Sissejuhatus Linuxisse (1. praktikum)
<- eelmine peatükk järgmine peatükk ->
Enne Linuxiga tutvumist pane sellel kursusel kasutatava Ubuntu distributsioon juba alla laadima, et hiljem selle taga ootama ei peaks. Vali leheküljelt uusim Ubuntu 18 versioon ning veendu, et arvuti alustab faili allalaadimisega. Operatsioonisüsteemi sisaldava faili sisu on võrdlemisi suur (2GB).
Linuxi ajalugu
Linux on kõige populaarsem avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, mis sai alguse 1991. aastal, kui Linus Torvalds (sündinud Soomes 28. detsembril 1969), noore informaatika tudengina tahtis teha programmi, mis lubab tal kasutada oma uue arvuti funktsioone nii nagu ta ise seda tahab. Algselt plaanis Linus kasutada Minixi operatsioonisüsteemi, kuid selle litsents keelas operatsioonisüsteemi kasutamise väljaspool õppetööd. Seega otsustas Linus Torvalds, et asub hobiprojektina välja töötama oma isiklikku operatsioonisüsteemi.
Esimest korda jõudis Torvalds Linuxiga avalikkuse ette versiooniga 0.2. Juba samal aastal kasutas seda operatsioonisüsteemi ja panustas Linuxi arengusse üle saja inimese, kes selle vastu huvi tundsid. Aastaks 1994 sai valmis Linux tuuma versiooniga 1.0, mida loetakse esimeseks ametlikuks väljalaskeks.
Tour Ubuntu
Enne kui edasi liigume, vaatame Ubuntu Tour lehte, kus saad Ubuntuga tutvuda ilma installeerimiseta.
Ubuntu tour lehel saab algeliselt näha, milline näeb välja Ubuntu. Siin ei ole saadaval enamik programme, mis tegelikult Ubuntus olemas on, aga esialgne ülevaade on võimalik selle abil saada.
Surfa ringi ning tutvu!
Miks õppida Linuxit kasutama?
Tänapäeval on Linux üks kasvava populaarsusega operatsioonisüsteem. Kuigi arvutimaailmas kuuleme me põhiliselt Windowsist ja MacOS’ist, siis Linux on olnud stabiilselt läbi aastate nende kõrval. Nagu me teame, siis Windows domineerib kodukasutajate turgu ülekaaluliselt, aga ka see on hakanud vaikselt muutuma. Viimasel ajal on inimesed muutunud palju teadlikumaks oma igapäevategevuste suhtes ning see mõjutab ka arvutimaailma. Mõeldakse rohkem oma privaatsuse peale ning ka sellele, kuidas muuta oma elu mugavamaks ja lihtsamaks. See toob kaasa alternatiivide poole vaatamise ning üheks selliseks alternatiiviks ongi just Linuxi operatsioonisüsteem.
Kuigi tavakasutajad ei ole niivõrd kursis Linuxi operatsioonisüsteemi ja selle erinevate distributsioonidega, siis tegelikult on see universaalne ning sobilik kasutamiseks igal pool - alates suurtest serveritest kuni oma sülearvutini välja. Iga kord, kui kasutad Google’t, Facebooki või mõnda teist tuntud Interneti lehekülge, siis suhtleb Sinu arvuti serveritega, mis kasutavad Linuxi operatsioonisüsteemi. Linuxi serverid kasutavad väga vähe ressursse ja neil on väga palju erinevaid seadeid, mida saab oma käe järgi kohandada.
Ehkki täpselt on operatsioonisüsteemide turuosa raske hinnata, siis ühe võimalusena mõõdetakse seda spetsiaalsete veebilehtede klikkide järgi. Linux töölaua versioon on teinud viimasel ajal tõusu ning 2019 aastal on selle turuosa kuskil 4%. Tehnoloogiaarendajate seas populaarsel leheküljel Stackoverflow selgus iga-aastasest profesionaalsete arendajate küsitlusest, et tervel 26 protsenti vastanutest kasutab Linuxil põhinevat operatsioonisüsteemi, Mac OSi kasutajaid oli 27 protsenti ja Windowsi kasutajaid 48 protsenti. Siiski pole selle protsendi sisse arvestatud muid valdkondi, kus Linux turuosa on lausa domineeriv.
