4. Andmetüübid

Nagu nägime muutujate puhul, eristatakse info puhul teksti (e. sõnesid) ja arve. Vaatleme praegu kolme tüüpi andmeid:

• Täisarv (integer) (näit. 3, 267, 561234)
• Ujukomaarv (float) (näit. 3.14, 456.123, 4.0)
• Sõne (string) (tekstilise info jaoks)

Hiljem lisanduvad meie kursusel veel järjendid (list) ja sõnastikud (dictionary).

Paneme tähele, et kümnendarvude puhul kasutatakse kümnendkoha eraldajana koma asemel punkti.

Tüübiteisendusi saab teha vastavate funktsioonide (int(), float(), str()) abil, kui muutujale omistatud väärtus seda võimaldab. Arve saab alati muuta sõnedeks, ainult numbreid sisaldavaid sõnesid saab muuta täisarvudeks jne.

vanustekstina = "15"
vanusarvuna = int(vanustekstina)

Ekraanile väljastatuna ei oma eelnev teisendus üldiselt tähtsust, kuid nendega tehtavate operatsioonide puhul on see väga oluline. Kasutades sõnede puhul näiteks pluss-märki, sõned ühendatakse, arvude puhul aga liidetakse.

print(vanustekstina + vanustekstina) # Väljund: 1515
print(vanusarvuna + vanusarvuna) # Väljund: 30

Andmetüüpi saab väljastada käsuga "type":

print(type("15")) # Väljund: <class 'str'>
print(type(15)) # Väljund: <class 'int'>

... ning seda, kas sõne sisaldab ainult arvu, saab kontrollida meetodiga isdigit():

if sone.isdigit():
    print("Seda sõne saab teisendada arvuks")

---

Creative Commons litsentsiga Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk 3.0 Eesti (CC BY-NC 3.0 EE) - https://creativecommons.org/licenses/by-nc/3.0/ee/