Programmeerimisest maalähedaselt - Kursused

2.3 Silmaring. Nutistu

Nutistu ehk asjade internet (ingl Internet of things või IoT) viitab füüsiliste objektide või "asjade" võrgustikule, mille objektidesse on integreeritud andurid, tarkvara ja muud tehnoloogiad, et luua Interneti kaudu ühendust ja vahetada andmeid teiste seadmete ja süsteemidega. Lihtsamalt öeldes on see igapäevaste objektide kontseptsioon, mis võimaldab andmeid saata ja vastu võtta, võimaldades neil üksteisega suhelda. See ühenduvus võimaldab nutikaid ja automatiseeritud funktsioone näiteks koduautomaatikas, tööstuses, transpordis ja tervishoius.

Üks nutiseadmetes ja IoT-lahendustes kasutatav lähisidetehnoloogia on NFC (ingl Near Field Communication). NFC võimaldab seadmetel väga väikese vahemaa, tavaliselt mõne sentimeetri ulatuses, juhtmevabalt andmeid vahetada. Seda kasutatakse näiteks kontaktivabades maksekaartides, kus makse tegemiseks piisab kaardi viimisest makseterminali lähedale. NFC-d kasutavad kontaktivabaks maksmiseks ka nutitelefonid ja nutikellad, näiteks selliste makseteenuste kaudu nagu Apple Pay ja Samsung Pay. Lisaks saab NFC-d kasutada nutiseadmete kiireks ühendamiseks, kasutaja tuvastamiseks või seadmele käskude edastamiseks.

NUTIKODU

Nutikodu on kodu, kus on kasutusel erinevad automatiseerimis- ja sidetehnoloogiad, et muuta kodukeskkond nutikamaks, mugavamaks ja energiatõhusamaks. Nutikodu seadmed on näiteks nutivalgustus, robottolmuimejad, nutikad kardinad, nutitermostaadid ja hääljuhitavad assistendid ja virtuaalassistendid nagu Apple'i Siri.

Selliste nutiseadmete kasutamine võib lisaks mugavusele aidata vähendada ja optimeerida energiatarbimist, näiteks juhtides valgustust ja kütet vastavalt vajadusele. Samuti võimaldavad nutimaja videovalvesüsteemid omanikul olla kursis, kes majas asub ja mis seal toimub. Lisaks saavad lemmikloomade omanikud kauemaks ajaks kodust lahkuda, kuna tänapäeval on levinud automaatsed loomadesöötjad ja isepuhastuvad kassi liivakastid.

Muretut elu koos nutiseadmetega saab näha nutikodust rääkivas koomilises videos:

Teisest küljest on igal heal omad vead ehk tuleb olla ikkagi igati ettevaatlik. Nutikodu kasutuselevõtt on seotud mitmete potentsiaalsete riskidega. Nutikodu seadmed võivad olla haavatavad küberrünnakutele, eriti juhul, kui tarkvara ei ole piisavalt turvaline. Häkkimise või tarkvara pahavaraga nakatumise korral võivad küberkurjategijad saada juurdepääsu teie kodu andmetele ja juhtimisele.

ELEKTRILISED TÕUKERATTAD

Elektrilised tõukerattad on muutunud linnades populaarseks liikumisvahendiks. Jagatavad elektritõukerattad on ühtlasi hea näide IoT kasutamisest transpordis. Elektrilised tõukerattad saavad olla seotud asjade Internetiga mitmel viisil:

IoT võimaldab kasutajatel lukustada ja avada elektritõukerattaid läbi nutirakenduse.
Paljud elektrilised tõukerattad on varustatud GPS-tehnoloogiaga, mis võimaldab kasutajatel jälgida oma sõiduki asukohta rakenduse kaudu. See mitte ainult ei aita leida tõukerattaid, vaid võib ka suurendada turvalisust ja aidata ettevõtetel jälgida ja hallata oma tõukerattaparki.
Allikas: https://komaki.in/blog/benefits-of-gps-tracking-in-electric-scooters/
IoT võimaldab jälgida tõukeratta aku olekut, sealhulgas aku taset ja tervist.
IoT võimaldab tõukeratastel saata diagnostilist teavet oma seisundi kohta, näiteks kui on probleemid pidurisüsteemiga või muud hooldusvajadused. See võimaldab ettevõtetel ja kasutajatel ennetada võimalikke probleeme ja tagada sõidukite ohutus ja efektiivsus.

