Arvutiteaduse instituut
  1. Esileht
  2. Noored Koodi
EN
Logi sisse

Noored Koodi

<- Kõik kursused

  • Arduino kursus
  • 1. Sissejuhatus: millist Arduinot valida, programmeerimiskeskkond Arduino IDE
  • 2. Töötamine Arduino IDE-ga, Arduino ühendamine arvutiga ja sisseehitatud LEDi vilgutamine
  • 3. Vooluahela koostamine (LED, takistid, maketeerimislaud, juhtmed) ja värvikood
  • 4. LED-ide vilgutamine FOR tsükliga, lokaalmuutuja kasutamine
  • 5. Lüliti ühendamine ja LEDi vilgutamine vastavalt lüliti asendile: IF/ELSE tingimuse kasutamine
  • 6. RGB ledi ühendamine ja RGB võimaluste katsetamine analogWrite() abil
  • 7. Valgustundliku takisti ja ADC abil valguse mõõtmine ja kuvamine arvuti ekraanil—Serial monitor
  • 8. UART liidese abil andmete vahetamine Arvuti ja Arduino vahel, ASCII tabel
  • 9. Potentsiomeeter: töö-põhimõte, ühendamine, juhtkang (joystick)
  • 10. Servomootori juhtimine—pulsilaiusmodulatsioon ja joystick
  • 11. Ekraani ühendamine ja teksti kuvamine 1602 LCD ekraanil
  • 12. USART ja 1602 LCD: Serial monitorist ekraanile!

  • 13. IDE-s programmeerimisest kokkuvõtvalt
  • 14. LED heleduse muutmine vastavalt keskkonna valgustugevusele
  • 15. Ohmi seadus, multimeetri kasutamine

  • 16. Kordamisküsimused
  • 17. Kontrolltöö

  • 18. LED juhtimine infrapuna-saatjaga ja -vastuvõtjaga
  • 19. HC-SR04 ultrahelisensori ühendamine ja näitude kuvamine LCD ekraanil
  • 20. Joonistame ise programmi Fritzing abil korrektse vooluringi skeemi
  • 21. Sissejuhatavalt sünkroonsest ühendusest (I2C ning SPI) õhurõhu anduri BMP280 näitel
  • 22. CSV—Comma Separated Values
  • 23. Kujundite kuvamine 1602 LCD ekraanil
  • 24. Ekraani ühendamine ja teksti kuvamine 1602 LCD ekraanil
  • 25. Arduino ühendamine bluetooth seadmega
  • 26. Relee juhtimine

  • 27. Digispark: netist tarkvara leidmine, installeerimine ja esimese lihtsa programmi töölepanek
  • 28. ESP32: tarkvara ja lihtsa esimese programmi töölepanek
  • 29. ESP32: jõuame sisse-ehitatud LED vilgutamiseni

  • 30. Kordamine
  • 31. Teooria esitlus
  • 32. Projektiesitlus

12. USART ja 1602 LCD: Serial monitorist ekraanile!

<- eelmine peatükk järgmine peatükk ->

12.0. Eelmiste tundide meenutuseks

Seitsmendas ja kaheksandas peatükis vaatlesime USART ja sünkroonse-asünkroonse side teemat. Saime tuttavaks Serial monitoriga (asünkroonne!) ning õppisime vältima vigu baudidega.

Üheteistkümnendas peatükis saime tööle LCD ekraani ning seejärel saime ka veidi mängida nii sõnede (andmetüüp String) kui ka üksikute sümbolite (andmetüüp char) LCD ekraanile kuvamisega. Ekraani taustavalguse ja seal kuvatava teksti kontrastsust reguleerime potentsiomeetriga. Selles peatükis kasutame LiquidCrystal.h teeki ja sellele Arduino kodulehelt saadavaid näidisprogramme. Oleme eespool tutvunud ka teekide kasutamisega.

