 | Peatüki sisukord |  |
Eelmistel lehtedel me juba saime teada, et HTML on märgistuskeel. Aga mida täpsemalt see tähendab ?
Märgendid (ingl. k. tags) on HTML-keele elemendid, mis annavad veebilehitsejale teada, mida sisuga (näiteks tekstiga või pildiga) teha, mil moel seda vormindada ja kuvada.
Hea küll, märgend i esitab teksti kursiivis, aga b esitab teksti poolpaksuna.
| HTML | Veebilehitseja |
|---|---|
 |  |
Kõik HTML keele märgendid kirjutatakse erimärkide < ja > vahele, mille vahele kirjutatakse märgendi nimi - identifikaator. HTML keele märgendite loetelu ja nende kirjeldust leiad siit.
Tavaliselt on märgendid nn paarismärgendid. See tähendab, et märgenditel on reeglina nii algusmärgend, kui ka lõpumärgend. Esimene määrab mõjupiirkonna alguse, teine aga -mõjupiirkonna lõpu. Lõpumärgendi tunnuseks on kaldkriips märgendi nime ees.
Näiteks, kirjutises
Tere tulemast kursusele <b>"Veebilehed"</b>. Meeldivat õppimist!
on <b> algusmärgend ning </b> lõpumärgend. Nende märgendite vahel olev tekst muudetakse paksuks:
Üldiselt märgendite nimetusi võib kirja panna nii suurte tähtedega, kui ka väikestega; praktikas aga kasutatakse reeglina väikseid tähti.
Iseseisev ülesanne:
Järgmise ülesande lahendamiseks kasuta w3schools.com linki.
Et asi alguses keerulisem poleks, siis ütleme ette: on olemas üksikud märgendid, millel ei ole lõpumärgendit. Need on tühjad märgendid (ingl. k. self-closing tag). Tühja märgendi näite on <br> - märgend, mis lisab tekstisse kindlaksmääratud reavahetust.
Lisaks identifikaatoritele lubab HTML mõningatele märgenditele lisada atribuute, et täpsustada või laiendada märgendi omadust. Atribuute kirja pannes peab meeles pidada, et:
- atribuute eraldatakse märgenditest tühikutega
- kui atribuut nõuab väärtust, siis selle kirjapanemiseks kasutatakse võrdusmärki; kui parameeter väärtust ei nõua, siis saab see vaikimisi väärtuse
- märgendil saab olla mitu atribuuti; atribuutide panemise järjekord on vaba
Näidis:
<a href="https://www.ut.ee/et">
Mida täpsemalt see näide teeb, saame teada järgmises moodulis.
Märgendite kirjapanekul on vaja samuti teada, kuidas üks või teine märgend käitub ning kuhu võib seda lisada (millal on märgend osa reast/tekstist või millal tahab olla täiesti üksi oma real). Sellisel juhul räägitakse kolmest põhimõttest:
- reasisene (ingl. k. inline) – märgendid, mis ühtivad tavalise tekstiga (näiteks tehes teksti poolrasvaseks
<b>, ei muutu teksti paigutus) - plokk (ingl. k. block) – võtavad endale mingi ruumi, millele on võimalik anda oma kõrgust, laiust, paigutust jne (näiteks pealkirjad
<h1>kuni<h6>või lõik<p>- kui oled lisanud pealkirja või lõigu, siis mis iganes sellele järgneb, hakkab uuelt realt) - reasisene plokk (ingl. k. inline block) – kombineeritud kahest eelmisest, kus märgend on plokk-märgend, millel on reasisese märgendi omadused.
Iseseisev ülesanne:
Veebilehel https://htmlreference.io/ on toodud HTML 5 märgendid koos nende kirjeldustega. Vali üks märgend ja uuri, kuidas see käitub ning kuidas seda lisada veebidokumenti.
Soovitus: kui kasutad märgendit, millega pole varem kokku puutunud, kontrolli selle eeskirja ja veebilehitsejate toetamist HTML dokumentatsioonist.
| Peatüki sisukord | |