Digiõpik

Sõnastik

digitaalne ehk digi-numbriline, number-, digitaal-, numbritest koosnev v numbrilise kujuga opereeriv, nt arvuti, mõõteriist, kell.

arvuti - kompuuter ehk raal, mis on programmijuhtimisega andmetöötlusseade; ülesehituselt koosneb riistvarast ja talitluselt tarkvarast.

arvutikaitse - kaitstud arvuti.

arvutiriistvara hooldus - arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvate seadmete ja seadiste hooldamine.

arvutuslaud - lihtne ja väga vana mehaaniline arvutusseade, millega saab sooritada liitmist, lahutamist, korrutamist ja jagamist; tuntuim on arvelaud ja abakus.

autor - teose autoriks saab Eestis olla ainult isik või isikud, kes on teose loonud.

autoriõigus - autoriõigus teosele tekib teose loomisega.

avatud litsents - avatud sisulitsents on luba, millega autor annab teose kasutajale õiguse teostada osa oma isiklikke või varalisi õiguseid. Enamasti kuulub siia õigus teost kohandada, kopeerida ja levitada. Avatud sisulitsentsid võivad sisaldada ka lisapiiranguid, näiteks ärilise kasutuse piirang.

digirakendus - digitaalse (nt tahvelarvuti programmi) rakendamine, kasutuselevõtt, kasutamine, kasutus; digirakendus töötab digivahendis.

digitaalne jalajälg - digitaalne jalajälg koosneb kõikvõimalikust informatsioonist, mida inimene on elu jooksul enda kohta internetti maha jätnud. Peale selle kuulub sinna ka info, mille on teised tema kohta jätnud. Näiteks võib mõelda postitustele sotsiaalmeedias, aga ka infole, mis teie meelest ei ole avalik, kuid on kättesaadav vähemalt teatud inimestele. Näiteks erinev info riigi andmepankades.

digivahend - numbriliste andmetega töötav ese, mille abil midagi tehakse või saavutatakse.

e-kiri ehk elektronkiri - (inglise keeles ''e-mail'), kõnekeeles meil on kiri arvutivõrgus elektroonilisel kujul, mille saatmiseks ja vastuvõtmiseks on vaja omada e-postkasti (kasutajakontot postiserveris) ja e-kirja vahetamise süsteem on e-post.

e-kirja koopia - koopia reale sisestatakse saaja aadress, kes saab e-kirjast koopia. Sel juhul on kiri saadetud neile informatsiooniks ehk teadmiseks. Ka e-kirja saaja näeb, et teine sai kirjast koopia ja koopia saaja teab, et kiri on adresseeritud saajale. Kui oled kirja koopia saajaks, siis sellise meili lugemisega ei ole väga kiire, sest ei nõua sinult otseselt vastust. Olles kirjas koopia saaja, siis ei ole vastamine viisakas, sest võrdub teiste inimeste jutule vahele segamisega.

e-kirja pimekoopia - aadressiväli, kuhu kirjutatakse sellise inimese meiliaadress, kes saab e-kirja nö salaja teadmiseks. Saaja, kirja koopia saaja ja teised pimekoopia saajad ei tea, kellele veel pimekoopia saadeti. Pimekoopiat kasutatakse siis, kui info saadetakse mitmele inimesele ja kui ei soovita, et nad üksteise aadresse näevad. Ka näiteks siis, kui on tegemist olukorraga, kus on vajalik teavitada üht inimest sellest, et oled lubatud e-kirja kolmandale isikule ära saatnud, kuid sa ei soovi, et saaja seda teavitamist näeb. Kiri on informeeriv ja ei eelda pimekoopia väljal olevate osapoolte omavahelist suhtlust. Oluline on, et pimekoopia saaja ei reageeriks kirjale.

e-posti aadress ehk elektronposti aadress ehk meiliaadress ehk e-aadress

füüsiline keskkond - keskkond, mida on näha silmaga ja mida saab tunnetada enda ümber keskkonnas.

identiteet - teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes.

infootsing - tegevused talletatud andmetest informatsiooni saamiseks etteantud teemal. Infootsing üldises tähenduses on informatsiooni hankimine mistahes viisil mingi probleemi lahendamiseks, otsuse vastuvõtmiseks või muul eesmärgil kõigist kättesaadavatest infoallikatest ja -kanalitest.

internet - arvutivõrkude võrgustik.

internetiohud - arvuteid ja väiksemaid arvutivõrke hõlmav maailma suurimas hajusas andmesidevõrgustikus; arvutite ülemaailmset võrku ühendavas kogumis varitsevad olukorrad, kus kedagi või midagi ähvardab ebaõnn, õnnetus, pettus, rünne jms.

