Creative Commons 4.0 CC-BY litsents
Sõnastik
abstraheerimine võimaldab saada ühe mõiste alla asjad, mis omavahel paljuski erinevad.
ärivara (ingl commercial software) - litsentseeritud täpselt piiritletud lihtlitsentsidega.
arvutisõltuvus - kontrolli alt väljunud arvutikasutus, mis mõjutab negatiivselt sõltlase suhteid ja elu väljaspool virtuaalreaalsust.
avalik ruum - keskkond, mis on ligipääsetav kõigile inimestele.
brauser (ingl web browser ehk veebibrauser), ka veebilehitseja, veebisirvija, on arvutiprogramm, mille abil saab otsida, vaadata ja kasutada veebis, kohtvõrgus või kasutaja arvutis asuvatel veebilehtedel talletatud informatsiooni. Kasutatavamad veebibrauserid on Google Chrome, Mozilla Firefox, Internet Explorer, Opera ja Safari. Brauseri kasutamist internetis nimetatakse ka internetis surfamiseks.
Creative Commons avaldatud litsentsid võimaldavad teose autoril osast oma õigusest loobuda selleks, et avaldatud teose edasine kasutamine oleks lihtsam. Teose autor ei pruugi loobuda õigusest nõuda, et viidatakse autorile, teost jagatakse samadel tingimustel, teost kasutatakse mitteärilisel eesmärgil või et teose põhjal ei looda tuletatud teoseid. https://et.wikipedia.org/wiki/Creative_Commons
Creative Commons litsentsi (CC) näol on tegemist autoriõigusega kaitstavate teoste, v.a tarkvara, litsenseerimiseks mõeldud litsentsidega. CC litsentsi alusel oma teost litsentseerides on litsentsiandjaks autor või autoriõiguste vastav omaja, litsentsisaajaks aga üldsus. Tavaliselt on sellise litsentsiga kaetud objektid tasuta. http://www.libreoffice.ee/faqs/mis-on-creative-commonsi-litsentsid/
digikäitumine - käitumine digikeskkonnas - veebipõhises keskkonnas.
Ergonoomika ehk ergonoomia - teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast, mis tagavad tegevuse võimalikult suure turvalisuse ja tõhususe. Võetakse arvesse inimese võimeid ja oskusi, harjumusi ja vajadusi.
hüpertekst - arvutis, nutitelefonis või mõnes teises elektroonilises seadmes kuvatav tekst, milles viidatakse teistele tekstidele või muudele objektidele hüperlinkidega, mille aktiveerimisel, sisendseamega–osutajaga(kursor) saab lugeja ligipääsu viidatavale objektile, kui selle laadimine arvutisse õnnestub. Hüpertekst võib sisaldada ka tabeleid, pilte jms. Hüpertekst on aluseks kogu veebi struktuurile, tänu millele on informatsiooni jagamine ja omavahel seostamine veebis väga lihtne.
infootsing - Infootsing on tegevused talletatud andmetest informatsiooni saamiseks etteantud teemal. Infootsing üldises tähenduses on informatsiooni hankimine mistahes viisil mingi probleemi lahendamiseks, otsuse vastuvõtmiseks või muul eesmärgil kõigist kättesaadavatest infoallikatest ja -kanalitest.
internet - arvutivõrkude võrgustik.
internetisläng - sõnavara, mida kasutatakse internetis suhtlemisel.
internetisõltlane - inimene, kes on proovinud edutult oma internetikasutust piirata ja surfab internetis n-ö sihitult ehk siis kui tal ei ole seal enam kindlat eesmärki.
internetisõltuvus - kontrolli alt väljunud internetikasutust, mis mõjutab negatiivselt sõltlase suhteid ja elu väljaspool virtuaalreaalsust.
jäänukvara ehk aegunud tarkvara (ingl abandonware) - tarkvara, mille kasutamine ei ole enam aktuaalne. Algselt viidati sellise terminiga vananenud arvutimängudele, kuid seda kasutatakse vahel ka teiste tarkvaraklasside puhul. Aegumise definitsioon võib mõnevõrra kõikuda – see võib olla, kas a) kasutusel tarkvara korral, mis ei ole enam laialdaselt kättesaadav või seaduslikul (ostmise) teel omandatav või b) on teatud vanusega.
