Infoturve 2018/19 kevad

Eesti ID-kaart ja mobiil-ID

ID-kaart

Eesti ID-kaart on isikutunnistus, mida on võimalik kasutada ka elektrooniliselt. ID-kaardi südameks on kiip, mis sisaldab salajast autentimise võtit ja salajast allkirjastamise võtit.

Eelneva põhjal on ilmne, et ID-kaart kasutab asümmeetrilist krüptograafiat ehk avaliku võtme krüptograafiat. Tuletame meelde, et avaliku võtme krutüptograafias luuakse võtmepaar, mis koosneb avalikust ja salajasest võtmest. Avalik võti on avalik ning seda saab kasutada krüpteerimiseks ning digiallkirja verifitseerimiseks. Salajane võti on salajane ning seda saab kasutada vastava avaliku võtmega krüpteeritud andmete dekrüpteerimiseks ja digiallkirjastamiseks. Selleks, et salajasi võtmeid kaitsta on need kirjutatud ID-kaardi kiibi sisse nii, et neid ei ole sealt võimalik eksportida / kopeerida. ID-kaardi kiip on ehitatud nii, et sellel olevaid salajasi autentimise ja allkirjastamise võtmeid pole võimalik välja lugeda. Praeguseni pole leitud meetodit, mis võimaldaks ID-kaardi kiipi kopeerida. Kuna salajasi võtmeid pole ID-kaardi kiibi seest võimalik kätte saada, siis tuleb kõik salajase võtmega tehtavad operatsioonid sooritada kiibi sees. Selle jaoks, et operatsioonisüsteem oskaks kaardilugejas oleva ID-kaardiga suhelda ning sinna andmeid saata on vaja paigaldada arvutisse vastav tarkvara, mille leiate aadressilt https://installer.id.ee.

Vanema (vasakul) ja uuema (paremal, alates 2011) põlvkonna ID-kaart, millel on kiip kaardi tagaküljel.

Alates 2019 aastast on Eesti ID kaartidel uus tootja ja ka uus disain. Lisaks on uutel kaartidel NFC tehnoloogia tugi, mis võimaldab kaarti kasutada näiteks puutevaba kliendikaardina. Krüptograafilisi operatsioone ei saa NFC abil sooritada.

Digi-ID

Digi-ID on ID-kaardi analoog, mida saab kasutada ainult digitaalselt. Digi-ID kaardil puudub foto ja seega ei saa seda kasutada visuaalse isikut tõendava dokumendina.

ID-kaardi tarkvara paigaldamine

ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks tuleb arvutisse paigaldada vastav tarkvara. Oluline on paigaldada tarkvara õigest allikast - https://installer.id.ee/. Seetõttu tasub uurida ja kontrollida vastava veebilehe sertifikaati.

Tegelikult on veelgi olulisem, et alla laetud tarkvara ise oleks õige, et vältida seda imiteeriva kahjurvara paigaldamist. ID-kaardi tarkvara paigalduspakett on digitaalselt allkirjastatud Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) poolt. Selleks, et veenduda tarkvara autentsuses peaksite vastavat allkirja kontrollima. Selle jaoks tuleb teha parem klikk ID-kaardi tarkvara paigalduspaketil ja valida Properties -> Digital Signatures -> Details. Nagu allpool olevalt pildilt näha, siis vastava tarkvara oli allkirjastanud RIA ja tema sertifikaadi omakorda Symantec, mis muuseas on üks tuntud viirusetõrje tarkvara tootja:

Allkirja kontrollimine ID-kaardi tarkvara paigalduspaketil.

ID-kaardi tarkvara sisaldab:

• ID kaardi utiliiti (alates 2018 aastast on liidetud DigiDoc4 funktsionaalsusega)
  • isikuandmete lugemine
  • sertifikaatide registreerimine
  • sertifikaatide salvestamine faili
  • PIN ja PUK koodide vahetamine
  • lukustatud PIN koodi lahti blokeerimine
  • kaardi kasutamise statistika vaatamine
• Digidoc klienti
  • digiallkirjastamine
  • digiallkirjade kehtivuse kontrollimine
  • avada / salvestada Digidoc konteineris asuvaid faile
  • krüpteerida ja dekrüpteerida faile
• TeRa klienti
  • võimaldab vanu digiallkirjastatud dokumente ületembeldada
  • selgitus selle kohta, et miks on vaja DDOC formaadis dokumente ületembeldada: https://www.id.ee/index.php?id=38007
  • juhendi leiate siit: https://www.id.ee/index.php?id=37918
• Brauserite laiendusi (extensions)
  • lisab brauserile ID-kaardi toe autentimiseks ja digiallkirjastamiseks

Iseseisev harjutus: Paigaldage vajaduse korral ID-kaardi tarkvara ja uurige oma ID-kaardil olevat infot

1. minge lehele https://installer.id.ee/
2. jälgige juhiseid ja paigaldage tarkvara
3. käivitage ID-kaardi utiliit ja uurige, mis info leidub teie ID-kaardil
4. uurige enda sertifikaate

ID-kaardi haldusvahend.

