Arvutiteaduse instituut
  1. Esileht
  2. Noored Koodi
EN
Logi sisse

Noored Koodi

<- Kõik kursused

  • Linux ja Raspberry Pi kursus
  • Olulisemad mõisted ja kiirteed
  • I osa. Sissejuhatus Linuxisse
  • II osa. Linuxi töölaud
  • III osa. Käsurida 101

1. Tund (45min)
2. Tund (45min)

  • IV osa. Ubuntu tarkvara
  • V osa. Käsurida 202
  • VI osa. Failiõigused ja käsurea kordamine
  • VII osa. Turvalisus
  • VIII osa. Windowsi programmid Linuxis ja töölaua keskkonnad
  • IX osa. Kordamine ja kuidas Linuxit oma arvutis tööle panna
  • X osa. Linuxi Kontrolltöö


  • XI osa. Raspberry Pi tutvustus ja sissejuhatus
  • XII osa. Raspberry Pi puutetundlik ekraan ja LED tuled
  • XIII osa. Raspberry Pi ja Sense HAT
  • XIV osa. Raspberry Pi kaamera moodul
  • XV osa. Raspberry Pi kasutamine eemalt (SSH ja VNC)
  • XVI osa. Raspberry Pi oma projekt ja huvitavad näited

Käsurida 101 (2. praktikum)

<- eelmine peatükk järgmine peatükk ->

7. Man

Paljudel käskudel on olemas juhend ehk manual, mis näitab meile rohkem informatsiooni nende käskude kohta. Manuaali nägemiseks tuleb sisestada käsklus kujul man käskluseNimi. Manuaali lugemine võib alguses tunduda natuke harjumatu, kuid tegelikult on tegu suurepärase viisiga käskluste võtmete (sidekriipsu taha kirjutavate tähtede) tähenduste mõistmiseks. Esialgu tunduvad käsklused ise juba päris võimsad, kuid kui osata kasutada ka võtmeid, avastad enda jaoks lõputult uusi ja kiirelt toimivaid käsklusevariante.

Püüa mõista, mis vahe on kahel käsul man ls ja ls --help

See on väga kasulik käsk, kui soovid teada saada, mida üks või teine käsk teeb.

NB! JÄRGMISTE ÜLESANNETE JUURES ON TOODUD FAILIDE NIMED NÄIDETENA. ET JÄRGMISI KÄSKE PROOVIDA, PEAVAD SUL ARVUTIS SAMANIMELISED FAILID OLEMAS OLEMA.

NÄITEKS LAADI INTERNETIST ALLA VÕI TEKITA ISE MÕNED TEKSTI- JA KA PILDIFAILID, MILLEGA JÄRGNEVAID KÄSKE SAAD HAKATA PROOVIMA.

Tekstifail järgnevate käskude mugavamaks katsetamiseks: testfail.txt

8.Cat

Me oleme failide navigeerimisega juba peaaegu lõpusirgel. Vaatame, kuidas lugeda faili sisu. Üks lihtne käsk selle jaoks on cat , mis pikalt lahti öeldes on concatenate ning tõlkes tähendab liitma, jätkama.

$ cat failinimi

Selle käsuga saame kuvada terminali aknasse väiksemate failide sisu ning ka mitme erineva faili sisu. Tuleb tähele panna, et see käsk ei ole hea suurte failide vaatamise jaoks, see on mõeldud tõepoolest vaid väikse sisu jaoks. Edaspidi vaatame me erinevaid muid tööriistu, kuidas suuremaid tekstifaile lugeda.