Linuxist rääkides ei saa mainimata jätta Androidi. Android baseerub Linuxil, aga see ei tähenda, et Android ongi Linuxi süsteem. Meil ei ole võimalik jooksutada Androidi rakendusi Linuxi peal ja ka vastupidi. Küll on Linux Androidile vundamendiks, kuhu on Google’i poolt lisatud tema enda tarkvara ja erinevad süsteemid, mida Linuxi distributsioonidel ei leia. Et Linux on vabavaraline, siis kasutab Google selle tuuma ja muudab kõike muud oma äranägemise järgi. Kuna Androidi ja Linuxit peetakse sellepärast erinevateks operatsioonisüsteemideks, siis ei loeta Androidi ka Linuxi turuosa sisse.
Linux domineerib ka superarvutite valdkonda vabavaralisuse poolest. Superarvutid on ehitatud täitma väga spetsiifilisi nõudeid. Võrreldes tavaliste arvutitega on superarvutid keskmiselt umbes 100 000 korda kiiremad tänu tuumadele. 2019 aasta seisuga jooksevad top 500 kõige kiiremat superarvutit just Linuxi operatsioonisüsteemi peal. Teise äärmusena on Linux kasutusel paljudes ARM protsessori tüübiga mini-arvutites nagu Raspberry Pi ja võrguseadmetes.
Linuxi eelised Windowsi ees
- Turvalisus - Linuxi viiruseid on tehtud väga vähe ja need pole Linuxi eripärade tõttu eriti levimisvõimelised. Linuxiga on igasugused pahavarad ning viirusetõrjed peaaegu minevik. Turvalisuse juurde tuleme hilisemates praktikumides tagasi.
- Personaalsus - Kui sa oled üks neist, kes soovib oma töökeskkonna täielikult oma käe järgi kohandada, siis Linuxis on see võimalik - erinevalt Windowsist ja Mac'ist, kus peagi piirid ette tulevad, on Linuxis piirid ületatavad. Vaata lisaks siit.
- Tasuta - Kes tahavad arvutit ostes Windowsi litsentsi pealt raha kokku hoida, neil on sisuliselt kaks varianti: kas illegaalne Windows või mõni tasuta operatsioonisüsteem nagu Linux.
- Vanad arvutid - Kes tahavad tööle saada mõne eelmisest aastatuhandest arvuti, millel isegi Windows XP normaalselt joosta ei taha, siis on lihtne leida sobiv kergekaaluline Linux, millega saab arvuti näiteks toanurka koduserveriks sättida või lasta arvutil oma veebilehte majutada.
- Vabadus - Vaba tarkvara kasutamisega kaasneb vabaduse tunne kasutada ja katsetada kõigega, mis kättesaadav. Sa ei pea mõtlema litsentsidele ega muudele autoriõigustele. Reeglina on kõik avaldatud vaba tarkvara litsentsi all.
- Komplektsus - Pakenduses on kaasas kõik vajalik ja lisaks on olemas veel tarkvarahoidlad, millest võib leida tuhandeid lisarakendusi ja programme. Sa ei pea otsima võrgust ega netipoodidest omale vajaminevaid programme. Pärast Linuxi installeerimist on kõik hädavajalik arvutis olemas, aga ei ole midagi üleliia. Kui Sul on väga spetsiifilised vajadused, siis saad muidugi netist veelgi lisa otsida.
- Võimalus ise käed külge lüüa ning ise oma probleemidele lahendused ise arendada. Linuxiga on kaasa pakendatud tööriistad kõigeks selleks vajalikuks.
Müüdid
Esimene levinud arusaam on, et Linuxit kasutavad ainult häkkerid oma pimedas toas ja arvutispetsid, kelle lemmiktegevuseks on musta aknasse käskude toksimine. Tegelikkuses on erinevatel populaarsetel distributsioonidel olemas korralik kasutajaliides. Peaaegu kõike saab teha ka hiirega ja käsureale ronida pole tavakasutajal tarvis, kuigi kogenud Linuxi-kasutajad leiavad, et sealtkaudu käivad paljud toimingud kiiremini või lihtsamalt kui hiirega. Eks see ole kasutaja enda otsustada. Selle kursuse lõpuks on Sul kujunenud selle küsimuse osas ka oma arvamus.
