiteaduse instituut
  1. Esileht
  2. Noored Koodi
EN
Logi sisse

Noored Koodi

<- Kõik kursused

  • Arduino kursus
  • 1. Sissejuhatus: millist Arduinot valida, programmeerimiskeskkond Arduino IDE
  • 2. Töötamine Arduino IDE-ga, Arduino ühendamine arvutiga ja sisseehitatud LEDi vilgutamine
  • 3. Vooluahela koostamine (LED, takistid, maketeerimislaud, juhtmed) ja värvikood
  • 4. LED-ide vilgutamine FOR tsükliga, lokaalmuutuja kasutamine
  • 5. Lüliti ühendamine ja LEDi vilgutamine vastavalt lüliti asendile: IF/ELSE tingimuse kasutamine
  • 6. RGB ledi ühendamine ja RGB võimaluste katsetamine analogWrite() abil
  • 7. Valgustundliku takisti ja ADC abil valguse mõõtmine ja kuvamine arvuti ekraanil—Serial monitor
  • 8. UART liidese abil andmete vahetamine Arvuti ja Arduino vahel, ASCII tabel
  • 9. Potentsiomeeter: töö-põhimõte, ühendamine, juhtkang (joystick)
  • 10. Servomootori juhtimine—pulsilaiusmodulatsioon ja joystick
  • 11. Ekraani ühendamine ja teksti kuvamine 1602 LCD ekraanil
  • 12. USART ja 1602 LCD: Serial monitorist ekraanile!

  • 13. IDE-s programmeerimisest kokkuvõtvalt
  • 14. LED heleduse muutmine vastavalt keskkonna valgustugevusele
  • 15. Ohmi seadus, multimeetri kasutamine

  • 16. Kordamisküsimused
  • 17. Kontrolltöö

  • 18. LED juhtimine infrapuna-saatjaga ja -vastuvõtjaga
  • 19. HC-SR04 ultrahelisensori ühendamine ja näitude kuvamine LCD ekraanil
  • 20. Joonistame ise programmi Fritzing abil korrektse vooluringi skeemi
  • 21. Sissejuhatavalt sünkroonsest ühendusest (I2C ning SPI) õhurõhu anduri BMP280 näitel
  • 22. CSV—Comma Separated Values
  • 23. Kujundite kuvamine 1602 LCD ekraanil
  • 24. Ekraani ühendamine ja teksti kuvamine 1602 LCD ekraanil
  • 25. Arduino ühendamine bluetooth seadmega
  • 26. Relee juhtimine

  • 27. Digispark: netist tarkvara leidmine, installeerimine ja esimese lihtsa programmi töölepanek
  • 28. ESP32: tarkvara ja lihtsa esimese programmi töölepanek
  • 29. ESP32: jõuame sisse-ehitatud LED vilgutamiseni

  • 30. Kordamine
  • 31. Teooria esitlus
  • 32. Projektiesitlus

16. Kordamisküsimused

<- eelmine peatükk järgmine peatükk ->

Kordamisküsimused

  • Kordamisküsimused on teemade nimekiri koduseks kordamiseks. Selle alusel tuleb kordamiseks mõeldud õpikohtumisel kirjeldada kahte teemat kõigis vajalikes ja piisavates detailides. Kontrollime niiviisi teadmiste omandamist.
  • Lisapunkte saab siis, kui Te ei unusta juhtida tähelepanu ka ohutusele.
  • Tegemist ei ole võidu peale klikkimiseks mõeldud testiga—pigem harjutate oskust ennast kirjalikult riistvara programmeerimise valdkonnas väljendada.
  • Teadmiste kontrolli sooritamisel on lubatud kasutada kõiki allikaid, ent kuna peate oma kaks teemat 20 minutiga kirja saama, siis on mõistlik olla kõik küsimused varem läbi töötanud. Mõelge ka selle üle, kuidas saate olulise kirja kiiresti.

Need, kes esimest korda näevad õppematerjale alles teadmiste kontrollimise päeval, ei suuda tavaliselt materjalist ühtegi vajalikku kohta üles leida.

Lubatud on kõik allikad: ka netis surfamine. Ent oma märkmete kasutamine on soositud. Vaadake ise märkmeid tegema asudes korra ka seda, mida on märkmete kasutamise kohta öeldud viimastes peatükkides valikkursuse lõpus. Et jõuda valikkursuse lõpus kogu materjalist ülevaadet saada, on hea, kui olete juba nende kordamisküsimuste osas teinud endale märkmeid—neidsamu märkmeid saate ka kasutada kogu kursuse materjali hinde peale vastates.