9. less Kui Sa tahad aga mugavalt lugeda suurema faili sisu, siis less is always more! Käsuga less saame me teha just seda. Proovi vaadata suurema faili sisu käsuga less

Kui oled käsu käivitanud, siis saad kasutada oma klaviatuuri, et kiirelt navigeerida faili sees. Kasuta järgmisi käske, et liikuda less käsus:

  • q - välju less käsust ning mine tagasi oma terminali
  • üles, alla, page up, page down - liigu üles-alla
  • g - liigub failis kõige üles
  • G - liigub failis kõige alla
  • /otsi - otsi midagi kindlat tekstidokumendi sees. Vaheta “otsi” fraasiga, mida tahad otsida
  • h - kui vajad natukene abi sellega, mida less käsus kasutada saab
  • k, j - ühe rea võrra ülespoole ja allapoole liikumiseks

Harjutus:

Surfa Terminalis ringi kasutades eelnevalt õpitud käske. Kindlasti loo mõni uus fail, kasuta käsku file erinevate failide peal ning katseta mitme faili kokkuliitmist käsuga cat. Pane tähele, et touch käsk lõi vaid tühje faile. See tähendab, et cat käsuga ei saa me selle faili sisu näha, sest seda ei ole olemas.

10. History

Terminalis salvestub sinu käskude ajalugu nii, et Sul on võimalus minna tagasi ning vaadata, mis käske Sa mõni aeg tagasi sisestasid. See on väga kasulik, kui soovid käivitada käsku ilma seda uuesti trükkimata.

history

Kui soovid käivitada sama käsku, mis eelnevalt, siis vajuta üles noolt.
Kui aga tahad jooksutada eelnevat käsku ilma trükkimata, kasuta !! .
Näiteks, kui käivitasid eelmisena käsu less mataVastused.txt ning soovid seda uuesti käivitada, siis kirjuta terminali !! ning vajuta enter

Üks väga kasulik command on veel CTRL+r, mis laseb teha tagurpidi otsingu. Kui vajutad klahve CTRL + r ning ning kirjutad mõned otsitava käsu tähed ja vajutad uuesti CTRL + r, siis saad varasemad samad käsud läbi käia.
Vajuta enterit ning saad jooksutada leitud read.
Tagurpidi otsing selles kontekstis tähendab seda, et andes ette mõne kausta, otsitakse läbi kõik alamkaustad kuni lõpuni välja.
Kui tundub, et tahaks kõik terminalis oleva puhastada, saab kasutada käsku clear mis puhastab kogu terminali akna vanadest ridadest.

11. Copy cp

Alustame failidest koopiate tegemist. Nagu paljude muude asjadega, annab terminal meile veelgi mugavama viisi seda teha. cp tesla.jpg /home/marten/Pictures tesla.jpg on failinimi, mida kopeeritakse ning /home/marten/Pictures on asukoht, kuhu fail kopeeritakse.

Veel on võimalik kopeerida ka mitmeid faile ja kauste korraga ning kasutada ka metamärke.

Metamärgiks ingl. wildcard nimetatakse karakterit, mis saab asendada sõnadesse, andes meile rohkem mängimisruumi otsingutel. Võimalik on kasutada wildcard’e igal otsingul, et teha neid paindlikumateks

* tärn esindab kõiki karaktereid
? esindab üht karakterit
[ ] esindab mingeid suvalisi karaktereid kandiliste sulgude sees

cp *.jpg /home/marten/Pictures kopeerib kõik jooksvas kaustas olevad .jpg failid /Pictures kausta

Kasulik parameeter, mida kasutada on -r, mis rekursiivselt kopeerib ka kõikide alamkaustade failid. Üks asi, mida tähele panna, on see, et kui sa kopeerid faile kausta, kus samanimelised failid juba asuvad, siis kirjutatakse failid üle.

Et seda vältida, siis on hea kasutada parameetrit -i, mis küsib, et kas faile tahetakse üle kirjutada.

Harjutus: proovi kopeerida mõningaseid faile, kuid ole ettevaatlik, et midagi üle ei kirjutataks.

12. Mv

Eelneva käsuga üpriski sarnane on mv ehk move käsk, mille abil saame me kas faile lõigata (ingl. cut) ühest kohast teise või ümber nimetada.

