Olulisemad mõisted ja kiirteed
Operatsioonisüsteemiks ehk OSiks nimetatakse programmide kogumit, mis käivitatakse arvutis ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab alamprogramme.
Avatud lähtekood (open source) tähendab, et tarkvara lähtekood ning dokumentatsioon on kõigile kasutajatele ja arendajatele vabalt kättesaadav nii tutvumiseks kui ka muutmiseks. Näiteks on Sul võimalik internetist alla laadida Microsoft Word programm, kuid mitte koodi, mis selle programmi kokku paneb. Kui programm või operatsioonisüsteem omab avatud lähtekoodi, siis on võimalik internetist alla laadida kogu kood, mis on selle programmi loomiseks kirjutatud.
UNIX on USAs 1969. aastal välja töötatud operatsioonisüsteem. Kuna selle programmid olid vabalt levivad, siis võtsid UNIXi kasutusele mitmed asutused ja firmad, kes seda vastavalt oma vajadustele ümber muutsid ning lisasid juurde arendasid. Tänu sellele tekkisid erinevad dialektid, nagu näiteks HP-UX, SunOS, Solaris ja muud sellised. Aja möödudes muutusid osad UNIXI edasiarendused tasuliseks, sest ärihaid leidsid, et see on hea raha teenimise võimalus.
MINIX sai alguse 1986. aastal, kui Hollandi Vaba Ülikooli operatsioonisüsteemide õppejõud Andrew S. Tanenbaum lõi Unixiga sarnase süsteemi, mida saaks õppetöös kasutada. Enne Minixit oli ta olukorras, kus Unixi uue versiooni litsents keelas ära süsteemi lähtekoodi avalikustamise. See tähendas, et õppejõud ei tohtinud õpetamiseks olevat tarkvara enam tudengitega jagada. Operatsioonisüsteemide professorina lõi ta Minixi, väikse ning Unixiga sarnase süsteemi.
GNU on täielikult vabast tarkvarast koosnev UNIXi-laadne operatsioonisüsteem. Selle projekti algatas Richard Stallmann 1983. aastal vabatarkvaralise operatsioonisüsteemi loomiseks.
GNU GPL ehk GNU Üldine Avalik Litsents (General Public License) on laialt levinud tasuta tarkvara litsents, mis ütleb, et lõppkasutaja võib seda tarkvara muuta, jagada ning teha sellega mis ta ise soovib.
Distributsioon ehk distro on sisuliselt Linuxi tuum, mille ümber on kokku kogutud ja ühte "pakki" pakendatud suur hulk vajalikke seadistus- ja kasutusrakendusi ehk lihtsamalt öeldes programme, millega saab kasutaja ära toimetada enamiku vajalikest tegevustest. Siia hulka kuuluvad e-kirjad, neti lehitsemine, dokumentide koostamine, muusika ja video kuulamine ja hankimine, arvuti igakülgne seadistamine jne. Lihtsamalt öeldes on tegemist tarkvarakogumikuga.
Kogenum asjahuviline saaks oma isikliku distro ise kokku panna vabalt saadavatest komponentidest. Kuid selle töö on juba ära teinud suuremad või väiksemad asjahuviliste grupid ja välja lasknud oma distrod ehk pakendused või kogumikud. Distroid on mitusada, kuid arvestatav kasutajaskond on vaid mõnekümnel. Hea ülevaate enamlevinud Linuxi ja ka teistest vabavaralistest kogumikest annab netileht http://distrowatch.com/.
Pakendamist või ühte pakki kokku kogumist tuleks siinses kontekstis mõista kui omavahel toimivaks seadistatud rakenduste kogumit. Veel lihtsamalt öeldes võiks öelda nii, et programmid on häälestatud omavahel koos töötamiseks, mis muidu tuleks lõppkasutajal endal ära seadistada.
Kernel on arvutiprogramm, mis juhib tööd tarkvara ja riistvara vahel. Tegu on operatsioonisüsteemi tuumaga ning üks esimesi programme, mis arvuti sisselülitamisel käivitub. Linuxi süsteemide tuuma ehk kernelit arendatakse ja lastakse välja GNU GPL all. Linuxi lähtekood on vabalt saadav igaühele.