Sertifikaatide uuendamine

Alates märtsist 2016 on ID-kaardi haldusvahendile lisatud sertifikaatide kauguuenduse võimalus. Kui ühendate ID-kaardi arvutiga, avate haldusvahendi ja see teatab, et saate sertifikaate uuendada, siis tuleks see protsess läbi teha. Kauguuendamise ajal on oluline omada stabiilset internetiühendust. Samuti on oluline, et arvuti aku ei hakkaks tühjaks saama.

Sertifikaatide kauguundamise võimaldamise üheks põhjuseks oli see, et osad kasutuselolevad sertifikaadid ei vastanud rahvusvaheliselt kehtivale vormingule ning seetõttu poleks neid ID-kaarte enam saanud kasutada veebilehitsejas Google Chrome. Põhjuseks oli üks mittestandardselt seatud bitt sertifikaadil olevas avalikus võtmes. Turvalisusele see ohtu ei kujutanud, aga Google Chrome (ja tulevikus ja teised veebilehitsejad) hakkavad üha rangemalt standardeid järgima ja vigaseid sertifikaate enam ei aktsepteeri.

2017 aastal pidid paljud ID-kaardi omanikud sertifikaate uuendama, et vahetada välja SHA-1 põhinevad sertifikaadid, mida ei peetud enam piisavalt turvaliseks. Kõik, kellel olid SHA-1 abil allkirjastatud sertifikaadid pidid need enne 2017 aasta 1. juulit uuendama. Kui see jäi tegemata, siis pärast 1. juulit kaarte enam uuendada ei saanud ning tuli hankida uus ID-kaart.

Vaatame Brauseris olevat ID-kaardi pistikprogrammi

Firefox

Paigaldatud pistikprogrammide kuvamiseks minge: "Tools -> Add-ons -> Extensions".
Leidke üles ID-kaardi laiendused, mille nimeks on "Token signing". Laienduse kasutamise keelamiseks vajutage paremal olevat nuppu "Disable". Kui Firefoxi ID-kaardi laienduse kasutamine on ära keelatud, siis ei saa Firefox-ga ID-kaarti kasutada.

Google Chrome

Ilmselt märkate, et Chrome ID-kaardi tugi ei tulene enam pistikprogrammist (plugin). Brauserite arendajad on otsustanud loobuda pistikprogrammide toetamisest, sest nende kaudu on võimalik brauseri turvalisust nõrgestada. Alates Google Chrome versioonist 57 pole pluginad enam toetatud.

Seetõttu on Eesti ID-kaardi tarkvara paigaldatud Google Chrome brauserilaiendusena. Brauseri laienduste kuvamiseks kirjutage aadressiribale: chrome://extensions/. Eesti ID-kaardi laienduse nimeks peaks olema "Token signing (versioon)". Seal saab vastava laienduse deaktiveerida ja siis ei saa brauseriga Google Chrome ID-kaarti enam kasutada.

Kaardilugeja valimine

Eesti ID-kaardi tarkvara toetab kümneid erinevaid kaardilugejaid. ID-kaardi tarkvara poolt toetatud kaardilugejate nimekiri asub id.ee lehel: Kasulik info kiipkaardi lugejate kohta. Kuidas nende hulgast valida sobiv kaardilugeja?

Tavaline kaardilugeja (allikas)

Põhiline erinevus odamavate ja kallimate kaardilugejate vahel seisneb turvalisuses. Kallimatel kaardilugejatel on PIN sõrmistik, mis võimaldab otse kaardilugejast PIN koode sisestada. Tavalist kaardilugejat kasutades sisestatakse PIN koodid arvuti klaviatuurilt ja ID-kaardi tarkvara suunab sisestatud info edasi kaardilugeja draiverile. Juhul kui arvuti on nakatunud kahjurvaraga, saab see ligipääsu arvuti klaviatuurilt sisestatud PIN koodidele. Niisuguseid klaviatuuri jälgijaid nimetatakse klahvikuulajateks (keylogger), ülevaate klahvikuulajatest annab wikipedia: https://en.wikipedia.org/wiki/Keystroke_logging.

Turvalisem, sõrmistikuga kaardilugeja (allikas)

Sõrmistikuga kaardilugejalt saab sisestada PIN koodi ilma arvuti klaviatuuri kasutamata. Kaardilugeja sõrmistikult sisestatud PIN kood liigub otse ID-kaarti ja ei läbi arvuti operatsioonisüsteemi, mis võib olla nakatatud kahjurvaraga. Seetõttu soovitab Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) võimaluse korral kasutada sõrmistikuga kaardilugejaid. Ka klaviatuuri sisseehitatud kaardilugejad toimivad kui sõrmistikuga kaardilugejad - klaviatuuri numbrilaud (numpad) on otse ühenduses kaardilugejaga.