Ka on lubatud kasutada kaasõpiase abi—seda siiski ainult juhtudel kui ta suudab abi anda—st ta on ise eeskujulikult ajaga toime tulnud ja teab kiirelt nõu anda. Aitamine toob aitajale plusspunkte, aidatavalt plusspunkte maha ei võeta. Ent olge sellega ettevaatlikud—test tuleb jõuda läbi teha! Seega, kui vajate abi, siis kasutage väikest kavalust: tehke probleemi kohta endale väike märge ning võtke ette järgmine asi, mida hästi teate… nii jõuate valmis vähemalt selle, mille osas Teil korralikud teadmised on.

Kirjaliku eksami moodi kordamine lõpeb kõigi esitatud tööde aruteluga. Teil on siis ka endal võimalus oma teadmisi (hinnet) parandada—saate üle vaadata, mis puudu jäi.

Ja veelkord—ohutuse kohta antud õige info eest tulevad lisapunktid.

Teemad:

Kirjelda kõigis vajalikes ja piisavates detailides ning vajadusel lisa juurde, kuidas töötad vahendite ja komponentidega ohutult:

1. LED ja takisti ühendamine vooluahelasse

2. Lüliti

3. Valgustundliku takistiga voolu mõjutamine.

4. Serial monitor

5. For-tsükkel

6. If ja else

7. Arvu tüübid

8. Millistest osadest koosneb Arduino IDE programm.

9. Muutujate kasutamine

10. Ohmi seadus

11. Kuidas mõõdad multimeetriga takistust, takistuse ühik

12. Kuidas mõõdad multimeetriga pinget, pinge ühik

13. Kuidas mõõdad multimeetriga voolutugevust, voolutugevuse ühik

14. Analog-in viigud

15. Digitaal-viigud ja pulsilaiusmodulatsioon, digitaalviikude liigitus

16. Sünkroonne side ja asünkroonne side (takt ja baud)

17. pinMode()

18. digitalWrite()

19. digtalRead()

20. analogWrite()

21. analogRead()

22. Potentsiomeeter ja juhtkang (joystick)

23. Servomootor

24. LCD ekraani ühendamisel ohutusnõuded

25. Roboti olulised osad

26.* Kes jõuab: omal vabal valikul enda kõige keerukama projekti kirjeldus—lühidalt ja ülevaatlikult selle olulised osad.

Kodus peale testi kodutööna vastamiseks:

A) Kas selline teadmiste kontroll on raske või lihtne—andke tagasisidet.
B) Kui mingi osa ei saanud selgeks, siis lisage selle osa kohta õpetajale teadmiseks—siis saab sellele rohkem tähelepanu pöörata järgnevates tundides. Arvestage sellega, et teadmiste kontroll on vajalik ikka teadmiste kinnistamiseks. Mitte muuks.

Hinne koosneb kolmest osast

  1. Kirjalik töö 20 minuti jooksul—võite näiteks ka ette kujutada, et Te ei pea veenma oma oskustes mitte õpetajat ega ka isegi mitte ennast—vaid peate jätma erialaselt pädeva mulje Teie töösse investeerimist kaaluvale pangale.
  2. Tööde analüüsil aktiivest osalemisest—ka küsimused õpetajale on arvesse minevad—juhul kui need on erialased küsimused.
  3. Tagasiside (vastus küsimusele, kas oli kerge või raske) tuleb anda ja kindlasti jäi midagi ka ebaselgeks—mõlema osas kirjalikult vastamise eest saab hinde.

Miks meil testimine selline välja näeb?

Ikka seepärast, et test on järjekordne võimalus ainet selgemaks saada.

Üks variante sellisel testimisel on ka kaasõpilasega peale kõige vajaliku kirjapanekut tööde vahetamine—kumbki õpilane saab endale õpetaja rolli: kontrollib teise õpilase tööd. Seejärel aga arutelu. Niiviisi saame teemad paremini selgeks. Ent peame planeerima aega.

Testimise variant noorimatele (kuni 12 aastased):

Noorimate osalejate hindamiseks palun joonistage oma projekt ja pange ka kirja seda kirjeldavad detailid, vajadused, ohutusele viitavad märkused. Esitage oma töö plaanina mingist projektist, millega kenasti hakkama saite.



<- eelmine peatükk järgmine peatükk ->

  • Arvutiteaduse instituut
  • Loodus- ja täppisteaduste valdkond
  • Tartu Ülikool
Tehniliste probleemide või küsimuste korral kirjuta:

Kursuse sisu ja korralduslike küsimustega pöörduge kursuse korraldajate poole.
Õppematerjalide varalised autoriõigused kuuluvad Tartu Ülikoolile. Õppematerjalide kasutamine on lubatud autoriõiguse seaduses ettenähtud teose vaba kasutamise eesmärkidel ja tingimustel. Õppematerjalide kasutamisel on kasutaja kohustatud viitama õppematerjalide autorile.
Õppematerjalide kasutamine muudel eesmärkidel on lubatud ainult Tartu Ülikooli eelneval kirjalikul nõusolekul.
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi kursuste läbiviimist toetavad järgmised programmid:
euroopa sotsiaalfondi logo