Ubuntu tarkvara (1. praktikum)
<- eelmine peatükk
järgmine peatükk ->
Mis on tarkvara?
Tarkvara all mõeldakse erinevaid programme, mis arvuti kasutamist lihtsustavad. Programmeerimise abil on loodud meile ilusad kasutajaliidesed, milles on mugav tegutseda. Kujuta näiteks ette, kui Sa peaksid Spotify programmi asemel kasutama käsureal erinevaid käske, et laule otsida ning esitada. Tarkvara on kui juhend arvutile, mis suunavad arvuti protsessorit spetsiifilisi toiminguid sooritama.
Tavaliselt uute Linuxi kasutajate puhul on üheks suureks küsimuseks, et kuidas see installeerimine ikkagi käib ning mis tarkvara on üldse Linuxile saadaval? Tegelikult on tegemist väga asjaliku küsimusega, kuna pikka aega on Linux kannatanud selle all, et rakendused on olnud piiratud ning nende installeerimine on olnud tavainimestele väga keeruline. Õnneks on need ajad nüüdseks möödas ning Linuxile tarkvara installeerimine ei ole enam üldse suur peavalu. Eriti populaarsemate distributsioonide puhul on kasutajatepoolne tugi väga suur erinevate foorumite ja õpetuste näol. Ubunutu puhul leiab oma probleemile vastuse hõlpsalt Google abiga või uurides AskUbuntu lehte.
Vabavaraline tarkvara
Nagu me esimeses praktikumis õppisime, siis Linuxi tarkvara on vabavaraline. See aga tähendab seda, et paljud meile tuntud programmid nagu Microsoft Excel, Microsoft Word, Adobe Photoshop ja teised rakendused, mis on välja töötatud firmade poolt, ei tule kohe distroga kaasa ning neid on keeruline installeerida. Kui väga tahta, siis saab ka Microsoft Word programmi oma Linuxile tõmmata, aga see pole väga mugav - nii kasutada kui ka installeerida. Meie õnneks on Linuxi kogukond niivõrd kokkuhoidev, et pea igale tasulisele programmile on tehtud alternatiiv. Jah, on olemas ka WINE (millest teeme juttu hilisemas praktikumis), mille abil on võimalik Windowsi tarkvara jooksutada Linuxi peal, kuid hetkel keskendume Linuxile mõeldud rakendustele. Esmapilgul võib uute programmide selgekssaamine olla aeganõudev, aga kindlasti ei ole see takistuseks, kuna kasutajaliides on programmide vahel ikkagi väga sarnane. Allpool on toodud populaarsemate rakenduste nimekiri, mis Linuxile saadaval on. Kõik nimetatud programmid ei ole vabavaralised, kuid siiski tehtud spetsiaalselt Linuxile
Veebibrauser
Värske Ubuntu installeerimisega on vaikebrauseriks Firefox. See on viimasel ajal palju arenenud, kuid nagu ikka, on igal inimesel oma eelistatud brauser.
Chrome Google Chrome on üks enim kasutatud brauser internetis. Google konto laseb hõlpsasti sünkroonida erinevate seadmete vahel. Lisaks tänu erinevatele lisadele ja rakendustele on Google Chrome kasutajale väga mugav. Ka Chrome’i installeerimine on väga kerge. Chrome’i üheks suureks miinuseks on privaatsus - nad jagavad palju kasutajaandmeid, et teha kasutamiskogemus kliendile personaalsemaks ja mugavamaks, aga kõike seda kliendi privaatsuse arvelt.
Brave Kuigi Google Chrome võib olla kõige populaarsem veebibrauser turul, ei ole see siiski nii privaatne kui tahta võiks. See tähendab, et Google Chrome jagab kasutajaandmeid oma teiste teenuste vahel ning kasutab neid andmeid oma otsingute optimeerimiseks. Üheks alternatiiviks on Brave brauser, mis blokeerib reklaame ning jälitusskripte automaatselt. See tagab kiirema ja privaatse veebisirvimiskogemuse.