Autentimine ID-kaardi abil

ID-kaart võimaldab kaardi omanikku elektrooniliselt identifitseerida ehk autentida. Identifeerimiseks kasutatakse ID-kaardi kiibil olevat autentimise võtmepaari (1024 bitised võtmed vanal kaardil / 2048 bitised 2011 aastast välja antud kaardil / 384 bit ECC võti 2017 & 2018 aastal uuendatud ID-kaartidel ja alates 2019 aastast välja antud kaartidel), autentimise sertifikaati ja PIN1, mis võimaldab lahti lukustada kiibil olevat autentimise võtit.

Autentimiseks peab isik näitama, et tal on võimalik sooritada operatsioone ID-kaardi kiibil oleva autentimise jaoks mõeldud salajase võtmega. Näiteks saab veebiserver saata kliendile (brauserile) juhuarvu, mis ID-kaardi autentimise jaoks mõeldud salajase võtmega allkirjastakse ning siis serverile tagasi saadetakse. Server saab kliendi sertifikaadi abil verifitseerida, et vastav allkiri kehtib ning see võimaldab klienti autentida. Eelduseks on see, et kliendi ID-kaarti koos PIN1 saab kasutada ainult klient ise. PIN1 koosneb numbritest ja on 4-12 sümbolit pikk.

Tehniliselt kasutatakse veebis ID-kaardiga autentimiseks TLS (või SSL) protokolli kahepoolse autentimise tuge. Kui autentimine toimub ID-kaardi abil, siis asub kasutaja salajane võti kiipkaardis mitte veebilehitseja võtmehoidlas.

Digiallkirjastamine ID-kaardi abil

Digitaallkirjastamine oli varasemalt Eestis reguleeritud Digitaalallkirjastamise seadusega. Nüüdseks on digiallkirjastamise seadus asendatud E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadusega. Juriidiliselt on digiallkiri samaväärne tavalise allkirjaga. On oluline mõista, et digiallkiri kehtib vaid siis kui allkirjastamise hetkel allkirjastamise sertifikaat kehtis.

 § 17. Sertifikaadi kehtivuse peatamine
 (5) Sertifikaadi kehtivuse peatatuse ajal antud e-allkiri või e-tempel on kehtetu.

Digiallkirjastamiseks kasutatakse ID-kaardi kiibil olevat allkirjastamise võtit, allkirja sertifikaati ja PIN2, mis võimaldab juurdepääsu kiibil olevale allkirjastamise võtmele. PIN2 koosneb numbritest ja on 5-12 sümbolit pikk.

Sertifikaat on iga kasutaja jaoks unikaalne, see seob allkirja ja ID-kaardi kiibil oleva võtme. Sertifikaat on avalik ja selle abil saab kontrollida kas antud allkiri on ehtne. Allkirjastmise protsessil kontrollitakse kas kasutaja sertifikaat on kehtiv, nimelt peab serifikaat olema kehtiv selleks, et allkirja anda. Selleks tehakse allkirjastamisel automaatselt päring sertifitseerimiskeskus serverisse ja lisatakse allkirjale vastav tõend.

Digiallkirja saab anda kasutades kas:

• Digidoc programmi
• Riigiportaali
• Digidoc portaali https://digidoc.sk.ee

Digiallkirjastamine tehnilisemalt

Digiallkirjastamine (signeerimine) pole midagi muud kui allkirjastatavate andmete krüpteerimine salajase võtmega. Üheks ID-kaardi (ja üldisemalt kiipkaardi) pakutud garantiiks on see, et salajane võti ei lahku kunagi kaardi seest, st. seda pole võimalik kopeerida.

Seega, et salajase võtmega krüpteerida, tuleb need krüpteeritavad andmed saata kiipkaardi sisse ning välja tulebki krüptotekst. Et aga allkirjastatav dokument võib olla väga suur (te võite näiteks allkirjastada 4 GB faili) ja kiipkaardi operatsioonid on aeglased, ei ole mõistlik kogu dokumenti läbi kiipkaardi lasta. Selle asemel arvutatakse allkirjastatava dokumendi pealt kindla pikkusega krüptograafiline räsi (hash) ning allkirjastatakse see. Digiallkirjastatud andmed pannakse konteinerisse, kus on lisaks digiallkirjastatud räsile veel kasutatud räsialgoritmi nimetus, fail mida taheti allkirjastada, sertifikaat ning sertifikaadi kehtivuskinnitus.

