Digiõpik

<< AVA INFO >>

Õpitulemused

Tunni läbimisel:

• oskan luua veebipõhist mängu https://learningapps.org/ keskkonnas;
• tean mõisteid: ühilduvus, mitteühilduvus, abstraheerimine, teek, operatsioonisüsteem, veebirakendus, veeb, veebisait, veebileht, hüpettekst, veebiaadress, mobiilirakendus.

Teema:

• Kordamine - probleemilahenduse mõisted.

Mõisted: ühilduvus, mitteühilduvus, abstraheerimine, teek, operatsioonisüsteem, veebirakendus, veeb, veebisait, veebileht, hüpettekst, veebiaadress, internetiaadress, mobiilirakendus.

<< Ava mõisted ja viiteid >>

Mõisted koos seletustega:

ühilduvus - tihti on tarkvara mitte töötamine põhjustatud ühilduvusprobleemidest mõne muu programmiga, näiteks uue OSi (operatsioonisüsteemi) või veebibrauseriga. Samuti võib tekitada probleeme uus käivituskeskkond, näiteks kui eelnevalt töölaual jooksnud programm tehakse ümber veebirakenduseks, mis peab töötama veebibrauseris. [1]

mitteühilduvus võib olla tingitud sellest, et programmeerija on kirjutanud või testinud tarkvara ainult ühe OSi versiooniga, tavaliselt sellega, mis oli tol hetkel kõige uuem väljalase. Nii võib tahtmatult juhtuda, et antud tarkvara ei toimi varasema või hilisema riist- või tarkvaraga, või ta ei ühildu täielikult mõne teise OSiga. Selliseid probleeme saab vältida abstraheerides OSi funktsioone moodulitesse või teekidesse. [1]

abstraheerimine võimaldab saada ühe mõiste alla asjad, mis omavahel paljuski erinevad. [2]

teek (inglise keeles: library) on kollektsioon funktsioone, makrosid, klasse vms komponente, mis on mõeldud korduvkasutuseks programmides. [3]

operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on programmide kogum, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. [4]

brauser (inglise web browser 'veebibrauser), ka veebilehitseja, veebisirvija, on arvutiprogramm, mille abil saab otsida, vaadata ja kasutada veebis, kohtvõrgus või kasutaja arvutis asuvatel veebilehtedel talletatud informatsiooni. Kasutatavamad veebibrauserid on Google Chrome, Mozilla Firefox, Internet Explorer, Opera ja Safari. Brauseri kasutamist internetis nimetatakse ka internetis surfamiseks. [5]

veebirakendus on tarkvara, mis koosneb kliendipoolsest veebibrauseris töötavast rakendusest ja serveripoolsest rakendusest. Kuna veebibrauser on enamasti juba arvutisse paigaldatud, siis on rakenduse kasutamiseks vaja vaid avada selle rakenduse veebileht. Erinevalt töölauarakendusest saab veebirakendust muuta ilma et peaks kliendi arvutisse tarkvaravärskendusi paigaldama. Lisaks on veebirakendused platvormist sõltumatud. [6]

veeb (ingl web, 'võrk', täisnimi World Wide Web, WWW) - Internetis toimiv ja hüpertekstil põhinev elektrooniliste dokumentide – veebisaitide – süsteem. Veebisaitides kasutatakse märgendkeelt HTML ning saidid on omavahel seostatud viitadega, mida nimetatakse hüperlinkideks (siit ka nimetus hüpertekst). [7]

veebisait, ka lihtsalt sait (toorlaen inglise keelest web site, website, site) on tervikuna esitatav kogum veebilehti, mis sisaldavad teksti, pilte, videoid, helifaile jne objekte. Veebisait on majutatud vähemalt ühes (virtuaalses)veebiserveris, millele pääseb juurde võrgu (näiteks Interneti või privaatse kohtvõrgu) internetiaadressi (URL) abil. Kõik avalikult juurdepääsetavad veebisaidid moodustavad veebi (World Wide Web). [8]

veebileht - dokument, mis on tavaliselt kirjutatud tavalises kirjas ja vormindatud HTML-i või XHTML-i reeglite järgi. Veebileht võib sisaldada elemente teistelt veebisaitidelt. [9]

veebisaidi aadress - (URL) määrab dokumendi asukoha võrgus. Veebiaadress (näiteks http://www.microsoft.com/eesti või https://www.eesti.ee/est) koosneb järgmistest osadest: http (hypertext transfer protocol) või https (hypertext transfer protocol secure) näitab, et on tegemist hüperteksti sisaldava veebidokumendiga; lühendile www (world wide web) järgnev domeeninimi koosneb saidi nimest (saidi sisu väljendav sõna või lühend, firma või asutuse nimi vm) ja riigi koodist (nt ee Eesti, uk Suurbritannia, de Saksamaa, fr Prantsusmaa, ru Venemaa, fi Soome; USA aadressides on riigi koodi asemel domeenitüüp: com kommertsorganisatsioon, org mittetulunduslikud organisatsioonid, net võrguteenuse pakkuja jm); kaldkriipsu(de) järel võivad olla kataloogi, alamkataloogi ja lehe(külje) nimed. [10]

hüpertekst - arvutis, nutitelefonis või mõnes teises elektroonilises seadmes kuvatav tekst, milles viidatakse teistele tekstidele või muudele objektidele hüperlinkidega, mille aktiveerimisel, sisendseamega–osutajaga(kursor) saab lugeja ligipääsu viidatavale objektile, kui selle laadimine arvutisse õnnestub. Hüpertekst võib sisaldada ka tabeleid, pilte jms. Hüpertekst on aluseks kogu veebi struktuurile, tänu millele on informatsiooni jagamine ja omavahel seostamine veebis väga lihtne. [11]

mobiilirakendus (kõnekeeles ka mobiiliäpp, äpp, ingliskeelsest fraasist mobile application) on nutitelefonidele, tahvelarvutitele ja muudele mobiilseadmetele mõeldud tarkvara. Tavaliselt levitatakse selliseid rakendusi spetsiaalsete platvormide kaudu, mida üldjuhul haldab vastava mobiilioperatsioonisüsteemi omanik, näiteks Apple'i App Store, Google Play, Windows Phone Store ja BlackBerry App World. Mõned mobiilirakendused on tasuta, teisi peab ostma. Tavaliselt laaditakse need platvormilt alla sihtseadmesse nagu iPhone, BlackBerry, Androidiga telefon või Windows Phone, kuid vahel võib neid salvestada ka süle- või lauaarvutitesse. [12]

Viited:

1. Ühilduvus (2017). Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Tarkvara_testimine#%C3%9Childuvus
2. Abstarheerimine (2013). Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Abstraheerimine
3. Teek (2017). Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Teek
4. Operatsioonisüsteem (2017). Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteem
5. Brauser (2018). Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Brauser
6. Veebirakendus (2016). Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Veebirakendus
7. Veeb (2018). Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Veeb
8. Veebisait (2018). Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Veebisait
9. Hüpertekst (2017). Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCpertekst
10. Mobiilirakendus (2017). Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Mobiilirakendus