Ümber saab nimetada faile ja kauste järgnevalt

mv vanafail uusfail

või saab faili tõsta teise kausta

mv fail2 /home/marten/Documents

veel saab ka tõsta rohkem kui ühte faili korraga

mv fail1 fail2 /home/marten/koolitööd

Nagu ka cp käsk, kirjutab mv üle kõik kaustas olevad samanimelised failid. Seega saab kasutada -i valikut, et käsuviip selle kindluse mõttes enne üle küsiks

13. Mkdir

Meil läheb vaja ka kaustu, kuhu kõik need failid tõsta, mille kallal me töötanud oleme. Kaustu saab luua käsuga mkdir (inglise keeles make directory), kui sellise nimega kausta ei eksisteeri. Korraga saab luua ka mitmeid kauste.

mkdir matemaatika ajalugu majandus

Saab ka luua alamkauste kasutades valikut -p

mkdir -p matemaatika/kodutööd/ülesanne2

14. rm (remove)

Järjest faile ja foldereid juurde tehes on nüüd tunne, et meil on liiga palju faile.

Hakkame faile kustutama!

Kui soovime faile kustutada, siis kasutame selleks rm käsku rm pilt1.jpg

Selle käsu juures pööra tähelepanu sellele, et sa tõesti tead, mida sa teed! Käsurealt kustutades ei ole meil maagilist prügikasti, kust faile veel välja saame võtta.

Mis on läinud, see on läinud - seega ole ettevaatlik!

Õnneks on mõningad ohutusnõuded paika pandud, et me kogemata palju pahandust ei saaks teha. Kui kaust on kirjutuskaitstud (tuleta meelde failiõigused ülevalpool), siis ei saa seda kausta niisama kustutada.

Nüüd, kui meid ei huvita see ning tahame kohe kustutama hakata, siis selleks on käsk
rm -f fail1
kus -f tähendab, et kustuta kõik failid, vahet ei ole, kas need on kirjutuskaitstud või mitte.

rm -i fail2
nagu ka eelnevatel käskudel tähendab -i valik seda, et enne kustutamist küsitakse, kas soovitakse faile või kausta kustutada.

Kui faile saime lihtsalt $ rm käsuga kustutada, siis kaustade kustutamiseks tuleb käsule juurde anda rekursiivne valik -r mis kustutab kausta sisu ja kõik alamkaustad, kui need olemas on. Selle käsuga tuleb olla eriti ettevaatlik, sest on olnud juhtumeid, kus kustutatakse ära terve juurkaust rekursiivselt.

Nagu öeldakse, siis tuleb õppida teiste vigadest! Siin on YouTube video, kus inimene kustutab ära kogu / kausta (juurkausta, kus asuvad KÕIK operatsioonisüsteemi failid).

Tühje kaustu saab kustutada ka käsuga

rmdir kaust

Kauste, kus on failid sees, saab kustutada käsuga rm -r kaustanimi

Harjutus:

1.Loo uus kaust nimega kaust1 ning sinna sisse fail nimega fail1 ja fail 2
2.Kustuta kaustas fail 1 ning vaata, kas kõik on korras
3.Seejärel kustuta kaust1 ning kontrolli, et kõik läks õigesti

15. whatis

Senimaani oleme me päris mitmeid käske õppinud ning ise proovinud. Kui Sa neid ise terminali ei ole veel kirjutanud, siis enne jätkamist palun tee seda ning katseta erinevate käskudega. Muidu võid hiljem hätta jääda. Kui sa oled ebakindel, mida command teeb, siis saab kasutada whatis käsku, mis kuvab lühikirjelduse käsurea programmist.

whatis cat

Failipuu

Praeguseks on meil failipuust mõningane ülevaade olemas, aga et saaksime paremini aru, kuidas failipuu meie süsteemis välja näeb, kasutame uut käsku nimega tree

Kuna seda käsku meie süsteemis veel ei ole, siis peame selle enda arvutisse eelnevalt installeerima. Selleks kopeeri järgnev käsk oma käsuviipa ning las süsteem installeerib kõik vajaliku Sinu arvutisse.

sudo apt install tree

Kui tree käsule anda ette kas relatiivne või absoluutne tee, siis kuvatakse terminali kogu failipuu alates etteantud teest alates.