jaosvara (ingl shareware) - n-ö proovivara, mille levitamine on litsentsiga lubatud ja isegi soovitatav, kasutamine on lubatud mingi kindla prooviaja jooksul. Prooviperioodi möödudes tuleb tarkvara registreerida või selle kasutamine lõpetada - prooviaja ületanud jaosvara on juriidiliselt võrdne illegaalse tarkvaraga. Mõnikord võib jaosvara kasutada täiesti legaalselt isiklikel eesmärkidel, aga ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel. Jaosvara kasutamisel tuleb tähelepanelikult lugeda kasutustingimusi. Jaosvara on odav, sest selle on tavaliselt kirjutanud eraisikust programmeerija või mõni väike firma ja seda pakutakse üle Interneti otse klientidele. Jaosvara erineb avalikust tarkvarast (public domain software) selle poolest, et jaosvara autoriõigused on kaitstud, s.t. seda ei tohi oma nime all edasi müüa.
kettkiri ehk ahelkiri - kiri, mida saadetakse edasi teistele, kusjuures kirja sisus juhendatakse saajaid kirja edasi saatma teistele inimestele.
küberkiusajad halvustavad ja mõnitavad kaasõpilasi, kasutavad selleks elektrooniliste suhtlusvahendeid, tavaliselt tunneb kiusatavat, käitub targalt ja ettevaatlikult, ei avalda oma andmeid, kasutab libakontot.
küberkiusamine- koolikiusamise üks vorm, mille eripäraks on eri elektrooniliste suhtlusvahendite kasutamine (mobiiltelefon, veebikaamera, interneti suhtluskeskkond jne). Küberkiusamine, nagu juba sõna „küber” (ingl cyber) ütleb, toimub kübermaailmas st internetis. Küberkiusamise alla ulatuvad veel sellised infokandjad nagu foto, heli ja video või nende kombinatsioonid.
küberkiusamise liigid - sõimamine, ahistamine, kuulujuttude levitamine, privaatsuse rikkumine; kellegi teisena esinemine, saladuste levitamine, ignoreerimine, jälitamine; erinevatesse keskkondadesse järgnemine; happy slapping - löömise filmimine ja materjali levitamine.
küberkiusamise ohver on vaikne ja endassetõmbunud, allub küberkiusajale, ei räägi oma probleemidest.
küberkiusamise vahendid - mobiiltelefon, arvuti jm kommunikatsioonivahendid (teksti, pildi või video kaudu);
liikumispaus - Liikumispausid on lühikesed kehaliselt aktiivsed pausid ainetundides.
litsents (ingl license) - autori poolt kellelegi teisele antud luba tema loomingu kasutamiseks. Laiemalt tähendab litsents igasugust tegutsemisluba (näiteks ettevõtja kauplemise litsents, teose (arvutiprogrammi) kasutamise litsents).
litsentsid võimaldavad teose autoril osast oma õigusest loobuda selleks, et avaldatud teose edasine kasutamine oleks lihtsam. Näiteks Creative Commons projekti poolt välja töötatud autoriõiguste tüüplitsentsid. Teose autoril on õigus nõuda, et teose jagamisel viidatakse autorile, teost jagatakse samadel tingimustel, teost kasutatakse mitteärilisel eesmärgil või, et teose põhjal ei looda tuletatud teoseid. Paljud teised litsentsid seavad teoste kasutusele muid piiranguid, näiteks nõuavad kasutamise eest tasu maksmist või keelavad teose teistele edasiandmise. Kasutatava tarkvaraga kaasneb peaaegu alati mingi litsents – see on leping, millele peab kasutaja andma oma nõusoleku, et vastavat tarkvara kasutada saaks. Litsentse on palju erinevaid ning sellest lähtuvalt erinevad ka piirangud ja võimalused, mida antud tarkvara kasutades silmas pidama peab. Nii võib olla tarkvara kasutamine võimalik ainult „raha eest”, tarkvara võib olla rangelt seotud konkreetse riistvaraga (OEM litsents), tarkvara võib olla vaba vaid kasutamiseks, kuid vaba võib olla ka selle muutmine ja levitamine.