Digiallkirja kontrollimiseks arvutatakse allkirjastatud dokumendi pealt sama räsifunktsiooni kasutades uuesti räsi ning võrreldakse seda avatekstiga, mis saadakse dokumendi allkirja (ehk salajase võtmega krüpteeritud räsi) dekrüpteerimisel allkirjastanud isiku avaliku võtme abil. Kui võrreldavad räsid on võrdsed, siis järelikult oligi allkirjastatud antud dokument.

Allkirja verifitseerimisele lisandub kindlasti veel allkirjastanud isiku sertifikaadi kehtivuse kontroll.

Ülevaade digitaalsest allkirjastamisest (allikas).

Kehtivuskinnitus

Vastavalt Digitaalallkirja seadusele on kehtivad vaid need allkirjad, mis on antud kehtiva allkirjastamise sertifikaadiga. Seetõttu tuleb vastava sertifikaadi kehtivust kontrollida igal allkirjastamisel.

Sertifikaadi kehtivust reaalajas kontrollitakse Online Certificate Status Protocol (OCSP) protokolli abil (RFC 2560). OCSP puhul küsib klient serverilt mingi konkreetse sertifikaadi kohta kinnitust ning serveri tagastab allkirjastatud vastuse, kus on selle sertifikaadi olek (kehtib/ei kehti/info puudub) ja kinnituse väljastamise aeg (ajatempel).

Kehtivuskinnitusteenus (allikas).

Kõikide väljastatud kehtivuskinnituste kohta peab AS Sertifitseerimiskeskus turvalogi. Lisaks on selles logis ka kõikide sertifikaatide olekumuutused (kehtetuks tunnistamised, peatamised, jne). Turvalogi kirjed on omavahel krüptograafiliselt lingitud, nii et iga järgmine logikirje on eelmistest sõltuv ja tekib lineaarne ahel. Sellist ahelat ei saa isegi Sertifitseerimiskeskus võltsida, näiteks lisades kuhugi vahele "minevikus toimunud" kirjeid. Turvalogi hetkeseis (räsi) publitseeritakse perioodiliselt tagantjärele raskesti võltsitavate kanalite kaudu. Näiteks AS Sertifitseerimiskeskus on publitseerinud oma turvalogi olekut ajalehes Postimees.

• AS Sertifitseerimiskeskuse turvalogi kohta saab täpsemalt lugeda siit:
  • https://www.sk.ee/repositoorium/turvalogi/
• Turvalisest ajatempliteenusest üldisemalt:
  • http://en.wikipedia.org/wiki/Trusted_timestamping
• ID-kaardi toimingute ajalugu
  • Minu ID-kaardi toimingud - juhend
  • Minu ID-kaardi toimingud

Krüpteerimine ID-kaardi abil

ID-kaart võimaldab kasutada krüpteerimise funktsionaalsust kuid sellegi poolest ei tohiks kasutada ID-kaarti andmete pikemaajaliseks krüpteerimiseks. Põhjus seisneb selles, et kui ID-kaart kaob või kui kiip saab kahjustada, siis pole enam juurdepääsu vastavale salajasele võtmele ning andmeid ei saa enam dekrüpteerida. ID-kaardi poolt pakutavat krüpteerimise ja dekrüpteerimise funktsionaalsust saab kasutada näiteks e-kirjade ja nende manuste turvamiseks.

Harjutus: Lugege failide krüpteerimise ja krüpteeritud failide avamise juhendit: Kuidas saan krüpteerida dokumente nende turvaliseks edastamiseks?.
Harjutus: Saatke oma kursusekaaslasele ID-kaardi tarkvara abil krüpteeritud fail. Tehke kindlaks, kas te saate oma kursusekaaslaselt tulnud krüpteeritud manusega kirja avada.

ID-kaardil põhinevast krüpteerimisest tehnilisemalt

Selleks, et andmeid krüpteerida kasutatakse adressaadi avalikku võtit. Avaliku võtmega krüpteeritud andmeid saab dekrüpteerida ainult vastava salajase võtmega. Samas me teame, et salajast võtit pole võimalik ID-kaardi seest kätte saada ja ID-kaardil olev kiip on liiga aeglane selleks, et suurt andmehulka dekrüpteerida.

Lahenduseks on sümmeetrilise krüpteerimisalgoritmi kasutamine. Kõigepealt genereeritakse juhuslik võti ja siis krüpteeritakse andmed kasutades genereeritud võtit ja sümmeetrilist krüptoalgoritmi. Selleks, et adressaat saaks dekrüpteerida sümmeetrilise krüpteerimisalgoritmiga krüpteeritud andmeid peab ta omama krüpteerimisel kasutatud sümmeetrilist võtit. Seetõttu tuleb koos krüpteeritud failiga toimetada adressaadini ka krüpteerimiseks genereeritud võti. Selleks, et keegi teine ei saaks juurdepääsu saadetavale võtmele krüpteeritakse see adressaadi avaliku võtmega.