Tree käsul on olemas ka hulk parameetreid, millega oma valikut modifitseerida:
tree -a - kuvab ekraanile kõik failid koos peidetud failidega (failid, mille ees on punkt)
tree -d - kuvab ekraanile ainult kaustad ilma failideta
tree -C - ekraanile kuvatakse failid värviliselt

Harjutused

Erinevate käskude lihtsalt päheõppimisest pole kasu, kui neid ei ole ise praktiseerinud.

Teeme koos läbi lihtsad harjutused, mis aitavad meil käske paremini selgeks saada ning kinnistada õpitut. Pea meeles erinevaid käske nagu näiteks

cd ..

mis vähendavad trükkimist ja tuleta meelde, millal on mugav kasutada absoluutseid ja relatiivseid failiteid.
Tuleta meelde ka see, kuidas kiiresti tab klahvi abil pikad failinimed kirjutada.

1. Kasutades Terminali, liigu kausta /home/oma-kasutajanimi ning loo uus kaust nimega käsurida

2. liigu kausta käsurida ning kasutades käsku touch loo sinna uus fail nimega fail1.txt

3. Kaustas käsurida loo neli alamkausta nimega "andmed”, “mööbel”, “autod” ja “siintegemistonliigapikakaustaga”

4. loo kausta mööbel kaks faili nimega tool ja laud ning kaks kausta nimedega kaust1 ja kaust2

5. lae alla fail miksOppidaLinuxit.txt

6. liigu kausta Downloads ning kopeeri miksOppidaLinuxit.txt fail kausta “andmed”.

Ava see fail käsuga nano ning asenda kõik punktid lausega “Linux on äge!”. Salvesta ning välju. Vihje: klahvikombinatsiooniga CTRL + \ saab asendada sõnu. (eestikeelse klaviatuuri puhul CTRL + "alt gr"(space'i kõrval) + \)

7. kasutades käsku mv tõsta fail fail1.txt kausta siintegemistonliigapikakaustaga ning veendu, et see oleks seal olemas

8. kustuta kaust “mööbel” ning veendu, kas kustus kogu kaust koos alamkaustadega

9. käivita käsk tree ~, kus tilde märgib kodukausta. Peaksid nägema uusi kaustasid.

Tee ekraanitõmmis käsu tree ~ väljundist

Tee ekraanitõmmis miksOppidaLinuxit.txt failist ning näita või saada need ekraanitõmmised oma juhendajale.

Kui Sul tekib küsimusi või jääd kuskil hätta, siis mõtle, kas oskad probleemiga ise toime tulla või vajad selleks abi. Abi küsi julgesti juhendaja käest või kasuta internetti, et leida küsimusele vastus.

KOKKUVÕTE KÄSKUDEST

$ pwd - näita, kus kohas ma asun (print working directory)

$ cd - vaheta asukohta (change directory)

$ ls - näita kausta sisu (list)

$ touch - loob uue faili

$ file - näitab, mis failiga on tegu

$ cat - loe (mitme) faili sisu (concatenate)

$ less - loe mugavalt suurema faili sisu

$ history - näitab sisestatud käskude ajalugu

$ cp kopeerib faili etteantud teele

$ mv - saame faile kas lõigata või ühest kohast teise tõsta

$ mkdir kaustanimi - loo uus kaust

$ rm - kusuta faile ja foldereid

$ help - näitab käsu infot

$ man - näitab käsu juhendit

$ whatis - näitab, mida käsk teeb



<- eelmine peatükk järgmine peatükk ->

  • Arvutiteaduse instituut
  • Loodus- ja täppisteaduste valdkond
  • Tartu Ülikool
Tehniliste probleemide või küsimuste korral kirjuta:

Kursuse sisu ja korralduslike küsimustega pöörduge kursuse korraldajate poole.
Õppematerjalide varalised autoriõigused kuuluvad Tartu Ülikoolile. Õppematerjalide kasutamine on lubatud autoriõiguse seaduses ettenähtud teose vaba kasutamise eesmärkidel ja tingimustel. Õppematerjalide kasutamisel on kasutaja kohustatud viitama õppematerjalide autorile.
Õppematerjalide kasutamine muudel eesmärkidel on lubatud ainult Tartu Ülikooli eelneval kirjalikul nõusolekul.
Courses’i keskkonna kasutustingimused