Selle peatüki esimeseks ülesandeks on saada tööle LCD nii, et ekraanile kuvataks see, mille kirjutame otse Serial monitori.

12.1. Eesmärk ja selgitused

Peatüki eesmärgiks on harjutada tööd teekide ja näidisprogrammidega nii, et kinnistuks eelmistes osades omandatu ning jätkuks ka põnevust.

Põhimõtteliselt on võimalik vigu teha pigem kiirustamise korral. Saame näha, kuidas õpilased vigu kas ennetavad või avastavad. Veateade on abiks, ent seejuures peab ka ise mõtlema. Vigadega töötamise kogemus on seega hinnaline. Pöörame tähelepanu veateadetele.

Selle tunni järel õpilane oskab:

a) olla tähelepanelik programmi teksti ning vooluringi sobivuse osas;
b) Serial monitoriga kuvada soovitud teksti 1602 LCD ekraanile;
c) õpilane tunnetab tekkivaid kogemusi—teeb näiteks tööd ka veateadetega.

12.2. Töövahendid kõik samad, mis eelmisel tunnil:

1) Arduino Uno;
2) USB ühenduskaabel;
3) arvuti;
4) internetiühendus;
5) luup;
6) juhtmed (nii mõlemast otsas metallist ühendusega kui ka ühest otsast metallist ühendusega kui ka mõlemast otsast tühja otsaga);
7) maketeerimislaud;
8) LCD ekraan;
9) potentsiomeeter—et saaksime reguleerida heledust-tumedust ekraanil.

12.3. Tegevused

Soovime selles peatükis teha nii, et kui kirjutame midagi Serial monitori Send-reale, siis see ka jõuaks LCD ekraanile. Mina kirjutan Serial monitoris teksti „Serial monitor“, siis vajutan Send aktiivseks.

Seejärel juhtus nii:

Tarkvara leidsin ma siit: https://www.arduino.cc/en/Reference/LiquidCrystal .

Vooluringi panin kokku vastavalt vajadusele ja seejärel kontrollisin vastavust programmile, mille sain eespool viidatud Arduoino ametlikult saidilt.

Kui see ettevõtmine nüüd klassis ikka väga takerduma peaks, siis õpetaja aitab—sest tema on kindlasti pidanud seda õpikut kirjutades ja ümber töötades need harjutused ise läbi tegema. Nõudke natuke õiglust ka õpetajalt!

12.4. Kodune töö

Tehke läbi kõik need näidised, mis ülal toodud kodulehelt leiate.

12.4.1. Eriti kiiretele:

Kui suutsite need läbi tehtud saada juba näiteks õpikohtumise ajal—siis kodus enne järgmist õpetajaga kokkusaamist fantaseerige: tehke oma programm, kasutades kodulehel toodud funktsioone. Igaks juhuks pisikese punase noolega ekraanisalvestus ka juurde.

Esitage koos kommentaaridega oma programm järgmiseks tunniks õpetajale. Ja kui tekib küsimusi, siis need esitage samuti õpetajale. Saame näha, et kas ta ka teab vastuseid.



<- eelmine peatükk järgmine peatükk ->

  • Arvutiteaduse instituut
  • Loodus- ja täppisteaduste valdkond
  • Tartu Ülikool
Tehniliste probleemide või küsimuste korral kirjuta:

Kursuse sisu ja korralduslike küsimustega pöörduge kursuse korraldajate poole.
Õppematerjalide varalised autoriõigused kuuluvad Tartu Ülikoolile. Õppematerjalide kasutamine on lubatud autoriõiguse seaduses ettenähtud teose vaba kasutamise eesmärkidel ja tingimustel. Õppematerjalide kasutamisel on kasutaja kohustatud viitama õppematerjalide autorile.
Õppematerjalide kasutamine muudel eesmärkidel on lubatud ainult Tartu Ülikooli eelneval kirjalikul nõusolekul.
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi kursuste läbiviimist toetavad järgmised programmid:
euroopa sotsiaalfondi logo