Ubuntu tarkvara (2. praktikum)
<- eelmine peatükk
järgmine peatükk ->
Nüüd on meil selge, kuidas installeerida uut tarkvara läbi Ubuntu Software programmi. Nagu me teame, siis ilusa kasutajaliidese tagataustal on iga kliki taga hulk protsesse ja tegevusi, mida arvuti samal ajal korda saadab. Nii on samamoodi ka Ubunutu Software’is. Nüüd proovime läbi, kuidas installida programme Ubuntu Software'i asemel otse käsurealt.
Enne kui me liigume selleni, kuidas programmide installeerimine tagataustal täpselt käib, tasub ennast kurssi viia mõne kontseptsiooniga, mis aitab meil edaspidi asjadest kergemini aru saada.
Paketihaldur
Paketihaldur on üks neist teemadest, mis ajab paljud uued Linuxi kasutajad segadusse. Paketihaldur on üks Linuxi alamsüsteemidest, mis tegeleb pakettide ehk erineva tarkvara haldamisega. See on üks operatsioonisüsteemi väga olulisest osast, mis hoiab silma peal kõigel, mis süsteemi installeeritud on. Kui programmeerijad rakenduse valmis saavad, pakendavad nad selle ning saadavad tarkvara pakettidesse, kust neid on kerge installeerida. Paketihalduri üheks ülesandeks on veel aidata hoida kõike kõige uuemal versioonil, lahendada programmidevahelisi sõltuvusi ning teha üldiselt kasutaja elu palju kergemaks. Suur erinevus võrreldes Windowsiga on see, et kui Windowsil uuendatakse igat programmi eraldi (näiteks mingi programmi käivitamisel küsib programm, kas Sa lubad tarkvara uuendada), siis Linuxil uuendatakse kõiki programme korraga. See teeb kasutaja elu palju mugavamaks ning saad alati kindel olla, et kasutad parimat ning kõige turvalisemat versiooni.
Kõige suurem segadusttekitav asi selle juures on aga see, et meile on saadaval mitu erinevad paketihaldurit. Kui suures pildis ei ole niivõrd oluline, millist kasutada, siis hea on teada iga ühe plusse ja miinuseid.
Dpkg ja .deb
Nagu me teame, siis Debiani peetakse Linuxi distributsioonide emaks. Sellest distrost hargnesid kõik järgmised Linuxi distributsioonid nagu näiteks Linux Mint, elementary OS ja ka Ubuntu. Debiani distributsioonil on robustne paketihaldussüsteem dpkg(debian packaging system) ja iga komponent ja rakendus on installeeritud .deb paketina Sinu süsteemi. See on laialt levinud ja juba väga pikalt kasutusel olnud. Kuigi .deb pakette kasutatakse senimaani väga palju, siis dpkg paketihalduri asemel kasutatakse uuemat ning täiendatud APT’d.
APT ja apt
Apt on käsurea tööriist, millega saab kergesti hallata oma arvutis olevaid pakette. Seda süsteemi on mugavdatud ning kasutatakse tööriista nimega APT(advanced packaging tool). APT’d ei tohiks sassi ajada käsuga apt. APTi käsuks on apt, millega oma pakette hallata saab. Apt on Dpkg paketihaldussüsteemi uuem ning täiendatud versioon, mida kasutatakse peamiselt igal pool. Kui tahad teada, mis vahe on apt’il ja apt-get’il, keri allapoole ning loe lisa.
Snappy ja snap
Snap pakettide paketihalduriks on snappy. Snap pakettide eeliseks on, et need uuendavad ennast automaatselt. Snap paketid on erinevad sõltuvused kokku viinud, mis tagab, et need töötavad suuremal osal Linuxi süsteemidel ilma muutmisteta. Kuna kõik sõltuvused tulevad installeerimisega kaasa, siis on ka allalaaditavad failid suuremad. Snap pakkide kustutamisel ei pea jälgima, et vajalikud sõltuvused alles jääks, kuna igal snap paketil on need endaga kaasas. Kokkuvõttes lihtsustab snap rakenduste haldamist.
Sõltuvus (ingl dependency) -laialdaselt kasutatav termin IT-valdkonnas. Sõltuvus on osa tarkvarast, mis sõltub mingist muust teisest tarkvarast. Näiteks kui mõnel programmil on sõltuvused küljes, siis ilma nendeta see programm ei töötaks.
Ubuntus on Snap juba algselt alla laetud, kuid teiste distributsioonide kasutamisel tuleks kõigepealt paketihaldur installeerida.
