Eksam
Eksam ei ole kohustuslik, kuid annab olulisel määral punkte (143 punkti), mis on määravad kursuse lõpphinde kujunemisel.
Eksami korraldus
- Üliõpilane tõmbab endale kaks teemat (vt kordamisküsimused allpool).
- Seejärel on tal (ilma abimaterjalideta) ettevalmistuseks aega 15 minutit.
- Järgneb suuline vestlus eksamineerijaga mõlemal teemal.
- Suulise vestluse osa kestab 15 minutit, mille jooksul tudeng annab mõlemast teemast kõigepealt oma sõnadega a 2-3 minutit ülevaate ja millele järgneb arutelu samal teemal eksamineerija(te)ga. Lubatud on vestluses kasutada kohapeal paberile ettevalmistatud materjale.
Eksami ajad
Eksami ajad on järgmised (eksamile tuleb registreeruda ÕIS-s, kuid kellaaeg tuleb valida siit):
- 29. mai kl 10.15-14.00 (ruum 2035) Eksami kellaaja valimiseks palun logige sisse
- 4. juuni kl 10 (ruum 2010)
- 17. juuni kl 13 (korduseksam, ruum 2045)
NB! Tudengid, kes soovivad sel semestril oma lõputöö kaitsta, peavad olema kõik eksamid sooritatud piisavalt palju aega enne kaitsmist - ole ise teadlik, millal teil on viimane aeg eksamit sooritada!
Nõuded eksami sooritamisele
- Eksamile pääsevad vaid need, kes on teinud kõik kodutööd vähemalt 50% punktidele
- Eksamile tuleb eelnevalt registreeruda
- Eksam on suuline ja toimub Delta õppehoones
Kordamisküsimused
1. Vaatluspõhised (päriselu, pärismaailma) terviseandmed
Mis need on? Kuidas tekivad? Mida sisaldavad? Mille poolest erinevad kliiniliste uuringute andmetest? Milleks neid andmeid kasutada saab (nimeta üldiselt)?
2. Andmeformaadid
Mis kujul terviseandmeid kirja pannakse? Millised on peamised levinud standardid?
3. Andmete puhastamine
Mis see on? Miks seda tehakse? Kuidas seda tuleks teha?
4. Haigestumus ehk avaldumus
Mis see on? Kuidas mõõdetakse? Kuidas esitatakse?
5. Levimus
Mis see on? Kuidas mõõdetakse? Kuidas esitatakse?
6. Suremuskordaja ja elulemuskurvid
Mis see on? Kuidas mõõdetakse? Kuidas esitatakse?
7. Absoluutne risk, suhteline risk, šansside suhe
Mis need on? Kuidas mõõdetakse? Kuidas esitatakse?
8. Üksikjuhtumi uuring, ökoloogiline uuring, läbilõikeline uuring
Mis need on? Mille poolest erinevad? Kuidas põhimõtteliselt käivad?
9. Juht-kontroll uuring
Kuidas erineb kohortuuringust? Millist riskimõõtu saab sellega kasutada? Mis juhul on see uuringutüüp eelistatud?
10. Kohortuuring
Kuidas erineb juht-kontroll uuringust? Millist riskimõõtu saab sellega kasutada? Mis juhul on see uuringutüüp eelistatud?
11. Elukestus analüüs, Kaplan-Meieri graafik, Cox-i võrdeliste riskide mudel
Miks on vaja elukestusanalüüsi? Mida võimaldab Cox-i võrdeliste riskide mudel, võrreldes Kaplan-Meieri graafikuga?
12. Põhjuslikud struktuurid: ahel, segav tegur
Millised on omadused? Kuidas analüüsis arvesse võtta?
13. Põhjuslikud struktuurid: põrkepunkt
Mis on omadused? Kuidas analüüsis arvesse võtta? Kas sa oskad tuua päriselulise näite põrkepunktist?
14. Randomiseeritud kontroll uuring (s.h ravimite kliiniline uuring)
Miks kasutatakse? Miks peetakse paremaks kui kohortuuringut ja teisi vaatlusandmete uuringuid? Kas randomiseerimine garanteerib, et võrreldavad grupid on täpselt ühesugused?
15. Uuringud pärismaailma (päriselu) vaatlusandmetel
Millisteks uuringuteks saab kasutada? Millised on nende andmete plussid-miinused? Mida annab meile propensity score kasutamine?
16. Immortal time bias
Selgita oma sõnadega, mis see on. Too üks näide kus see võib tekkida. Mida teha et seda vältida?
17. Meta-analüüs
Miks tehakse? Kuidas tagada meta-analüüsi objektiivsus?
18. Lisanduv kvaliteetne eluaasta (QALY)
Milleks kasutatakse? Mis on tema eelised alternatiivide ees? Kuidas hinnatakse kvaliteeti?
19. Haiguskulude analüüsi üldpõhimõtted
Kuidas kulusid praktikas hinnatakse? Miks on oluline kulude hindamise perspektiiv? Millal on vaja kasutada levimusepõhist uuringut ja millal avaldumuse põhist?
20. Väärtuspõhise tervishoiu üldpõhimõtted
Miks vajalik? Mille poolest erineb kulupõhisest tervishoiust? Miks keeruline?
21. Haigusriski hindamise riskimudelite (s.h riskiskooride) üldpõhimõtted, ROC AUC
Kuidas neid mudeleid põhimõtteliselt tehakse ja nende headust hinnatakse?
22. Uuringud geeniandmetel, GWAS ja PheWAS üldpõhimõte
Kuidas neid uuringuid põhimõtteliselt tehakse? Manhattan plot. Mitmese testimise korrektsioon.
23. Kliiniline otsustustugi
Mis see on, kuidas töötab? Mida kliinilise otsustustoe jaoks on tarvis ja kust seda saab? Milles seisneb otsusetugede puhul keerukus?
24. Teaduseetika põhiprintsiibid
Miks on eetika oluline? Eetikakomitee roll, eetikakomitee taotluse üldine sisu. Milline näeb välja eetikakomitee loa saamise protsess?