Materjalid koostas ja kursuse viib läbi
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi programmeerimise õpetamise töörühm
| < eelmine | 1. OSA sisukord | järgmine > |
1.2 Programm
Mingi ülesande lahendamiseks vajaliku algoritmi kirjapanek plokkskeemina võib küll olla arusaadav inimesele, aga see ei ole väga sobiv arvutile algoritmi arusaadavaks tegemiseks. Selleks otstarbeks tuleb lahendus esitada programmina (vt Eesti keele seletav sõnaraamat). Programm kirjutatakse mingis programmeerimiskeeles. Programmeerimiskeeli on olemas mitmeid sadu, võib-olla tuhandeid. Nagu loomulike keelte puhul on ka üks programmeerimiskeel (olemuselt siis tehiskeel) mõne teisega sarnasem, mõnest jälle erinevam. Näiteks eesti keel on suhteliselt sarnane soome keelega, vene keel ukraina keelega ja rootsi keel norra keelega. Samas näiteks kuigi eesti keel ja katalaani keel ei ole väga sarnased, on neis mõlemas ikkagi nimisõnad ja tegusõnad jm paljudele keeltele omased asjad. Nii on ka päris suuresti erinevates programmeerimiskeeltes sarnaseid struktuure. Programmeerimiskeeli saab tinglikult jaotada põlvkondadesse. (Põlvkondadest ja teistest ajaloolistest asjadest on juttu silmaringimaterjalis Katkeid programmeerimise ajaloost.)
Rõhuv enamik programme kirjutatakse tänapäeval mingis kõrgtasemekeeles. Neist levinumad on näiteks C (ka C++, C#), Java, PHP ja Python. Erinevate keelte kasutuslevik on pidevas muutumises ja seda on huvitav jälgida tabeli või graafiku abil.
Meie kursuse aluseks on võetud programmeerimiskeel Python. Ühelt poolt on tegemist keelega, milles tõesti ka päriselt tööstuses programmeeritakse. Teiselt poolt on see sellistest keeltest sobivaim just esimeseks õpitavaks keeleks, sest juba midagigi tegeva programmi saame kirjutada ühe rea abil. Programmeerimiskeele Python esimene versioon loodi 1989. aasta lõpus. Sellel kursusel kasutame versiooni Python 3. Täpsemalt pole versioon (nt. 3.4.3 või 3.5.0 või 3.6.5) nii oluline, kuna meie jaoks on nende erinevused vähetähtsad.
Programmeerimiskeele Python looja nime juurde jõuame aga läbi järgmise küsimuse. Ka edaspidi kasutame vahel küsimusi juba siis, kui vastust veel tekstis toonud pole. Ühelt poolt tundub see võib-olla mõnevõrra kummaline - kuidas küsida õppurilt sellist asja, mida pole veel seletatudki!? Teiselt poolt aga näitavad kogemused, et sellised küsimused aitavad õppija vaimu virge hoida ja paremini teemasse sisse minna. Lisaks ei lähe vastuse hinne kuhugi arvesse, seega pole oma tulemuse pärast vaja liigselt muretseda. Enesekontrolli ülesannete puhul võite julgesti ka meelega valesti vastata, sageli ilmuvad sellisel juhul õpetlikud kommentaarid.
Ülesanne
Programmeerimiskeele Python autori kohta leiab natuke infot eesti keeles ja natuke rohkem inglise keeles.
Üks põhjus, miks Python on esimese keelena suhteliselt sobiv, on see, et päris esimese programmi kirjutamine on lihtne. Nii saame teha näiteks üherealise programmi
print("Tere!")
See programm toob ekraanile sõna "Tere!".
Tavaliselt muidugi on programmis rohkem ridu. Täiendame meiegi oma programmi.
print("Tere!")
print("Head aega!")
Proovimegi nüüd päriselt programmeerima hakata.
THONNY (AGA KA PYTHONI) PAIGALDAMINE ARVUTISSE
Selleks, et programmeerimiskeeles Python programmeerima hakata, on vaja Python oma arvutisse saada. Pythoni saab paigaldada eraldi, aga meie kasutame oma kursusel keskkonda Thonny, millega Python juba kaasas on.
Palun paigaldage enda arvutisse Thonny (ja tegelikult siis ka Python 3). Selleks saate abi juhistest.
Püüdke nende juhiste abil eespool olnud lühike Tere-programm käivitada. Tegemist on selle kursuse jaoks väga olulise etapiga. Kui saate esimese programmi tööle, siis on suur võimalus, et saate järgmisedki! Esialgu võivad need sammud võõrad tunduda, aga lähinädalatel hakkate programme koostama, käivitama, parandama ja jälle käivitama kümneid ja sadu kordi.
Pythoni (nagu mistahes teisegi keele) programm on ühelt poolt täiesti tavaline tekstifail, mida võime kirjutada tavalise tekstiredaktoriga (näiteks Notepadi või Wordiga (salvestades vorminduseta tekstina)). Siiski on seda mugavam teha spetsiaalse redaktoriga, nt Thonnyga. (Tegelikult on olemas ka mitmeid teisi toredaid redaktoreid.)
Kui Thonny paigaldamine oma arvutisse ei õnnestunud, siis paluge abi.
Lühema programmiga saime hakkama, püüame natuke pikemaga ka. Seda ei ole mõtet ise sisse toksida, vaid võiks siit kopeerida. Proovige programm käima saada!
arv = 1
if (arv > 0):
print("positiivne")
else:
print("mittepositiivne")
Pythonis on programmi struktuuri korraldamisel äärmiselt oluline õige taandamine. (Teistes keeltes võivad selles rollis olla näiteks looksulud { } ). Proovige näiteks taanet muuta.
arv = 1
if (arv > 0):
print("positiivne")
else:
print("mittepositiivne")
Kui mitte varem, siis nüüd juhtus selline asi, et me tahtsime käivitada vigast programmi. Seda juhtub programmeerimisel alatihti ja seda ei tohi sugugi karta. Proovige parandada ja uuesti käivitada.
LÕPETUSEKS
Loodetavasti olete nüüd midagi teada saanud algoritmist ja programmist! Ja esimesed programmid töölegi saanud. Seda ei ole üldse vähe! Ikka julgelt edasi!
| < eelmine | 1. OSA sisukord | järgmine > |