Chromium Chromium on vabavaraline veebibrauser, mis on paljude erinevate brauserite põhjaks. Näiteks on võtnud Microsoft endale eesmärgiks ehitada oma Edge veebibrauser ümber kasutades Chromiumi põhja. Ka vähemtuntud brauserid nagu näiteks Opera, Yandex ja paljud teised kasutavad Chromiumi, kuhu peale on ehitatud enda süsteemid. Chromium on kokkuvõttes kergem (ingl lightweight) ja kiirem, aga seetõttu puuduvad Chromiumil ka mõned lisad, nagu näiteks Adobe Flash Player, ning ka stabiilsus, mis võib olla kehvem kui Google Chrome’l.
Firefox
Mozilla Firefox tuntud kui pikaaegne Chrome’i konkurent. Kui pikka aega oli Google Chrome kiiruse poolest Firefox’ist ees, siis viimastel aastatel on asjad muutunud. Firefoxi kasuks räägib ka privaatsuse aspekt - kasutajat ei jälgita ning sisse on ehitatud ka “Do Not Track” liides.
Muusika
Sayonara Sayonara on kerge muusikapleier, millel on kena tume välimus. Kerguse all peame silmas seda, et Sayonara ei võta arvutis palju ressurssi, kuid sellegipoolest on sellel palju erinevaid võimalusi.
Spotify
Spotify on viimasel ajal kõvasti populaarsust kogunud muusikastriimimise rakendus. Kuigi sellel rakendusel on olemas ka veebiliides, saab samuti selle programmi ka alla laadida ning kasutada seda oma töölaual. Spotify’s on ka võimalus kuulata muusikat, mis on alla laaditud Sinu arvutisse.
Pilditöötlus
Üks puudus, mida graafilise taustaga inimesed Linuxi juures näevad, on see, et Adobe Photoshop ja Illustrator ei ole nende uuele operatsioonisüsteemile saadaval. Kuigi see võib elukutselised disainerid eemale peletada, siis enamus kasutajaid leiavad end kasutamast muid alternatiive, millega saab töö samamoodi tehtud.
GIMP Üheks alternatiiviks on GIMP. Sellel on saadavaid hunnik liideseid, et kasutamisvõimalusi veelgi suurendada. On raske leida tööriista, mis sellest programmist puuduks.
Inkscape Inkscape on üks parimaid tööriiste digitaalsetele artistidele. Siit saab näha, milliseid pilte on võimalik selle programmiga teha. Inkscape on ka professionaalne pilditöötlusprogramm, millega saab tehtud suurema osa töödest.
Videopleier
VLC Üks väga kõrgelt hinnatud videomängija on VLC pleier, mis on vabavaraline ning saadaval pea kõikidel platvormidel. VLC toetab vaikimisi palju erinevaid koodekeid, et saaks mängida võimalikult palju erinevad failiformaate.
Videos Ubuntus on vaikimisi olemas lihtne programm Videos, millega saab samuti videofaile vaadata. Tegu on väga lihtsa välimusega ning kergesti kasutatava programmiga.
Helitöötlus
Audacity Audacity on üks populaarsemaid helitöötlusprogramm tavaliste tööde jaoks. Sellega võib proovida eksperimentida ja leida enda jaoks midagi huvitavat. Nagu ka GIMPil, on sellel palju erinevaid liideseid, millega saab suurendada tööriistade võimalusi, et teha ära midagi veel ägedamat.
LMMS LMMS on kõrgema klassi helitöötlus programm, mis on heaks alternatiiviks tasulistele programmidele. Kui Sul on olemas MIDI seade, siis saab selle kohe ühendades liita LMMS’iga ning hakata tootma oma muusikat. Lisaks on sellel programmil saadaval ka VST liides. Tõelisele audiogurule tehtud!
Tekstiredaktorid ehk kirjutamiseks vajalik tarkvara
Libre Office Suurem osa dokumenditarkvarast on üpriski sarnane ning ei erine paljuski. Siin tooks välja vaid Libre Office’i, mis on ka vaikimisi Ubuntule alla laaditud. Tegemist on korraliku tarkvaraga, mis on saadaval nii Windowsile, Macile ja ka Linuxile. Libre Office’l on olemas kõik tööks vajalik.
