Programmeerimisest maalähedaselt - Kursused

2.3 Silmaring. Nutistu

Nutistu ehk asjade internet (ingl Internet of things või IoT) viitab füüsiliste objektide või "asjade" võrgustikule, mis on manustatud andurite, tarkvara ja muude tehnoloogiatega, et luua Interneti kaudu ühendust ja vahetada andmeid teiste seadmete ja süsteemidega. Lihtsamalt öeldes on see igapäevaste objektide kontseptsioon, mis võimaldab andmeid saata ja vastu võtta, võimaldades neil üksteisega suhelda. See ühenduvus võimaldab nutikaid ja automatiseeritud funktsioone meie elu erinevates aspektides nagu koduautomaatika, nutitelefonid jm.

Üks tehnoloogia, mis aitab kaasa nutistu arengule, on näiteks NFC (ingl Near-field communication). See võimaldab lühikest andmevahetust kahe seadme vahel, mis on üksteisele väga lähedal, tavaliselt paar sentimeetrit või vähem. See toimib raadiosageduslike lühikeste lainete abil. Praktiline näide NFC-st on kontaktivaba maksekaart, mille saate lihtsalt kaardilugejale lähedale viia, et sooritada tehing ilma füüsilise kontaktita. Siia kuuluvad ka kõikide jaoks tuntud Apple Pay või Samsung Pay tehnoloogiad.

NUTIKODU

Nutikodu on kodu, kus on kasutusel erinevad automatiseerimis- ja sidetehnoloogiad, et muuta kodukeskkond nutikamaks, mugavamaks ja energiatõhusamaks. Nutikodu seadmed on näiteks nutivalgustus, robottolmuimejad, nutikad kardinad, nutitermostaadid ja hääljuhitavad assistendid nagu Apple Siri.

Selliste nutiseadmete kasutamine pole mitte ainult mugav, vaid aitab ka ühtlaselt jaotada elektrilist koormust näiteks nutivalgustuse puhul. Samuti võimaldavad nutimaja videovalvesüsteemid omanikul olla kursis, kes majas asub ja mis seal toimub. Lisaks saavad lemmikloomade omanikud kauemaks ajaks kodust lahkuda, kuna tänapäeval on levinud automaatsed loomadesöötjad ja isepuhastuvad kassi liivakastid.

Muretut elu koos nutiseadmetega saab näha nutikodust rääkivas koomilises videos:

Teisest küljest on igal heal omad vead ehk tuleb olla ikkagi igati ettevaatlik. Nutikodu kasutuselevõtt on seotud mitmete potentsiaalsete riskidega. Nutikodu seadmed võivad olla haavatavad küberrünnakutele, eriti juhul, kui tarkvara ei ole piisavalt turvaline. Häkkimise või tarkvara pahavaraga nakatumise korral võivad küberkurjategijad saada juurdepääsu teie kodu andmetele ja juhtimisele.

ELEKTRILISED TÕUKERATTAD

Tänapäeva üks populaarseim innovatsioon on elektrilised tõukerattad, mis võimaldavad inimestel liikuda linnas ilma liiklusummikutesse kinni jäämata. Elektrilised tõukerattad saavad olla seotud asjade Internetiga mitmel viisil:

IoT võimaldab kasutajatel lukustada ja avada elektritõukerattaid läbi nutirakenduse.
Paljud elektrilised tõukerattad on varustatud GPS-tehnoloogiaga, mis võimaldab kasutajatel jälgida oma sõiduki asukohta rakenduse kaudu. See mitte ainult ei aita leida tõukerattaid, vaid võib ka suurendada turvalisust ja aidata ettevõtetel jälgida ja hallata oma tõukerattaparki.
Allikas: https://komaki.in/blog/benefits-of-gps-tracking-in-electric-scooters/
IoT võimaldab jälgida tõukeratta aku olekut, sealhulgas aku taset ja tervist.
IoT võimaldab tõukeratastel saata diagnostilist teavet oma seisundi kohta, näiteks kui on probleemid pidurisüsteemiga või muud hooldusvajadused. See võimaldab ettevõtetel ja kasutajatel ennetada võimalikke probleeme ja tagada sõidukite ohutus ja efektiivsus.