Super klahv - Windowsi klaviatuuridel on selleks Windowsi logoga klahv, Maci puhul on selleks Command klahv ning Chromebookis märgib Super klahvi luubikujuline klahv. Super klahv on väga paljude erinevate otseteede aluseks.
Workspaces (töölauad) on vaated, mida kasutajale kuvatakse arvuti mugavamaks kasutamiseks. Iga kord arvutit kasutades töötame me töölaual. Töölauaga on seotud avatud programmid. Kõigis peamistes operatsioonisüsteemides on olemas võimalus mitme töölaua avamiseks. See võimaldab käimasolevaid programme pilgu alt eemale tõsta ning keskenduda millelegi muule.
Repositoorium on andmetekogu, kus hoitakse sarnaseid tarkvara pakette, mida saab installeerida oma arvutisse.
Skript on tavaline tekstifail, mis koosneb erinevatest käskudest. Need käsud on sarnased nagu me oleme harjunud käsureale sisestama (nagu näiteks cp ja ls). Tuleb tähele panna, et kõike, mida me saame käivitada käsureal, saame me jooksutada skriptina ja tulemus on täpselt sama.
Dock on Gnome'i töölauakeskkonda kuuluv riba, kus kuvatakse sinna paigutatud programmid ning kõik hetkel avatud olevad programmid.
Kiirteed
| Klahvikombinatsioon | Tulemus |
|---|---|
| Superklahv | avab Dashi |
| ctrl + alt + T | Avab terminaliakna |
| ctrl + shift + N | Tekitab uue terminali akna, veebibrauseris uue brauseriakna |
| ctrl + shift + T | Tekitab uue vaheakna, toimib sarnaselt nii terminalis kui ka veebibrauseris |
| ctrl + pg up (pg dn) | Terminalis avatud vaheakende vahel liikumiseks. |
| Shift + Ctrl + C | Käsurealt märgendatud teksti kopeerimiseks |
| Shift + Ctrl + V | Käsurealt märgendatud teksti kleepimiseks |
| LOE LISAKS | Rohkem terminali kiirteid saad avastada kui avad terminalis SETTINGS -> PREFERENCES -> SHORTCUTS |
| Superklahv + d | Miniseerib kõik aknad ehk näitab desktopi, teist korda kasutades avab taaskord eelnevalt avatud olnud aknad |
| Superklahv + L | Lukustab arvuti. Väga mugav ja oluline funktsioon, sest arvuti tuleb lukustada iga kord, kui sellest eemale lähed! |
| Superklahv + tab või alt + tab | Superklahvi või alti all hoides ning tabi vajutades näidatakse sulle aktiivseid aknaid (olenevalt esimesest nupust on kuva veidi erinev). Jäädes esimest nuppu all hoidma ning taaskord tab’i klõpsates saad valida, millist akent soovid avada. Tegu on väga mõnusa funktsionaalsusega akende avamiseks või aktiivseks tegemiseks. Aknad on seatud alates hilisemast programmist kuni kõige viimasena kasutatud programmini. Seega kiire klõps alt + tab avab lihtsalt eelmise aktiivse akna ja uuesti sama tehes jõuame tagasi aknasse, kus enne esimest alt + tab vajutamist olime. |
| alt + esc | Veel üks alternatiivne viis, millega hõlpsasti akende vahel liikuda |
| ctrl + alt + nool alla (nool üles) | Kiire viis töölaudade vahel liikumiseks |
| superklahv + nool paremale (vasakule) | Muudab aktiivse akna suuruse liigutades selle ekraani äärde ning andes talle pool ekraanist. |
| superklahv + nool üles | Kui aktiivne aken pole täissuuruses ekraanil, siis muudab akna suurust nii, et kogu ekraan oleks täidetud. |
| superklahv + nool alla | Vastand eelmisele kombinatsioonile. |
| LOE LISAKS | Veel lahedaid ja kasulikke klahvikombinatsioone saate lugeda siit |