Teine levinud arusaam on, et kes on arvutimängudest huvitatud, see parem hoidku Linuxist eemale. Kuigi sellel on mõningane tõepõhi all, saab paljud uued ja vanad Windowsi-mängud ka Linuxis probleemideta tööle. Näiteks tuli aastal 2014 mänguplatvorm Steam välja oma Linux distributsiooniga SteamOS, mis suurendas kõvasti Linuxi ja arvutimängude koostööd. Veel on erinevad distrod näiteks Deepin, Manjaro, Solus ja Arch Linux, mille kohta saab täpsemalt lugeda siit. Kahjuks leidub siiski mänge, mida hetkel veel tööle ei saa, aga loodetavasti muutub olukord lähitulevikus paremaks.
Linuxi õppimise puhul peab meeles pidama, et tegemist ei ole Windowsi sarnase süsteemiga. Väga paljud uued kasutajad arvavad, et Linux on Windowsi prototüüp. Windowsiga võrreldes on Linuxi operatsioonisüsteem keerukam ja sellest arusaamine nõuab rohkem aega. See on ka üks põhjuseid, miks Linux ei ole nii laialt levinud tavakasutajate hulgas. Sellest ei tohiks küll ära ehmatada, sest selle kursuse läbimine toetab Linuxi baasteadmiste omandamist täielikult.
Üheks miinuseks Linuxi juures on veel see, et väga paljud Windowsi programmid ei ole kättesaadavad Linuxi operatsioonisüsteemil. Kuigi olukord on aastatega paranenud, siis ikkagi leidub tarkvara, mida Linux ei toeta. See on üks asjaolu, miks paljud Windowsi kasutajad ei taha Linuxit proovida.
Kuna Linuxi kasutajaid on tunduvalt vähem ning ka erinevad distributsioonid jagavad omakorda kasutajaid väiksematesse gruppidesse, siis pole Linuxi platvormidele programmide arendamine eelisjärjekorras. Näiteks ei saa paljudes Linuxi distributsioonides kasutada id-kaardi tarkvara. Küll aga on üldlevinumad distributsioonid ja nende versioonid kaetud. Näiteks meie kursusel kasutatav Ubuntu 18.04 versioon on id-kaardi tarkvara poolt toetatud.
Kokkuvõte
Linux on operatsioonisüsteem, mis kogub järjest enam populaarsust. Juba praegu kasutatakse Linuxit palju serverite, superarvutite ja telefonide peal ning mida aeg edasi, seda rohkem ka desktopi ehk töölaua peal. Linux tuli välja juba 1994 aastal ning on sellest ajast saadik järjest edasi arenenud. Esialgu võtab kindlasti aega arusaamine, et miks peaks Linuxit üldse kasutama. Mis on selle eelised Windowsi ees ning miks käia läbi teekond, et endale uus operatsioonisüsteem selgeks teha?
Võib öelda, et Linux ei sobi kindlasti kõigile. Linuxil on olemas tema head ja vead. Selles kursuses keskendume suuresti nendele külgedele, mis aitavad teha Linuxist arusaamise võimalikult lihtsaks.
Selle kursuse esimeses osas alustame me Linuxi distributsiooni Ubuntu installeerimisega enda arvutisse, pärast mida tutvume me Ubuntu töölauaga ning kuidas seda modifitseerida täpselt oma äranägemise järgi. Hiljem sukeldume käsureale ning teeme endale selgeks kõiksugu käsud, et olla arvutis kiirem ja efektiivsem kui keegi teine, kes otsib programme ja nuppe taga hiirega. Tutvume ka Ubuntu tarkvaraga ning paketihalduritega, et installeerida oma süsteemile kõiksugu programmid, mis meile meeltmööda on ning millega me juba tuttavad oleme Windowsi või Maci operatsioonisüsteemidest. Kindlasti ei vaata me mööda turvalisusest ning kasutaja failiõigustest, et meie kasutajakogemus oleks võimalikult turvaline nii füüsilises maailmas kui ka netiavarustes. Puudutame ka mängumaailma ja viskame pilgu peale Wine’le, et saaksime Linuxi operatsioonil jooksutada Windowsile mõeldud .exe rakendusi. Kursuse teises pooles võtame kätte Raspberry Pi mikrokontrollerid. Õpime neid kasutama, teeme läbi huvitavaid projekte, programmeerime Pythoniga ja alustame oma enda projekti tegemist.