mälupulk - välkmälul põhinev andmekandja (välismälu), mille korpus on enamasti pulga kujuline ja mis ühendatakse arvutiga või teiste seadmetega USB-pordi kaudu. Mälupulgaga sarnaselt käitub ka nutiseade või kõvaketas, kui see ühendada arvutiga USB-pordi kaudu.
manipuleerimine - manipuleerimine on teise inimese ärakasutamine oma huvides ja tema huvidega mittearvestamine.
manus - kirjale lisatud fail.
meilinetikett - e-posti kasutamise reegleid nimetatakse meilinetiketiks. Paljud meiletiketireeglid pärinevad tavalise kirja saatmise reeglitest. Loe täpsemalt Netiketi veebilehelt http://netikett.wikispaces.com/
mitteühilduvus võib olla tingitud sellest, et programmeerija on kirjutanud või testinud tarkvara ainult ühe OSi versiooniga, tavaliselt sellega, mis oli tol hetkel kõige uuem väljalase. Nii võib tahtmatult juhtuda, et antud tarkvara ei toimi varasema või hilisema riist- või tarkvaraga, või ta ei ühildu täielikult mõne teise OSiga. Selliseid probleeme saab vältida abstraheerides OSi funktsioone moodulitesse või teekidesse.
mobiilirakendus (kõnekeeles ka mobiiliäpp, äpp, ingliskeelsest fraasist mobile application) on nutitelefonidele, tahvelarvutitele ja muudele mobiilseadmetele mõeldud tarkvara. Tavaliselt levitatakse selliseid rakendusi spetsiaalsete platvormide kaudu, mida üldjuhul haldab vastava mobiilioperatsioonisüsteemi omanik, näiteks Apple'i App Store, Google Play, Windows Phone Store ja BlackBerry App World. Mõned mobiilirakendused on tasuta, teisi peab ostma. Tavaliselt laaditakse need platvormilt alla sihtseadmesse nagu iPhone, BlackBerry, Androidiga telefon või Windows Phone, kuid vahel võib neid salvestada ka süle- või lauaarvutitesse.
netikett - ühiskonnas on palju "kirjutamata reegleid", mis juhivad inimeste käitumist. Arvutikeskkond on nii-öelda virtuaalmaailm, mis on mitmeti erinev reaalmaailmast. Seega tuleb siin teada ja täita mõningaid käitumisreegleid, et teistele seda keskkonda mitte talumatuks muuta. Sõna „netikett“ tuleb Ameerikast ja koosneb kahest sõnast: „NET“ tähendab „võrk“ ja „etiquette“ ehk „etikett”. Tõlkest on aru saada, et „netikett“ on internetis suhtlemise reeglid. See sõna tekkis informatsiooniaja alguses. Netiketti tuleb järgida iga kord, kui toimub suhtlemine võrgus. Loe täpsemalt Netiketi veebilehelt http://netikett.wikispaces.com/
operatsioonisüsteem * - arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Enim kasutajate seas on levinud Windows'i, Linux'i ja Max OS X erinevad versioonid.
operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on programmide kogum, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme.
otsimootor ehk otsingumootor - arvutiprogramm, mille väljundi abil saab veebis infot kiiremini leida.
petukiri - võib välja näha täitsa tavaline kiri. Petukirjad on enamasti väga lühikese sisuga ja sisaldavad tihti ka piltlikult öeldes naljakaid kirjavigu või valet lauseehitust, mis annab põhjust kahelda kirja õigsuses. Üldjuhul on petukirjad üles ehitanud nii hästi, et spämmifiltritel ei õnnestu neid kinni püüda. Ühe kavaldamise võimalusena kasutatakse kirjaga kaasas olevaid tehnilisi andmeid (kirja header ehk päis). Petturid manipuleerivad headeriga, jättes selle sisuliselt tühjaks. Tänu sellele ei saa spämmifiltrid kirja headerit ka kontrollida ning kiri lastakse ekslikult enamasti läbi. Samuti on osadel juhtudel "from" emaili alla peidetud petturi kiri, sellisel juhul leiad ennast olukorrast, kus kirjutad küll "ülemusele" kuid kiri jõuab sootuks petturi postkasti.