ID-kaardi turvalisus

ID-kaardi kiip on ehitatud nii, et sellel olevaid salajasi autentimise ja allkirjastamise võtmeid pole võimalik välja lugeda. Praeguseni pole leitud meetodit, mis võimaldaks ID-kaarti kopeerida.

Võimalikud ründed:

• Praktilised ründed:
  • leitud ID-kaart - Mida saab teha isik, kes leiab kaotatud rahakotist ID-kaardi?
  • padding orcale attack - Efficient Padding Oracle Attacks on Cryptographic Hardware
    • ID-kaart peab olema tunde või päevi kaardilugejas
    • vaja on PIN1
    • rünnata sai autentimise võtit
  • DigiDoc tarkvaras olevate turvaaukude kasutamine
    http://www.id.ee/index.php?id=33993#3_7_2
    “Parandatud kriitiline viga DDOC failide käsitluses. Seda viga ära kasutades on võimalik ohvri arvutis tema kasutajaõigustes üle kirjutada suvalisi faile, kui ründaja meelitab kasutaja avama spetsiaalselt vormindatud digiallkirjastatud faili.”
• Teoreetilised ründed:
  • Arvutisse on paigaldatud spetsiaalselt disainitud kahjurvara, mis imiteerib ID-kaardi utiliiti. Eeldab, et arvuti on juba kompromiteeritud. Niisugust rünnet pole siiani tuvastatud.
  • Brauserisse on paigaldatud laiendus, mis üritab inimest valele leheküljele suunata või üritab pangaülekande detaile muuta. Eeldab, et arvuti on juba kompromiteeritud

ID-kaardi turvarisk (2017)

2017 aasta 5. septembril teatati, et osad Eesti ID-kaartid võivad olla haavatavad uut tüüpi ründele. Vastav info pärines Tšehhi teadlastelt, kes olid antud probleemi juba pikemat aega uurinud. Samad teadlased kirjutasid probleemi kohta teadusartikli, mis avaldati konverentsil ACM CCS 2017: The Return of Coppersmith’s Attack: Practical Factorization of Widely Used RSA Moduli.

Probleemsed ID-kaardid tarnis Gemalto, kes omakorda kasutas ID-kaartides Infineoni toodetud kiipe. Turvaprobleem oli põhjustatud spetsiifilise Infineoni kiibi poolt, mida kasutasid uuema põlvkonna ID-kaardid (alates oktoobrist 2014). Seega polnud vanemad ID-kaardid antud probleemist mõjutatud. Siiski oli alates 2014 aasta oktoobrist välja antud umbes 750 000 probleemse kiibiga ID-kaarti, mistõttu oli tegu tõsise ohuga.

Turvaprobleem oli seotud sellega kuidas kiip genereeris juhuslikke numbreid. Eelmistes loengutes oleme rääkinud, et krüptosüsteemid tagavad lubatud turvataseme vaid juhul kui kasutatav võti on täiesti juhuslik. Antud juhul oli kiibitootja üritanud juhuslikkuse genereerimist kiiremaks muuta, aga teinud seda vigast meetodit kasutades. Seetõttu oli küll juhuslikkuse genereerimine kiirem, aga võimalike genereeritavate RSA võtmete arv väiksem kui see tegelikult pidanuks olema.

Seega avastati Tšehhi teadlaste poolt, et vigaselt genereeritud juhuslikkuse tõttu olid RSA võtmed osaliselt ennustatavas vahemikus ning seega oli võimalik vigasest võtmepaarist pärinevate avalike võtmete abil hakata arvutama vastavaid salajasi võtmeid. See peaks turvalise avaliku võtme krüptosüsteemi korral olema arvutuslikus mõttes võimatu ülesanne, aga kuna antud juhul polnud genereeritud võtmed piisavalt hajutatud, siis muutus rünne võimalikuks. Teemat uurinud teadlaste hinnangul kuluks ühe 2048 bitise salajase võtme lahtimurdmiseks keskmiselt 20 000 dollarit ja kõige keerukamal juhul 40 000 dollarit, kusjuures raha läheks arvutusvõimsuse rentimise peale. Juhul kui ründajal oleksid enda serverid või spetsiaalselt võtmete lahtimurdmiseks loodud seadmed, siis oleks rünne oluliselt odavam.

Eesti riik otsustas rünnete vältimiseks ajutiselt sulgeda LDAP teenuse, mis võimaldas sertifikaate pärida. LDAP sulgemine ei takista rünnet, kuid muudab ründaja jaoks raskemaks avalike võtmete andmebaasi koostamise. Vigasete kiipidega ID-kaartide sertifikaadid peatati 3. novembril. Kaartide paradamiseks tuli teha tarkvara uuendus ning hankida endale uued sertifikaadid. Vigaseid ID-kaarte sai uuendada kuni 31. märtsini 2018.