Arvatavasti kõik me oleme vähemalt ühe korra elus elektrilise tõukerattaga sõitnud ja teame, et need on keskkonnasõbralikud, kiired ja taskukohased, kuid ka siin on olemas omad vead. Transpordiameti andmetel on 2023. aastal toimunud 329 kergliikurijuhi osalusel liiklusõnnetust. Pea kolmveerand nendest õnnetustest on ühesõidukiõnnetused. See tähendab, et tõukeratta juhid on lihtsalt pikali kukkunud või teelt välja sõitnud. Seega tuleb silmas pidada ennekõike ohutust liikumisel.

TARK LINN

Tark linn või nutilinn on linn, kus kasutatakse infotehnoloogiat linnaruumi haldamise, teenuste pakkumise ning elukvaliteedi parandamise ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kodanikelt, seadmetelt, hoonetelt ja asutustelt kogutud andmeid töödeldakse ja analüüsitakse linna süsteemide ja protsesside jälgimiseks, haldamiseks, võimalusel automatiseerimiseks. Üks nutika keskkonna peamistest eesmärkidest on monitoorimine. Sensorite, kaamerate ja muude vahendite abil saab tuvastada näiteks keskkonna olekut, ruumis asuvate objektide olekut ja sündmuseid, mis linnas toimuvad.

Eestis on nutilinna arendatud Tartus. Tark Tartu sai alguse SmartEnCity projektist (2016), mida rahastati Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020. Projekti tegevuste eesmärk Tartus oli luua investeeringute abil kvaliteetne elukeskkond, mis inspireerib pilootala kogukonda tegema keskkonnateadlikke otsuseid ja muutma oma käitumismustreid.Tartu pilootprojekti peamine idee on hruštšovkade piirkonna (kesklinna piirkond) kujundamine nn smartovkade piirkonnaks.

Allikas: https://cordis.europa.eu/project/id/691720/reporting

Tartu kasutab asjade interneti tehnoloogiat järgmistes valdkondades:

liiklusjärelevalve, kuhu kuuluvad liiklusloendurid (Fyma, TraffEST) ja nutikad ülekäigurajad (Bercman),
avalikud transpordisüsteemid, sh rattaringlus ja bussid,
Allikas: https://tarktartu.telia.ee/et/mobility
energiahaldus korterites (Fortum, PV) ja tänavavalgustites (Thinnect, Cityntel).

Tartu linna andmete avalik platvorm asub siin. Sellel leheküljel saab jälgida näiteks busside asukohti, linna tänavavalgustite sisse- ja väljalülitamise aegu ja palju muud.

IoT tööpõhimõtteid saab selgitada nutikate ülekäiguradade näitel. Nutikad ülekäigurajad võivad olla varustatud erinevate sensorite ja kaameratega, mis tuvastavad jalakäijate kohaloleku. Need sensorid võivad hõlmata liikumisandureid, surveandureid või infrapunakaameraid. Järgmisena tuvastavad sensorid jalakäijad ülekäigurajal ja saadavad sellest signaali ülekäiguraja kontrollisüsteemile. Ülekäiguraja kontrollisüsteem reageerib jalakäijate kohalolekule, muutes liikluse korraldust vastavalt. Näiteks võib see tõsta fooride ees olevaid tõkkeid või vähendada auto liikumiskiirust ülekäigurajal, mis aitab vältida ohtlikke olukordi. Nutikad ülekäigurajad võivad olla varustatud ka heli- või visuaalsete teadetega, mis suunavad jalakäijaid ohutult üle tee.

Allikas: https://www.smartpath.pt/en/projects/intelligent-crosswalk-signaling/

Kokkuvõttes saab öelda, et IoT kasutamine hõlmab füüsiliste seadmete või objektide ühendamist Internetiga, võimaldades neil andmeid jagada ja üksteisega suhelda. See ühenduvus võimaldab nutikaid funktsioone ja automatiseerimist erinevates valdkondades nagu kodu, tööstus, tervishoid ja palju muud. Kuigi asjade Interneti laialdane kasutuselevõtt pakub palju eeliseid, tõstatab see ka kaalutlusi seoses turvalisuse, privaatsuse ja andmehaldusega. Üldiselt muudab asjade Internet seda, kuidas me oma keskkonnaga suhtleme, luues omavahel ühendatud süsteeme, mis suurendavad mugavust ja tõhusust.

ALLIKAD

Materjali koostas Karolina Samasev. Kohendatud kursuse korraldajate poolt.

< eelmine

2. OSA sisukord

järgmine >

Programmeerimisest maalähedaselt 2024/25 sügis