phishing (veebikelmus, internetipettus) - kelmus, mis pannakse toime internetis või interneti vahenditega. Internetipettuste eesmärk on nii raha teenida kui ka kasutaja (sotsiaalmeedia) konto või arvuti ja/või nutitelefon eri motiividel üle võtta. Toimuda saab see näiteks e-kirja, sotsiaalmeedia, veebilehtede või jututubade kaudu.
pilveteenus on võimalus hoida faile veebis, mis on kättesaadavad erinevate seadmetega, milledel on internetiühendus.
priivara, tasuta tarkvara (ingl freeware) - autoriõigusega kaitstud tarkvara, mida autor lubab tasuta kasutada kas kõigil soovijatel või teatud kasutajate rühmal, näit. haridusasutustel. Priivara kasutamine oma isiklikuks tarbeks on vaba, kuid seda ei tohi edasi müüa (levitada kommertseesmärkidel). Tavaliselt kirjutab autor täpselt ette, mida konkreetse priivaraga tohib teha ja mida mitte ning teeb seda eesmärgiga „anda ühiskonnale midagi”, kuid seejuures säilitada kontroll tarkvara edasise arenduse üle. Priivara ei ole sama, mis vabavara! [4]
privaatne režiim - režiim, kus brauser ei salvesta teie sirvimisajalugu, küpsisefaile, saitide andmeid ega vormidesse sisestatud teavet.
privaatne ruum - keskkond, mis on ligipääsetav salasõnaga.
sexting (sekstimine) - seksuaalse alatooniga sõnumite, piltide või fotode saatmine, vastuvõtmine või edastamine enamasti mobiiltelefonide vahendusel. See võib toimuda ka arvutite või muude digitaalsete vahendite kaudu. Sõna sexting on ühendsõna ingliskeelsestest sõnadest sex ja texting, mis tähendab seksuaalse sõnumi saatmist. Sõna võeti kasutusele 21. sajandi alguses. Alates 2012. aasta augustist on sõna kantud Merriam-Websteri sõnaraamatusse.
silmaharjutus - liigutuste kogum silmade arendamiseks ja treenimiseks.
släng - mingi ühiskonnarühma kõnepruuk.
suhtlemine digikeskkondades – teadlik suhtlemine veebipõhises keskkonnas, teabe ja sisu jagamine, osalemine ühiskonnaelus ning koostöö digivahendite toel.
suhtlemine digikeskkondades – teadlik suhtlemine veebipõhistes keskkondades, teabe ja sisu jagamine, osalemine ühiskonnaelus ning koostöö digivahendite toel.
sünkroniseerimine - andmete pidev uuendamine teisel andmekandjal või andmekandjate peegeldamine, et mõlemas kohas oleks sama (uuendatud) informatsioon.
tasuline tarkvara (ingl commercial software) – kommertstarkvara, tarkvara, mille kasutamise eest tuleb alati maksta sõltumata sellest, kes seda kasutab.
teek (ingl library) on kollektsioon funktsioone, makrosid, klasse vms komponente, mis on mõeldud korduvkasutuseks programmides.
terviserisk - tervisele ehk organismi normaalsele, häireteta elutegevusele mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kahju tekke võimalus, võimalik oht.
tulemüür (firewall) - tarkvara või seade, mis turvakaalutlustel piirab ja reguleerib võrguliiklust arvutivõrgus või võrkude vahel vastavalt seadistatud reeglitele. Tavaliselt kasutatakse tulemüüri interneti ja kohaliku kohtvõrgu vahel. Tulemüüri esmane otstarve on väljastpoolt juurdepääsu takistamine ressursidele, millele pole sellist juurdepääsu ette nähtud. On ka tulemüüre mis piiravad väljuvat liiklust. Tarkvaraline tulemüür on integreeritud ka Windowsi operatsioonisüsteemidesse alates Windows XP-st.
turvaaudit - turvariskide analüüs.
turvameetmed - turvariske vähendavad teguviisid, protseduurid või mehhanismid.
ühilduvus - tihti on tarkvara mitte töötamine põhjustatud ühilduvusprobleemidest mõne muu programmiga, näiteks uue OSi (operatsioonisüsteemi) või veebibrauseriga. Samuti võib tekitada probleeme uus käivituskeskkond, näiteks kui eelnevalt töölaual jooksnud programm tehakse ümber veebirakenduseks, mis peab töötama veebibrauseris.
vabavara (ingl freeware) ehk vaba tarkvara (ingl free software) - FSF’i (Free Software Foundation) poolt levitatav avatud koodiga tarkvara, mida kasutajatel on õigus paremaks muuta ja levitada kas tasuta või tasu eest. Ühe eraldi kategooria moodustab vabaks antud tarkvara või avalik tarkvara (public domain). Sellisele programmile kehtib reeglina vaid nimeline autoriõigus (või on autor üldse õigustest loobunud) - seda võib piiranguteta kasutada igaüks, k.a. ärilisel otstarbel.
varikonto - internetti saab erinevaid kontosid luua ja andmeid üles panna igaüks, kes omab internetile ligipääsu ja on selleks pädev. Kontosid saab luua ka teise inimese nimel ilma tema teadmata. Kui selline konto luuakse pahatahtlikult, siis on tegu varikontoga. Ainult inimene isiklikult peaks omanimelist kontot haldama. Varikontod tekitavad teistes inimestes segadust, kuna nad ei saa enam aru, kes on see, kellega nad suhtlevad. Mõistlik on endaga seotud infol internetis silm peal hoida. Samas on varikonto loomist keeruline takistada. [1]
veeb (ingl web, 'võrk', täisnimi World Wide Web, WWW) - Internetis toimiv ja hüpertekstil põhinev elektrooniliste dokumentide – veebisaitide – süsteem. Veebisaitides kasutatakse märgendkeelt HTML ning saidid on omavahel seostatud viitadega, mida nimetatakse hüperlinkideks (siit ka nimetus hüpertekst).
veebileht - dokument, mis on tavaliselt kirjutatud tavalises kirjas ja vormindatud HTML-i või XHTML-i reeglite järgi. Veebileht võib sisaldada elemente teistelt veebisaitidelt.
veebirakendus - tarkvara, mis koosneb kliendipoolsest veebibrauseris töötavast rakendusest ja serveripoolsest rakendusest. Kuna veebibrauser on enamasti juba arvutisse paigaldatud, siis on rakenduse kasutamiseks vaja vaid avada selle rakenduse veebileht. Erinevalt töölauarakendusest saab veebirakendust muuta ilma et peaks kliendi arvutisse tarkvaravärskendusi paigaldama. Lisaks on veebirakendused platvormist sõltumatud.
veebisaidi aadress - (URL) määrab dokumendi asukoha võrgus. Veebiaadress (näiteks http://www.microsoft.com/eesti või https://www.eesti.ee/est) koosneb järgmistest osadest: http (hypertext transfer protocol) või https (hypertext transfer protocol secure) näitab, et on tegemist hüperteksti sisaldava veebidokumendiga; lühendile www (world wide web) järgnev domeeninimi koosneb saidi nimest (saidi sisu väljendav sõna või lühend, firma või asutuse nimi vm) ja riigi koodist (nt ee Eesti, uk Suurbritannia, de Saksamaa, fr Prantsusmaa, ru Venemaa, fi Soome; USA aadressides on riigi koodi asemel domeenitüüp: com kommertsorganisatsioon, org mittetulunduslikud organisatsioonid, net võrguteenuse pakkuja jm); kaldkriipsu(de) järel võivad olla kataloogi, alamkataloogi ja lehe(külje) nimed.
veebisait, ka lihtsalt sait (toorlaen inglise keelest web site, website, site) on tervikuna esitatav kogum veebilehti, mis sisaldavad teksti, pilte, videoid, helifaile jne objekte. Veebisait on majutatud vähemalt ühes (virtuaalses)veebiserveris, millele pääseb juurde võrgu (näiteks Interneti või privaatse kohtvõrgu) internetiaadressi (URL) abil. Kõik avalikult juurdepääsetavad veebisaidid moodustavad veebi (World Wide Web).
viirusetõrjetarkvara (ingl anti-virus software) - tarkvara, mille eesmärk on ära hoida, tuvastada ja eemaldada arvutisüsteemist igasugune õelvara, milleks on näiteks viirused, ussid ja trooja hobused. Sageli pakuvad need programmid kaitset ka nuhkvara ja reklaamvara ees.
võrgusuhtlemine - suhtlemine internetis.