Kaardi uuendamise käigus vahetati välja osa ID-kaardi sisemisest tarkvarast, loodi ID-kaardi kiibi sees uued võtmed ning hangiti sertifitseerimiskeskuselt uutele avalikele võtmetele allkirjastatud sertifikaadid. Uuendatud ID-kaardid kasutavad RSA asemel elliptkõveratel põhinevat krüptograafiat (täpsemalt elliptkõverat P-384), sest see ID-kaardi funktsionaalsus ei olnud turvaprobleemi poolt mõjutatud.

Kui tahate antud teema kohta täpsemat infot ja matemaatilist põhjendust, siis lugege RIA poolt tellitud krüptouuringu kolmandat peatükki.

Kui tõenäoline on PIN1 juhuslik äraarvamine?

Seega oleks teoreetiline PIN1 arvamise tõenäosus 0,0000000000027000000027 (2,7000000027e-12) juhul kui PIN koodid oleksid ühtlaselt jaotunud. Tegelikult ei taha paljud kasutajad pikki numbrikombinatsioone meelde jätta ja osa kasutajaid ei vahetagi vaikimisi väljastatud PIN1. Seetõttu pole PIN koodid ühtlaselt jaotunud ning ülekaalus on neljast või viiest numbrist koosnevad PIN koodid, mistõttu on ka PIN arvamise tõenäousus oluliselt suurem.

Mis on reaalselt kõige tõenäolisemad ja kõige ebatõenäolisemad PIN koodid? Niisugust infot on võimalik saada inimestelt, kes on analüüsinud lekkinud andmeid. Näiteks järgnev blogipostitus analüüsib PIN koodide esinemissagedusi: http://www.datagenetics.com/blog/september32012/.

ID-kaart võõrsil

Mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis on olemas kas vabatahtlik või kohustuslik ID-kaart. Kõik neist on masinloetavad (vt. näiteks Eesti ID-kaardi tagumise külje alumist poolt), aga vaid vähestel on kaardil ka kiip, mis võimaldab seda kasutada ka digitaalses keskkonnas. Peale Eesti on kiipkaardid näiteks veel Belgias, Soomes ja Tšehhis. (Allikas)

Isegi kui mitmel riigil on kiibiga ID-kaart, siis on igaühel see natuke isemoodi. Isegi kui tehniline lahendus on sama, siis igal riigil on oma tipmine sertifitseerimiskeskus, millega tarkvara vajadusel suhtlema peab. Universaalne tarkvara peab seega olema teadlik iga riigi tehnilisest lahendusest ning vastavast sertifitseerimiskeskusest.

STORK ja STORK 2.0 olid Euroopa Liidu poolt finantseeritavad projektid, mille käigus loodi süsteem, mis võimaldaks erinevate liikmesriikide elektroonilistel identifitseerimissüsteemisdel koos töötada. Mõlemas projektis osales ka Eesti.

Riikidevahelise koostöö suunas liigutakse ka digiallkirjastamise rindel. 2015 aastal lõppes Eestis üleminek Eesti-spetsiifiliselt DDOC digiallkirja vormingult BDOC vormingule, mis ühildub ETSI (European Telecommunication Standards Institute) väljaantud ASiC allkirja konteineri standarditega. Ülemineku ajalugu on saate näha id.ee lehelt. Praegu kasutatakse Eestis ASiC standardit ja digiallkirjastamisel luuakse .asice laiendiga digiallkirja konteiner. Eesti ID-kaardi abil failide krüpteerimisel kasutatav CDOC formaat põhineb juba praegu rahvusvahelisel standardil XML-ENC. DDOC ja BDOC näidisfaile on võimalik näha järgneval veebilehel: http://www.id.ee/?lang=en&id=36161.

eIDAS

Vastavalt Euroopa Liidu poolt välja antud eIDAS regulatsioonile, mis hakkas kehtima juulis 2016, peavad kõik EL liikmesriigid aktsepteerima teistes liikmesriikides antud digiallkirju juhul kui vastavas välisriigis antud digiallkiri kasutab vähamalt sama või kõrgemat allkirja taset, mis on parajasti nende enda riigis kasutusel. Rohkem infot eIDAS ja sellest tuleneva kohta leiate RIA dokumendist e-Allkirjad Euroopas ja nende käsitlemine Eestis. eIDAS omab nelja erinevat digiallkirjastamise taset (alustades kõige vähem turvalisest):

