Materjalid koostas ja kursuse viib läbi
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi informaatika didaktika töörühm
| < eelmine | 2. OSA sisukord | järgmine > |
2.2 Andmetüübid
SISSEJUHATUS
Erinevat tüüpi andmete jaoks on ettenähtud erinev hulk mälu ning nendega saab teha erinevaid tehteid.
Muutujale antav väärtus on alati mingit teatud tüüpi. Sageli on programmeerimiskeeltes olemas järgmised tüübid:
- Täisarvud (näiteks 10, -4, 0);
- Ujukomaarvud (näiteks 2.5, 3.14, -7.23, 2.0);
- Sõne / tekst (näiteks "kass", "koer", "inimene");
- Tõeväärtused (True või False).
NB! Konkreetse väärtuse tüübi saab teada, kasutades käsku type(). Tulemuseks on näiteks täisarv (int), ujukomaarv (float), sõne (str) või tõeväärtus (bool).
Proovige näiteks:
type(4)
type(4.5)
type("Maria")
või
type(True)
TEKSTILISE VÄÄRTUSE ANDMINE MUUTUJALE. SÕNE
Eelmisel leheküljel õppisime, kuidas anda muutujale väärtuseks arv (täisarv või ujukomaarv). Nüüd vaatame, kuidas muutujale anda väärtuseks tekst sõnena. Tuleb tähele panna, et see pole trükiviga, vaid tõepoolest on tegemist terminiga "sõne". Sõne ingliskeelne vaste on string ja programmeerimises võib sageli kohata ka lühendatud varianti str.
Tekstiline väärtus omistatakse muutujale jutumärkide vahel. Mitu teksti saame kokku panna, kasutades + märke.
Proovige näiteks, kuidas töötab järgnev programm:
nimi1 = "Mihkel" nimi2 = "Mari" tervitus = "Tere, " + nimi1 + " ja " + nimi2 + "!" print(tervitus)
Liitmismärgil on programmeerimisel mitu tähendust:
- Arvude puhul tähendas
+märk arvude kokkuliitmist (5 + 3annab tulemuseks8). - Sõnede puhul tähendab
+märk sõnede üksteise otsa kokkupanemist ("tere" + "tore"annab tulemuseks"teretore")
Sõne võib koosneda ka näiteks ühest tühikust. Järgmises näites pannakse muutujate väärtuste vahele tühik.
linn = "Tartu" hoone = "raekoda" kokku = linn + " " + hoone print(kokku)
Nagu eelmistest programminäidetest näha, siis sõned on jutumärkidega, muutujanimed aga ilma.
NB! Sellisel viisil saab omavahel kokku panna ainult sõnesid. Arvu lisamiseks antud lausesse peaks kasutama funktsiooni str(), et see esmalt sõneks teisendada. Näiteks kui muutuja arv sisaldaks väärtust 5, siis str(arv) annaks meile väärtuse "5" (sõnena).
Ülesanne
SÕNEDE LISAVÕIMALUSED
Sõnedega saab veel erinevaid toredaid asju teha. Näiteks saab sõnesid "korrutada".
lause = "mull " * 20 print(lause)
Tulemuseks saame:
Ülesanne
TÕEVÄÄRTUSE OMISTAMINE MUUTUJALE
Kui arvud ja sõned on võib-olla tuttavamana tunduvad andmetüübid (oleme ju arvude ja tekstiga ikka tegutsenud), siis tõeväärtused on võib-olla mõnevõrra võõramad.
Nimelt saab muutujale väärtuseks anda ka väärtusi True (tõene) ja False (väär).
liigaasta = False print(liigaasta)
Tõeväärtuste tüüpi nimetatakse algebralise loogika looja George Boole'i järgi inglise keeles boolean tüübiks. Kohata võib ka sõna boolean lühendatud varianti bool. Põhjalikumalt vaatame tõeväärtuste rakendusi tingimuslausete juures.
| < eelmine | 2. OSA sisukord | järgmine > |