Kokkuvõttev tabel.
| Paketi nimi | Paketihaldur | Ülevaade |
| Snap | Snappy | Mahukad, koos kõikide vajalike sõltuvustega, uuendavad ennast automaatselt |
| apt (ja apt-get) | APT (Advanced packaging tool) | apt käsuga saab installeerida erinevaid pakette. Tegemist võib olla ka .deb paketiga. Laialdaselt kasutatav pakett Ubuntul. |
| .deb | Dpkg (Debian package system) | Robustne paketihadussüsteem, millest kasvas välja apt. Stabiilne ning korralikult testitud. |
Hea on teada, millised levinumad paketid Linuxile ja Ubuntule saadavad on. Oma süsteemile tarkvara installeerides ning Internetis ringi kolades kohtad peamiselt just neid, ülevalpool kirjeldatud, pakette ja paketihaldureid. Nende kõrval on olemas ka veel teisi, vähemtuntud paketihaldureid, mille kohta saad ise uurida Internetist.
Käsurealt programmide installeerimine
Sukeldume nüüd käsureale ja installeerime mõningad programmid kasutades erinevaid käsklusi. Selleks näiteks installeerime me Spotify ja VLC videopleieri. Võid vabalt valida ka midagi muud. Allpool toodud näited on Spotify ja VLC kohta.
VLC Lehel on näidatud kolme erinevat meetodit, kuidas VLC enda arvutisse installeerida.
Spotify installeerimine läbi Snap paketi
Harjutus:
Installeeri oma arvutisse endale sobiv tarkvara kasutades Ubuntu Software’i, apt’i ja snapi. Veendu, et kokku oled installeerinud vähemalt 5 erinevat uut programmi. Peale seda loo uus tekstifail nimega vastused.txt Vasta vastused.txt failis alljärgnevatele küsimustele:
- Mis on APTi ja apti vahe?
- Mis brauserit Sa eelistad? Miks just seda?
- Milline veebibrauser on aluseks väga paljudele teistele brauseritele?
- Kirjuta, mis programmid Sa enda arvutisse juurde installeerisid ning mida Sa selleks kasutasid? (apt, snap jne)
Salvesta tekstifail ning näita või saada see oma juhendajale.
Kui Sul jäi aega üle, siis tutvu veel erinevate programmidega ning installeeri kõik vajalik enda arvutisse.
LISALUGEMIST
apt vs apt-get
Üks uus suurem võimalus, mis Ubunutu 16.04 versiooniga kaasnes, oli “apt” käsk. Kui muidu kasutati pakettide installeerimiseks “apt-get install paketinimi” käsku, siis alates 2016 aastast Ubunut 16.04 versiooniga hakati kasutama “apt install paketinimi” käsku. Hiljem hakkasid ka paljud teised distributsioonid järgima Ubuntu jalajälgi ning julgustasid ka oma kasutajaid kasutama apt käsku apt-get käsu asemel.
Mis aga on erinevus apt ja apt-get käskude vahel? Miks üldse tekkis vajadus apt’i järele? Kas edaspidi tuleks kasutada apt-get’i või apt’i?
Enne kui vastame nendele küsimustele, püüame aru saada, miks üldse apt kasutusele võeti.
Käsurea tööriista apt-get alla kuulub veel palju erinevaid funktsionaalsusi, nagu näiteks apt-cache, mida ilmselt tavakasutajal kunagi vaja ei lähe. Teisalt, rohkem kasutatavad paketihalduse käsud on apt-get ja apt-cache vahel igal pool laiali.
Siin tulebki mängu käsurea tööriist nimega apt, mis tuli olukorda lahendama. apt sisaldab erinevaid atribuute apt-get ja apt-cache käskudest, kus jäetakse kõrvale üleliigsed ja harva kasutatavad lisad, mida igapäevaselt vaja ei lähe. Ühesõnaga on apt rohkem struktureeritud ning tagab meile kõik vajaliku paketihalduse jaoks.
Seega apt’iga on kõik vajalikud tööriistad ühes kohas. Ei ole vaja valida mitmete käsurea valikute vahel. Selle käsu põhieesmärgiks on pakkuda lõppkasutajale mugavat ja efektiivset viisi oma arvuti pakettide haldamiseks. Kõige tipuks on apt’iga vaikimisi kaasas mõned käsurea valikud, mis on lõppkasutaja jaoks väga mugavad. Näiteks on apt’il olemas edenemisriba (ingl progress bar), mida näeb installeerides või eemaldades programme.
apt teavitab meid ka sellest, mitmele erinevale paketile on uuendus saadaval:
