see on ajutine versioon kuni lehekülg taastatakse

Vabandame ebameeldivuse pärast, tehnilised probleemid pole kursuse korraldajate kontrolli all

Tehisintellekti kehastus

Sissejuhatus

Mõnel lugejal võib tekkida küsimus: miks me räägime tehisintellekti kursusel järsku robotitest ja nende interaktsioonist inimestega? Vastuse andmiseks tuleb vaadelda kahte tahku.

Esiteks kirjeldatakse roboteid üha enam terminitega füüsiline tehisintellekt (ingl physical artificial intelligence) ja tehisintellekti kehastus (ingl embodied artificial intelligence). Eks ka nutitelefoni võime vaadelda kui tehisintellekti kehastust, aga kindlasti on paljud nõus, et üks tõeline robot - mida iganes see sõnapaar ka igaühe jaoks meist ei tähendaks - on ikka see õige tehisintellekti kehastus. Seetõttu võtamegi selles õppetükis vaatluse alla robotid ja nende seose tehisintellektiga.

Teiseks, juba kõige esimeses õppetükis oli juttu sellest, kuidas praegune tehnoloogiatase võimaldab meil ennekõike luua ja rakendada nn nõrka ehk kitsast tehisintellekti. Seega on jätkuvalt inimene see, kes valib, millist kitsast tehisintellekti rakendada ja milleks. Teisiti sõnastades peab inimene kitsa tehisintellekti abil tegutsevat robotit juhtima või juhendama. Käesolevas õppetükis vaatleme, mil moel toimub inimese ja tehisintellekti kehastuse vaheline interaktsioon. Ja kuigi tehisintellekt vajab inimese abi, et olla edukas kõikvõimalikes eri situatsioonides, siis teisalt võimaldab kitsas tehisintellekt luua mugavamaid mooduseid inimestele masinatega suhtlemiseks (nt inimkõnest korraldusi tõlgendav tehisintellekt).

7.1.2 Mida tähendab interaktsioon?

Infotehnoloogilises kontekstis kirjeldab Võõrsõnade leksikon interaktsiooni järgnevalt: „infovahetus kasutaja ja arvuti vahel või süsteemi funktsionaalüksuste vahel“. Loetut pisut teisiti sõnastades võime öelda: kui meil on tehnoloogiline süsteem nagu robot ja see vahetab informatsiooni inimesega, siis on tegu inimese ja roboti vahelise interaktsiooniga. Inglise keeles on antud põhimõtet kirjeldav termin Human-Robot Interaction, aga sõltuvalt rõhuasetusest kasutatakse ka väljendeid: Human-Computer Interaction (inimese ja arvuti interaktsioon), Human-Machine Interaction (inimese ja masina interaktsioon), Human-System Interaction (inimese ja süsteemi interaktsioon) jne.

7.1.3. Mis on robot?

Viimasel ajal räägitakse palju robotitest. Ja tõsi ta on, et roboteid võib juba praegu kohata paljudes eri kohtades. Järgnevalt vaatleme mõningaid näiteid meid ümbritsevatest robotitest, et seeläbi illustreerida nende mitmekesisust nii välimuses, funktsionaalsuses kui ka inimestega kokkupuutumises. Nii mõnelgi meist on robotid oma majapidamises, nt imevad kodus tolmu ja niidavad aias muru (Joonis 1).

Robotid kui isejuhtivad sõidukid toimetavad tellimusi koju ja transpordivad inimesi (Joonis 2).

Lendavad robotid ehk droonid aitavad filmida maalilisi kaadreid, aga valvata ka suurt maa-ala (Joonis 3).

Kosmoserobotid võimaldavad muuhulgas uurida planeete, kuhu inimjalg veel astunud pole, ning automatiseerida ülesandeid, mida hetkel sooritavad kosmoses viibivad astronaudid (Joonis 4).

Tööstusrobotite abil valmistatakse tehastes suurtes kogustes kõikvõimalikke tooteid (Joonis 5).

Veebikaubanduse hiid Amazon on kõvasti pingutanud, et robotite abil automatiseerida kaupade liikumist ladudes.

Kuigi paljud eespool nimetatud robotitest võivad kasutada toimimiseks kitsast tehisintellekti (nt videopildist õigete objektide tuvastamine), siis mitte ükski neist ei toimeta päris omapäi – ikka on inimene kuskil mängus. Inimene on need robotid programmeerinud, inimene võib neid roboteid juhtida ja kui inimene jääb neile robotitele ette, siis peab viimane kuidagi reageerima. Seega on inimese ja roboti interaktsioon sama tavaline ja vajalik kui õhk meie ninasõõrmetes – me ei pruugi seda näha, aga selle puudumine ei tule kõne allagi. Kui eelnevad näited kirjeldasid roboteid, mida on juba suuremal või vähemal määral reaalsesse ellu rakendatud, siis väga tõsise süvenemisega arendavad kogu maailma teadlased ja insenerid ka uusi roboteid. Iga uus robot proovib inimeste elu veel paremaks teha. Näiteks, palju kasu loodetakse saada robotkoduabilistest, mis aitavad koduses keskkonnas vanurit või haigusest taastuvat isikut (Joonis 7).

Robotproteesid võimaldavad jäseme kaotanud inimesel säilitada oma igapäevane elurütm (Joonis 8).

Teenindusrobotid tõstaksid teenuste ja info kättesaadavaust poodides ja söögikohtades (Joonis 9).

Uudsed, inimesega koostööd tegevad kobotid (ingl co-bot, collaborative robot) vähendaksid veel enam üksluiseid tööülesandeid, võimaldades inimesel keskenduda oma tegelikele tugevustele nagu tööks vajalike tegevuste planeerimine, ootamatutele olukordadele reageerimine, aga ka inimkäe peenmotoorikat nõudvad ülesanded (Joonis 10).

Viimaste näidete põhjal võib selgelt väita, et kõige enam soovitaksegi, et kaasaegsed ja tulevased robotid toimetavad üheskoos inimestega. Seega, on väga oluline kõigi nende robotite puhul mõelda, kuidas toimub inimese ja roboti vaheline interaktsioon. Ent vaatame nüüd korraks, mida üldse tähendab sõna “robot”? Kuidas kirjeldada robotit pisut tehnilisemalt? Kõige klassikalisema selgituse järgi koosneb robot kolmest osast: taju, tegevus ja nende vaheline mõtestatud seos (Joonis 11). Nt robot on kaugusanduri abil võimeline tajuma, kas ees on mõni takistus. Kui takistust pole, siis roboti tarkvara „otsustab“, et võib sõita otse edasi. Sõitmine on juba tegevus, mis on võimalik tänu roboti mootoritele ja kerele. Seega roboti andurid moodustavad taju ning nii ajamid kui ka kere annavad võimekuse tegutsemiseks. Tarkvara, mille hulka võib kuuluda ka mõni tehisintellekti algoritm, analüüsib ehk mõtestab andurite näite, otsustab järgmised sammud ning annab roboti ajamitele täpsed korraldused.

Rohkem selgitusi robotite olemuse, ajaloo ja kasutusvaldkondade kohta leiab ka Tartu Ülikooli e-kursuse Robootikast puust ja punaseks avalikest õppematerjalidest: https://sisu.ut.ee/robot/sissejuhatus-robootikasse