• Muud e-allkirjad - Igasugused allkirjad, mis teistesse kategooriatesse ei sobi. Siia sobituvad allkirjad, mis on antud enda poolt genereeritud sertifikaadiga või mis on joonistatud näiteks puutetundlikule ekraanile. Näiteks kuuluvad antud kategooriasse Adobe Acrobat Reader-i tarkvaras antud allkirjad. Kuigi selle kategooria digiallkirjad ei taga kõrgemat turvataset, siis võib nende abil olla võimalik inimese tuvastamine näiteks kui ta on kümme aastat kasutanud sama enda poolt genereeritud sertifikaati.
• Täiustatud e-allkirjad ehk Advanced electronic signature (AdES) - sama turvatase nagu eelmise kategooria digiallkirjadel, kuid kasutusel on standardiseeritud allkirjastamise formaat, mis on ETSI (European Telecommunications Standards Institute) poolt heaks kiidetud. Sellisel juhul peab olema võimalik tuvastada, kes oli allkirjastaja ja ainult vastav inimene / asutus pidi olema võimalik antud allkirja andma. Hilisemad allkirjastatud andmete muudatused peavad olema tuvastatavad.
• Täiustatud e-allkirjad kvalifitseeritud sertifikaatidega ehk Advanced electronic signature with qualified certificates (AdES/QC) - Võrreldes täiustatud e-allkirjadega on kasutusel sertifikaat, mis on välja antud sertifitseerimiskeskuse poolt. Need allkirjad sarnanevad kvalifitseeritud digiallkirjadele, kuid digiallkiri on antud salajase võtmega, mis ei asunud spetsiaalses turvatud riistvaras (nagu näiteks ID-kaart).
• Kvalifitseeritud e-allkirjad ehk Qualified electronic signature (QES) - Need allkirjad meenutavad eelmise kategooria ehk AdES/QC allkirju, kuid nüüd on digiallkirjastamiseks kasutatud salajane võti spetsiaalse sertifitseeritud riistvaralise eseme sees, mis takistab salajase võtme kopeerimist. Niisugust tüüpi digiallkirjad on eIDAS regulatsiooni kohaselt võrdsustatud käsitsi kirjutatud allkirjadega. Seda tüüpi digiallkirju saab anda Eesti ID-kaardi abil.

Mobiil-ID

Eestis kasutatav Mobiil-ID pakub nii isiku tuvastamise kui ka digiallkirja andmise võimalust. Mobiil-ID jaoks on vaja kasutada spetsiaalset SIM-kaarti, millega on seotud sertifikaadid. Mobiil-ID on elektroonilises keskkonnas samaväärne ID-kaardiga, kuid erinevalt ID-kaardist ei ole võimalik Mobiil-ID abil dokumente krüpteerida.

Mobiil-ID, mis on välja antud alates 01.02.2011 on samaväärne digitaalse isikutunnistusega ja selle väljaandmine toimub Isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) alusel. Pärast 01.02.2011 väljastatud sertifikaadid kehtivad kolm aastat. Seetõttu tuleb tähtaja lõppedes sõlmida mobiilioperaatoriga uus leping ning SIM-kaart välja vahetada.

Mobiil-ID taotlemise juhend asub siin: Kuidas taotleda Mobiil-IDd?. Oluline on see, et liitumisel tuleb mobiilioperaatori juures enda isikut tuvastada. Pärast liitumislepingu sõlmimist annab mobiilioperaator Mobiil-ID jaoks sobiliku SIM kaardi. Mobiil-ID aktiveerimiseks tuleb esitada taotlus sertifikaatide saamiseks.

Mobiil-ID eelised:

• ei ole vaja kaardilugejat
• arvutis ei ole vaja eraldi tarkvara
• asendab autentimisel paroolikaardid, ID-kaardi ja PIN-kalkulaatorid
• töötab kõikide tänapäevaste mobiiltelefonidega (tavalised ja nutitelefonid)

Mobiil-ID turvaliseks kasutamiseks tuleb kontrollida:

1. Mobiiltelefonis kuvatav teenuse nimi viitab e-teenusele või veebilehele, kuhu sooviti Mobiil-ID’ga siseneda
2. Kontrollkoodid teenuse veebilehel ja mobiiltelefonis on identsed
3. Autentimisel küsitakse PIN1 koodi
4. Ainult allkirjastamisel küsitakse PIN2 koodi
5. PIN ja PUK koode ei tohi hoida telefonis või telefoni juures

Kui telefoni saabub ootamatult sõnum, mis palub sisestada PIN-koodi, aga vastava teenuse kasutamise soovi pole tehtud, siis ei tohi MITTE MINGIL juhul PIN-koodi sisestada!

Kui Mobiil-ID PIN-koodid on kaduma läinud või varastatud, siis tuleb pöörduda mobiilsideoperaatori poole ja Mobiili-ID teenus sulgeda. Kui mobiiltelefon koos aktiveeritud Mobiil-ID SIM kaardiga on sattunud võõraste inimeste valdusesse, siis tuleks helistada esimesel võimalusel oma mobiilioperaatori klienditeenindusse ja sulgeda Mobiil-ID teenus.