Isikuandmed * - mis tahes andmed füüsilise isiku kohta, mis võimaldavad isikut otse või kaudselt tuvastada. Isikuandmeteks on näiteks inimese nimi, pilt, sõrmejäljed, perekonna andmed, elu- ja töökoht.

Isikuandmed ** - isikuandmeteks loetakse kõiki andmeid isiku kohta, mis väljendavad tema füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. Seega tuleb isikuandmetena käsitleda kõiki andmeid, mis kasvõi kaudseltki on füüsilise isikuga seostatavad. Seaduse järgi jagunevad isikuandmed n-ö "tavalisteks" ja delikaatseteks isikuandmeteks.

kahjurvara - kahjurvaraks (pahavaraks), ka kurivaraks nimetatakse sellist tarkvara, mida kasutatakse ilma omaniku teadmata tema arvutisse tungimiseks ja/või selle kahjustamiseks. Kahjurvara on mitut liiki: viirused, troojalased, ussid, nuhkijad, helistajad, reklaamijad ja palju muud. Kahjurvara ei teki ise, seda kirjutavad inimesed, keda ajendab kas uudishimu, soov huligaanitseda või teid teie rahast ilma jätta.

kasutaja profiil - kasutaja tegevuse muster, mille abil saab tuvastada tegevuse muutusi. Kasutaja kirjeldus, mida enamasti kasutatakse pääsu reguleerimiseks. Profiil võib sisaldada selliseid andmeid nagu kasutaja identifikaator, kasutaja nimi, parool, * pääsuõigused ja muud atribuudid.

kasutajatunnus ehk kasutajanimi - juurdepääsu tagav nimi.

küberkiusamine - internetikeskkonnas toimuv kiusamine, nt teise inimese nimele tehtud libakontod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide üles riputamine ja moonutamine.

liikumispaus - liikumispausid on lühikesed kehaliselt aktiivsed pausid ainetundides.

manus - koos elektronposti sõnumiga saadetav kinnistunud fail.

netikett ehk interneti etikett - "kirjutamata reeglid". Elektroonses keskkonnas kehtivad sarnaselt ühiskonna käitumisreeglitele teatud reeglid, mida tuleb täita, et mitte teistele seda keskkonda talumatuks muuta. Elektroonses keskkonnas kehtivaid reegleid nimetatakse arvutivõrgu (ingl net) etiketiks ehk netiketiks.

nutiseade - seade, millest enamik on puutetundlikud, st, et saad neid juhtida ekraani näpuga puudutades. Enim kasutatavateks nutiseadmeteks on nutitelefonid ja tahvelarvutid.

otsimootor ehk otsingumootor - arvutiprogramm, mille väljundi abil saab veebis infot kiiremini leida.

privaatne digisuhtlus - era-, eraviisiline suhtlus digivahendi abil.

riistvara - riistvara seisukohast liigitatakse arvuti nn käegakatsutavad osad nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu.

salasõna ehk parool - arvutisüsteemi sisenemist tagav salasõna vm märgijada.

silmaharjutus - liigutuste kogum silmade arendamiseks ja treenimiseks.

'släng - mingi ühiskonnarühma kõnepruuk.

tahvelarvuti - Tahvel on oma välimuselt justkui väga suur mobiil, millega saab mängida, internetis käia, lugeda e-raamatuid, juhtida oma nutitelerit, vaadata pilte-filme, suhelda sõpradega ja teha palju muud põnevat ning nad on seejuures kiired ja mugavad kasutada.

tarkvara - üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme ehk käskude jada, mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega.

terviserisk - tervisele ehk organismi normaalsele, häireteta elutegevusele mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kahju tekke võimalus, võimalik oht.

turvariskid - kaitstusele, ohutusele mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kahju tekke võimalused, võimalikud ohud.

veebilehitseja (veebibrauser, veebilehitseja, veebisirvija) - arvutiprogramm, mille abil saab otsida, vaadata ja kasutada veebis, kohtvõrgus ehk piiratud maa-alal, hoones jms ühendatud arvutites või kasutaja arvutis asuvatel veebilehtedel talletatud informatsiooni.

viirustõrje - programmide kogum, mis üritab ära tunda ning kahjutustada või kustutada ohtlikumaid kurivara liike: viiruseid, usse, troojalasi jms.

viitamine - andmed tekstis kasutatud allika kohta.