Arvutiteaduse instituut
  1. Kursused
  2. 2019/20 kevad
  3. Tehisintellekti Algkursus (LTAT.TK.013)
EN
Logi sisse
Tähelepanu! Tehnilise tõrke tõttu on hetkel kättesaadavad vaid 2020.a. ja hilisemad üles laetud failid ja kevadsemestri kursused. Rikke kõrvaldamisega tegeletakse.

Tehisintellekti Algkursus 2019/20 kevad

Küsimuste ja/või probleemide korral kirjutage: ti@ut.ee

  • AVALEHT 2021
  • AVALEHT 2020
  • Kursuse korraldus 2020
  • 1. OSA. Sissejuhatus tehisintellekti
  • 2. OSA. Masinõpe
  • 3. OSA. Masinnägemine
  • 4. OSA. Isejuhtivad autod

4.1 Isejuhtimise ajalugu
4.2 Autonoomsuse tasemed
4.3 Sensorid
4.4 Tarkvara
4.4.1 Modulaarne lähenemine
4.4.2 Tehsinärvivõrkudel põhinev lähenemine
4.5 Ohutus
4.6 Test

  • 5. OSA. Keeletehnoloogia
  • 6. OSA. Ärianalüütika
  • 7. OSA. Inimese ja roboti interaktsioon
  • 8. OSA. Tehismõistus meditsiinis
  • Viited ja kirjandus

4. OSA. Isejuhtivad autod autor: Tambet Matiisen

Sissejuhatus

Isejuhtivad autod on suurepärane proovikivi tehisintellekti jaoks - kuigi varasemalt on arvuti alistanud maailmameistri inimmõistuse jaoks keerukates lauamängudes nagu male ja Go, osutusid need masinmõistuse jaoks suhteliselt lihtsaks ja jõumeetodil lahendatavaks. Vaja oli lihtsalt piisavalt kiiret arvutit, et kõik käiguvariandid läbi vaadata. Samal ajal autosõit, mis enamike inimeste jaoks on õpitav, on osutunud arvuti jaoks üle mõistuse keeruliseks.

Isejuhtivad autod on olulised ka majanduslikust vaatepunktist, võrreldes tavaautodega on neil järgmised eelised:

  • 94% liiklusõnnetustest Ameerika Ühendriikides toimub juhi eksimuse või tähelepanematuse tõttu. Isejuhtiv auto on kogu aeg täielikult keskendunud sõitmisele ja ei lase ennast häirida ilusatest vaadetest ega karjuvatest lastest tagaistmel ning võiks tänu sellele olla ohutum.
  • Enamust autodest kasutatakse peamiselt ainult tööle ja koju sõitmiseks ning 95% ajast seisavad need pargituna. Isejuhtivate sõidukite tehnoloogia võimaldaks tühjalt seisvate autode hulka vähendada, kasutades neid päevasel ajal näiteks taksodena. Jagatavate autode suurem osakaal võimaldaks vähendada transpordi koormust keskkonnale.

Samas kaasnevad isejuhtivate autode kasutuselevõtuga ka mitmed ohud:

  • Hetkel on raske anda garantiisid, et isejuhtiv auto on ohutum kui inimjuht. Kuigi tehisintellekti vallas on tehtud suuri edusamme, on reaalses liikluses ikkagi väga palju erinevaid olukordi ja kõigi nende arvestamine käib ka tänapäevasele tehisintellektile üle jõu.
  • Väidetavalt kaotab isejuhtivate autode kasutuselevõtu tulemusena oma töö 50-70% veoautojuhtidest, sarnane saatus tabab kindlasti ka paljusid taksojuhte. Nendele inimestele muu rakenduse leidmine on suur väljakutse. Tõenäoliselt ei juhtu nende töökohtade kadumine siiski päevapealt, vaid pikema aja jooksul, mis annab ühiskonnale võimaluse reageerida, pakkudes neile loovamaid ja mitmekülgsemaid ülesandeid.

Käesolev õppemoodul annab ülevaate isejuhtivate sõidukite tehnoloogiatest ning põhilistest väljakutsetest selles valdkonnas.

Vahemärkus:
Eesti keeles korrektne termin on isejuhtivad autod, mitte isesõitvad autod. Isesõitev on iga sõiduriist, mis sõidab omal jõul, st seda ei pea hobusega vedama. Isejuhtiv on auto, mis sõidab ise ja mida ei pea ka juhtima.


See moodul koosneb järgnevatest peatükkidest:

4.1 Isejuhtimise ajalugu
4.2 Autonoomsuse tasemed
4.3 Sensorid
4.4 Tarkvara

4.4.1 Modulaarne lähenemine
4.4.2 Täielikult närvivõrkudel põhinev lähenemine


4.5 Ohutus
4.6 Lõppsõna ja test


  • Arvutiteaduse instituut
  • Loodus- ja täppisteaduste valdkond
  • Tartu Ülikool
Tehniliste probleemide või küsimuste korral kirjuta:

Kursuse sisu ja korralduslike küsimustega pöörduge kursuse korraldajate poole.
Õppematerjalide varalised autoriõigused kuuluvad Tartu Ülikoolile. Õppematerjalide kasutamine on lubatud autoriõiguse seaduses ettenähtud teose vaba kasutamise eesmärkidel ja tingimustel. Õppematerjalide kasutamisel on kasutaja kohustatud viitama õppematerjalide autorile.
Õppematerjalide kasutamine muudel eesmärkidel on lubatud ainult Tartu Ülikooli eelneval kirjalikul nõusolekul.