• Elisa klienditeenindus: +372 6600 600
• Telia klienditeenindus: +372 6397 130
• Tele2 klienditeenindus: +372 686 6866

Mobile-ID protokoll

Mobiil-ID poolt kasutatavast autentimisprotokollist saate lähemalt lugeda 2009 aastal avaldatud artiklist: Formal Analysis of the Estonian Mobile-ID Protocol.

Mobiil-ID osapooled ja protokolli kirjeldus. Pildil kasutatud numbrite selgitus on olemas pildi allikas.

Märkus. Numbrid pildil ja allolevas loetelus ei lange kokku.

1. Kasutaja läheb veebilehele ja valib autentimiseks Mobiil-ID. Kasutaja sisestab kas oma kasutajanime või mobiilinumbri, juhul kui mobiilinumber on juba vastava kontoga seotud, siis piisab kasutajanime sisestamisest.
2. Teenus genereerib juhusliku "challenge" ja edastab selle Mobiil-ID teenusepakkujale (DigiDocService) koos oma nime ja kasutaja mobiilinumbriga.
3. Mobiil-ID teenusepakkuja genereerib uue "challenge" ja edastab selle mobiilioperaatorile koos kõigega, mis tuli teenuselt (esimene "challenge", kasutaja mobiilinumber, teenuse nimi). Lisaks leiab Mobiil-ID teenusepakkuja mõlema "challenge" põhjal neljakohalise kontrollkoodi ja edastab selle teenusepakkujale, kes kuvab selle oma veebilehel kasutajale.
4. Mobiilioperaator edastab SMS abil kogu informatsiooni kasutaja mobiilile
5. SIM kaardil olev Mobiil-ID rakendus püüab spetsiifilise SMS kinni ja parsib selle sisu. Seejärel arvutab vastav rakendus esimese ja teise "challenge" põhjal neljakohalise kontrollkoodi ja kuvab selle mobiiliekraanile koos teenuse nimega.
6. Kasutaja teeb kindlaks, et ekraanil kuvatab kontrollkood on sama, mis teenuse veebilehel kuvatav kontrollkood ja et mõlemal ekraanil kuvatakse sama teenuse nimi. Kui kontroll on edukas, siis sisestab kasutaja oma PIN koodi.
7. Kasutades PIN koodi saab vastav rakendus juurdepääsu SIM-kaardil olevatele privaatvõtmetega seotud operatsioonidele ja kasutab seda selleks, et allkirjastada kokku liidetud "challenge"-d. Vastav signatuur saadetakse SMS teel tagasi Mobiil-ID teenusepakkujale ja mobiilioperaatorile.
8. Mobiil-ID teenusepakkuja (lisaks võib ka teenus ise) verifitseerib allkirja ja ütleb teenusele, et kõik on korras.
9. Teenus peab kasutajat autendituks.

Mobiil-ID turvalisus

Mobiil-ID turvalisus on võrreldav sõrmistikuga ID-kaardilugeja kasutamisega. Ilma sõrmistikuta kaardilugeja puhul võib keylogger PIN koodid salvestada ning kui siis kaart liiga kauaks lugejasse jätta, võib kahjurvara sellega omapäi edasi toimetada. Samas räägib Mobiil-ID kahjuks see, et süsteemi toimimiseks on vajalik suurem hulk osapooli (mobiilioperaator, DigiDoc teenus), mis tähendab ühtlasi ka rohkem osapooli keda tuleb usaldada ning keda on võimalik rünnata (vt allpool viidatud artiklit). Osapoolte-vahelised ühenduskanalid on loomulikult krüpteeritud.

Kasulikud lingid

• Mobiil-ID
  • Peeter Laud, Meelis Roos. "Formal Analysis of the Estonian Mobile-ID Protocol". Identity and Privacy in the Internet Age, LNCS vol. 5838, 2009, pp 271-286. http://www.cs.ut.ee/~peeter_l/research/nordsec09.pdf
• ID-kaardi sertifikaatide uuendamine (2017)
  • Probleem nr 532048 (2016)
  • Uuenda oma ID-kaarti! (2016)
  • Kauguuendamise kolmas laine (detsember 2016)
  • ID-kaarti on kauguuendanud 100 000 inimest (2017)
• ID-kaardi turvaprobleem (2017)
  • Potential security risk could affect 750,000 Estonian ID cards
  • RIA recommends state officials use Mobile-ID to minimize security risks
  • Patch for Estonian ID card security risk available in November
  • The Return of Coppersmith’s Attack: Practical Factorization of Widely Used RSA Moduli
  • 2017.11.05: Reconstructing ROCA