Paljud meist on vähemalt ühe korra elus elektrilise tõukerattaga sõitnud. Need võivad mõnel juhul olla keskkonnasõbralikumad kui autoga sõitmine ning on kiired ja taskukohased, kuid ka siin on olemas omad vead. Transpordiameti andmetel on 2025. aastal toimunud 314 kergliikurijuhi osalusel liiklusõnnetust. Pea kolmveerand nendest õnnetustest on ühesõidukiõnnetused. Nende hulka kuuluvad näiteks juhtumid, kus tõukerattajuht kukub või sõidab teelt välja. Seega tuleb silmas pidada ennekõike ohutust liikumisel.

TARK LINN

Tark linn või nutilinn on linn, kus kasutatakse infotehnoloogiat linnaruumi haldamise, teenuste pakkumise ning elukvaliteedi parandamise ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kodanikelt, seadmetelt, hoonetelt ja asutustelt kogutud andmeid töödeldakse ja analüüsitakse linna süsteemide ja protsesside jälgimiseks, haldamiseks, võimalusel automatiseerimiseks. Üks nutika keskkonna peamistest eesmärkidest on monitoorimine. Sensorite, kaamerate ja muude vahendite abil saab tuvastada näiteks keskkonna olekut, ruumis asuvate objektide olekut ja sündmuseid, mis linnas toimuvad.

Eestis on nutilinna arendatud Tartus. Tark Tartu sai alguse SmartEnCity projektist (2016), mida rahastati Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020. Projekti tegevuste eesmärk Tartus oli luua investeeringute abil kvaliteetne elukeskkond, mis inspireerib pilootala kogukonda tegema keskkonnateadlikke otsuseid ja muutma oma käitumismustreid. Tartu pilootprojekti peamine idee on hruštšovkade piirkonna (kesklinna piirkond) kujundamine nn smartovkade piirkonnaks.

Allikas: https://cordis.europa.eu/project/id/691720/reporting

Tartus on asjade interneti tehnoloogiat kasutatud:

liiklusjärelevalve, kuhu kuuluvad liiklusloendurid (Fyma, TraffEST) ja nutikad ülekäigurajad (Bercman),
avalikud transpordisüsteemid, sh rattaringlus ja bussid,

  Allikas: https://tarktartu.telia.ee/et/mobility

energiahaldus korterites, kaugküttes ja -jahutuses ning päikeseenergia tootmises, samuti nutikas tänavavalgustus.

IoT tööpõhimõtteid saab selgitada nutikate ülekäiguradade näitel. Nutikad ülekäigurajad võivad olla varustatud erinevate sensorite ja kaameratega, mis tuvastavad jalakäijate ja sõidukite liikumise. Sensorite ja kaamerate abil kogutud andmete põhjal saab süsteem tuvastada võimalikke ohuolukordi ning liiklejaid hoiatada. Näiteks võivad vilkuvad LED-tuled hoiatada autojuhti jalakäija eest ning helisignaal hoiatada jalakäijat.

Allikas: https://www.smartpath.pt/en/projects/intelligent-crosswalk-signaling/

Kokkuvõttes saab öelda, et IoT kasutamine hõlmab füüsiliste seadmete või objektide ühendamist Internetiga, võimaldades neil andmeid jagada ja üksteisega suhelda. See ühenduvus võimaldab nutikaid funktsioone ja automatiseerimist erinevates valdkondades nagu kodu, tööstus, tervishoid ja palju muud. Kuigi asjade Interneti laialdane kasutuselevõtt pakub palju eeliseid, tõstatab see ka kaalutlusi seoses turvalisuse, privaatsuse ja andmehaldusega. Üldiselt muudab asjade Internet seda, kuidas me oma keskkonnaga suhtleme, luues omavahel ühendatud süsteeme, mis suurendavad mugavust ja tõhusust.

ALLIKAD

Materjali koostas Karolina Samasev. Kohendatud kursuse korraldajate poolt.

< eelmine

2. OSA sisukord

järgmine >

Programmeerimisest maalähedaselt 2026/27 sügis