Gedit Ubuntule vaikimisi allalaaditud Gedit on kerge ning piisavate lisadega tekstiredaktor, mis sarnaneb kõige rohkem Windowsi Notepad programmile. Terminalis saab tekstifaile avada lihtsasti käsuga $ gedit tekstifail.txt
On olemas ka teisi tekstiredaktoreid nagu näiteks vim ja nano, mille äraõppimisel võid tunda end peatamatuna. Esialgu kahtlasena tunduva tekstiredaktoril on tegelikult sisimas suur hulk lisasid, mis teeb kiiruse ja efektiivsuse poolest silmad ette pea kõigile teistele tekstitöötlusprogrammidele. Nanoga tutvume ning piilume tema omadustesse järgmises praktikumis.
Mänguritele
Steam
Paljudele mänguhuvilistele tuntud Steam mängude platvorm on saadaval ka Linuxile. Steam’is on saadavad palju mänge, mille seast endale lemmikud valida. Suur osa mängudest on tasulised, kuid on saadaval ka tasuta mänge, millega oma aega sisustada.
Discord Discord on mänguritele mõeldud laialt levinud programm, mida kasutatakse tavaliselt teineteisega suhtlemiseks mängudes. Discordis on võimalik teha oma jututube ning kutsuda oma sõbrad oma tuppa suhtlema.
Pea iga programmi jaoks, mida Sa seni oled kasutanud, on olemas alternatiiv. Kasuta julgesti Interneti abi, et leida enda jaoks just need rakendused, mis Sulle kõige rohkem meeldivad. Suuresti ei ole vahet, mis rakendusi Sa kasutad, kui need on turvalised ning neid on mugav kasutada.
Vaatame nüüd, kuidas Ubuntule tarkvara allalaadimine käib ning mis võimalused meil selleks olemas on.
Ubuntu Software
Ubuntu Software on rakendus, millega me saame hõlpsasti uut tarkvara enda arvutisse alla laadida. Seda võib võrrelda kui Google’i Play poega või Apple’i App Store’iga, mis kuvab meile informatsiooni erineva tarkvara kohta, mida me saame installeerida. On võimalik otsida rakendusi nime kaudu või lihtsalt surfata erinevates kategooriates ja leida uusi huvitavaid ja kasulikke programme. Hiljem proovime programmide installeerimist ka käsureal, kuid alguses alustame sellega, et otsime oma rakendustest üles Ubunutu Software ning avame selle. Iga rakenduse kohta on kirjas lühikirjeldus, mõned fotod ja ka hinnang. Kui oleme leidnud enda jaoks sobiva tarkvara, siis vajutame install nuppu ning tagataustal toimub programmi allalaadimine ning installeerimine. Väga lihtsamaks enam asi minna ei saa!
Canonical Partners
Üks asi, mis tuleb meil veel ära teha, on lubada tarkvara Canonical Partneri poolt. See tähendab, et vaikimisi lubab Ubunutu installeerida tarkvara vaid enda repositooriumist, mis on Ubuntu poolt kontrollitud. Lubades tarkvara installida Canonical Partneri poolt saame me ligipääsu palju rohkemale tarkvarale. Näiteks on see vajalik Skype’i installeerimise jaoks. Seega Canonical Partneri tarkvara lubamisega on meile saadavad palju rohkem rakendusi kui varem.
Ava rakenduste menüü ning leia üles Software & Updates. Vajuta Other Software tab ning tee linnukesed Canonical Partners valikute ette. Võib juhtuda, et pead kastikeste peal mitu korda klõpsama. Kuna seade on seotud tarkvaraga, siis küsitakse Sinult parooli valiku kinnitamiseks.
Eelmises praktikumis tegime tegelikult juba Ubuntu Software'i abil programmi installeerimise läbi, kui tõmbasime arvutisse programmi GNOME tweaks.
Kui soovid arvutisse installitud tarkvara eemaldada, siis selleks tuleb programmis Ubuntu Software valida ülevalt keskelt ‘Installed’, otsida üles eemaldatav programm ning vajutada nuppu ‘remove’.