Tehisintellekti Algkursus 2019/20 kevad

Epidemioloogilistes uuringutes vaadeldakse suurt hulka patsiente, täpsemalt patsientide gruppe. Neis kirjeldatakse grupisiseselt ning gruppide vahel esinevaid trende või uuritakse, kui sagedasti ja miks nendes gruppides mingi haigus või muu sündmus esineb. Selline lähenemine võimaldab tuvastada ka uusi, seni teadmata seoseid ja kokkuvõttes võimaldavad sellised uuringud tervisesüsteemi tervikuna optimeerida ja paremaks muuta.

Toome mõned konkreetsed näited. Eestis on põhjalikult uuritud Tšernobõli tuumajaama katastroofi likvideerimisel käinud Eesti meeste edasist tervise käekäiku¹. Uuringust selgus, et nende suremus vähki ei ole suurem teistest Eesti meestest, kuid teistest enam esineb enesetappe, mistõttu tuleks riigi tasandil tegeleda rohkem Tšernobõli veteranide vaimse tervisega.

Toome ka teise näite. Eespool rääkisime ravimite kliiniliste uuringute kolmest faasist, mis on eelduseks ravimi kasutusloa saamisele, aga igal ravimil on ka neljanda faasi uuring, mis algab pärast kasutusloa saamist ja ravimi kliinilises praktikas kasutuselevõttu. Selle peamiseks küsimuseks on uurida, kas ravim on ohutu ka kliinilises praktikas kasutades. Selliseks uuringuks sobivad suurepäraselt tavalised terviseandmeid, sest saab analüüsida suurt hulka patsiente, vaadelda pikemaid ajavahemikke kui kliiniliste uuringute esimeses kolmes faasis, hinnata ka laiemalt patsiendi elukvaliteedi muutust, samuti ravimi kasutamise kuluefektiivsust jne.

Epidemioloogilised uuringud aitavad vastuseid otsida veel paljudele küsimustele. Paljud neist on sellised, mida on tarvis riikliku tervishoiu korraldamisel. Kui palju maksab Eesti tervishoiusüsteem? Millele kulub Eesti tervishoiusüsteemis kõige rohkem raha? Mida oleks võimalik teha, et seda raha tervishoius efektiivsemalt kasutada? Milline on haigestumus-statistika Eestis võrreldes teiste riikidega? Milline on Eesti koolilaste tervis? Seetõttu on pidevalt vaja analüüsida ka terviseandmeid ja koostada kogu riiki katvaid ülevaateid hetkeseisust ning trendidest.

Joonis 1. Ülevaade Eesti eriarstiabi kuludest sõltuvalt patsiendi vanusest. Allikas: https://www.stacc.ee/ehif-stacked-area

Iseseisev töö 4
Vaadake aadressile https://www.stacc.ee/ehif-stacked-area. Seal on interaktiivne graafik kõigist Eesti eriarstiabikuludest sõltuvalt patsiendi soost ja vanusest. Eriarstiabi on kõik arstiabi, v.a perearstid. Kasutage 2018. aasta andmeid ja uurige graafikult välja:

1. Kui palju läheb Eesti riigile aastas maksma ühe keskmise 40-aastase Eesti inimese eriarstiabi?
2. Aga 70-aastase?
3. Kui võrdlete 30-aastasi mehi ja naisi, siis millest tuleneb eriarstiabikulude peamine erinevus?
4. Milline on teie eas ja soost inimestel kõige rohkem eriarstiabi vajav terviseprobleem?
5. Vaadelge haiguste gruppi “Vigastused, mürgistused ja teatavad muud välispõhjuste toime tagajärjed” (topelklõps grupi nimetusel valib ainult selle grupi). Täpsemalt uurige selles grupis Eesti elaniku keskmisi kulusid. Millises vanusegrupis on vigastuste eriarstiabikulud kõige suuremad? Mis sorti vigastused moodustavad seal põhilise kulu (graafikul kursoriga liikudes näitab värvi tähendust)?

Vastused leiate siit: (link) .

Materjalide kasutamise kohta konsulteerige palun Korduma kippuvad küsimused sektsioonis.