Digiõpik - Kursused - Arvutiteaduse instituut

Informaatika II kooliastme digiõpiku õppeteema Digimeedia

Tere tulemast II kooliastme (või miks mitte ka noorema/vanema) kooliastme õpetaja ja õpilane Digimeedia õppeteema järgi õppima ja õpetama!

Tegemist on digitaalse õppematerjaliga, mis õpetab ning suunab õppima erinevaid Digimeedia valdkonna teemasid. Õppeteema järgi õppida on võimalik mitmeti: informaatikatundides, lõimituna ainetundides või huvitundides ning selle eesmärgiks on tutvuda erinevate Digimeedia valdkonna võimalustega erinevate meediumite loomisel ja katsetamisel.

II kooliastme digimeedia õppeteema materjalid koosnevad kolmest 10 tunnisest osast:

Õppeteema materjalid on mõeldud tunnis kasutamiseks ning sisaldab õpilastele tekste ja juhendeid, mida saavad õpilased kasutada nii iseseisvaks töötamiseks kui ka ühiselt koos õpetaja juhendamisega läbi tegemiseks. Suur rõhk on õppeteema all pandud praktilisele õppimisele ehk igas tunnis õpitut on võimalik võimalikult reaalselt praktiseerida. Tunnid ei ole sajaprotsendiliselt õpilastele iseseisvaks läbimiseks, oluline on kindlasti ka õpetaja kohalolu, kogemused ja kommentaarid.

Ülesehituselt on arvestatud seda, et omandatav materjal läheks järk-järgult lihtsamast keerulisemaks. Tundide läbimisel on võimalik järjekorda ja mahtu kohandada, st iga õpetaja saab valida just oma õpilastele sobivad teemad ja materjalid ning neid vajadusel kohandada. Koostatud materjal annab võimaluse tegutseda üksi ja teha ka koostööd väiksemates ja suuremates gruppides. Õpilased saavad tagasisidet enesekontrolliülesannete kaudu ja õpetajalt töö käigus. Iga tunni lõpus on ette nähtud ka ühine kokkuvõte, mille käigus arutatakse, mida õpiti ja mis eriti meelde jäi. Õpetajatele on lisaks abi materjal, mis sisaldab tunnikavasid, viiteid lisamaterjalidele ning soovitusi, mille abil tunde läbi viia. Ka leiab sealt alternatiivseid võimalusi antud teema läbiviimiseks.

Kuna tehnoloogia valdkonnas on muutused kiired, siis on igasugune tagasiside oodatud. Kui õpetajatel on endal häid mõtteid uute antud teemaga sobivate vahendite, programmide, rakenduste osas või märgatakse midagi, mis enam ei tööta või on muutunud, siis andke sellest kindlasti teada.

Jõudu ja indu materjalide kasutamisel!

Digimeedia õppeteema koostaja Terttu Tammaru

I OSA. Arvutigraafika

II OSA. 3D disain

III OSA. Heli ja video

Õppeteema “Digimeedia”: õpitulemused II kooliastmes

Õpilane

selgitab fotokaamera tööpõhimõtteid ja korrektset hooldust, valib kaamera seaded vastavalt pildistamisoludele, pildistab (fotokaamera, nutiseade)
valib vastavalt olukorrale sobiva graafikaliigi, tarkvara ja failitüübi, arvestades raster- ja vektorgraafika erinevusi
tuvastab digifoto puudused (kontrast, värvid, teravus, valge tasakaal) ja töötleb fotot vastavate tööriistadega puuduste vähendamiseks
rakendab portreefoto töötlemisel erinevaid võtteid (nt retušeerimine)
kasutab 3D jooniseid ja printerit eesmärgipäraselt: jooniste arvutisse laadimiseks, nende muutmiseks ja printimiseks ettevalmistamiseks, 3D printeri tööpõhimõtteid ja autoriõigusi silmas pidades
salvestab ja töötleb heli ja videot nutiseadme ja arvuti abil, kasutab efekte
kombineerib teksti, heli, pilti ja videot, kasutades erinevaid üleminekuid ja efekte.

Õppeteema “Digimeedia”: õppesisu II kooliastmes

Pildistamine. Kaamera tööpõhimõtted. Lääts, katiku ava, säriaeg, tundlikkus (ISO). Kaamera seadistamine. Pildistamine kaamera ja nutiseadmega. Pildi salvestamine arvutis ja nutiseadmes (resolutsioon, piksel, failisuurus). Pilditöötlus. Pildiparandused – kontrastid, värvid, teravus. Valge tasakaal.

Arvutigraafika. Vektor- ja rastergraafika. Vektorgraafikaga joonistamine, olemasolevatest kujunditest uute loomine. Vektorgraafika värvimine. Värvi üleminekud (gradient).

3D-graafika. 3D-kujundite omadused. 3D-kujundi loomise protsess: tekstuur, sõrestik, varjutamine, renderdamine. Baaskujunditest uue 3D-kujundi loomine. 3D-objektide modelleerimine 3D-printimiseks. 3D-jooniste leidmine internetist, allalaadimine, muutmine ja 3D-printimiseks ettevalmistamine.

3D-printimine. 3D-printer, selle liigid ja osad, töövõtted ja ohutus. Failiformaadid.

Heli. Heli parameetrid (võnkekõver, tsükkel, periood, sagedus, helikõrgus, amplituud, helitugevus). Erinevad helikandjad. Heli salvestamise ajalugu. Analoog ja digitaalheli. Heli salvestamine ja taasesitamine. Audiokaablid ja -pistikud. Algtasemel helitöötlus.

Video. Filmimine. Digitaalne video: piksel, resolutsioon, kaadri suurus (SD, HD, 4K jne), kaadri ja piksli küljesuhe, kaadrisagedus. Videotöötlus: teksti, pildi, heli, ja videoklippide montaaž.

Autoriõigus. Autoriõiguste kaitse internetist saadud pildi- ja videoklippide taaskasutamisel. Autorile viitamine ja litsentsid. Oma metaandmete lisamine failidele