Digiõpik

<< AVA INFO >>

Õpitulemused

Tunni läbimisel:

• tean, mis on veeb, veebiaadress, internetiaadress;
• tean, kuidas tagada veebi turvalist kasutamist.

Teema:

• veebikeskondade turvalisus.

Mõisted: veeb, veebisait, veebileht, veebisaidi aadress, hüpertekst, brauser, veebilehitseja, küpsis/cookie.

<< Ava mõisted ja viiteid >>

Mõisted koos seletustega:

veeb (ingl web, 'võrk', täisnimi World Wide Web, WWW) - Internetis toimiv ja hüpertekstil põhinev elektrooniliste dokumentide – veebisaitide – süsteem. Veebisaitides kasutatakse märgendkeelt HTML ning saidid on omavahel seostatud viitadega, mida nimetatakse hüperlinkideks (siit ka nimetus hüpertekst). [1]

veebisait, ka lihtsalt sait (toorlaen inglise keelest web site, website, site) on tervikuna esitatav kogum veebilehti, mis sisaldavad teksti, pilte, videoid, helifaile jne objekte. Veebisait on majutatud vähemalt ühes (virtuaalses)veebiserveris, millele pääseb juurde võrgu (näiteks Interneti või privaatse kohtvõrgu) internetiaadressi (URL) abil. Kõik avalikult juurdepääsetavad veebisaidid moodustavad veebi (World Wide Web). [2]

veebileht - dokument, mis on tavaliselt kirjutatud tavalises kirjas ja vormindatud HTML-i või XHTML-i reeglite järgi. Veebileht võib sisaldada elemente teistelt veebisaitidelt. [2]

veebisaidi aadress - (URL) määrab dokumendi asukoha võrgus. Veebiaadress (näiteks http://www.microsoft.com/eesti või https://www.eesti.ee/est) koosneb järgmistest osadest: http (hypertext transfer protocol) või https (hypertext transfer protocol secure) näitab, et on tegemist hüperteksti sisaldava veebidokumendiga; lühendile www (world wide web) järgnev domeeninimi koosneb saidi nimest (saidi sisu väljendav sõna või lühend, firma või asutuse nimi vm) ja riigi koodist (nt ee Eesti, uk Suurbritannia, de Saksamaa, fr Prantsusmaa, ru Venemaa, fi Soome; USA aadressides on riigi koodi asemel domeenitüüp: com kommertsorganisatsioon, org mittetulunduslikud organisatsioonid, net võrguteenuse pakkuja jm); kaldkriipsu(de) järel võivad olla kataloogi, alamkataloogi ja lehe(külje) nimed. [1]

hüpertekst - arvutis, nutitelefonis või mõnes teises elektroonilises seadmes kuvatav tekst, milles viidatakse teistele tekstidele või muudele objektidele hüperlinkidega, mille aktiveerimisel, sisendseamega–osutajaga(kursor) saab lugeja ligipääsu viidatavale objektile, kui selle laadimine arvutisse õnnestub. Hüpertekst võib sisaldada ka tabeleid, pilte jms. Hüpertekst on aluseks kogu veebi struktuurile, tänu millele on informatsiooni jagamine ja omavahel seostamine veebis väga lihtne. [3]

Brauser (inglise web browser 'veebibrauser) ehk veebilehitseja ehk veebisirvija on arvutiprogramm, mille abil saab otsida, vaadata ja kasutada veebis, kohtvõrgus või kasutaja arvutis asuvatel veebilehtedel talletatud informatsiooni. Kasutatavamad veebibrauserid on Google Chrome, Mozilla Firefox, Internet Explorer, Opera ja Safari.
Brauseri kasutamist internetis nimetatakse ka internetis surfamiseks. [4]

Küpsis ehk "cookie" on väike andmefail, mida hoitakse Sinu arvutis. Seda kasutatakse selleks, et salvestada Sinu veebilehe eelistusi (näiteks, mida oled kirjutanud ankeedile) ja anda meile teavet veebilehe kasutamise kohta.
Andmefaili saab lugeda ainult veebileht, mis küpsise salvestas. Keegi teine sellele teabele juurde ei pääse. Andmefail ei ole kahjulik, ei sisalda viirust ega programmikoodi ning seda ei saa seostada konkreetse isiku või IP-aadressiga (arvuti aadressiga).[5]

Viited:

1. Veeb (2018). Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Veeb
2. Veebisait (2018). Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Veebisait
3. Hüpertekst (2017). Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCpertekst
4. Brauser (2018). Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Brauser
5. Küpsised-cookie. if... veebileht. https://www.if.ee/kodulehekuljest/kupsised-cookie
6. Õmblus, T. (2015) Artikkel "Kuidas turvaliselt internetti kasutada?". https://digitark.ee/kuidas-turvaliselt-internetti-kasutada/