Institute of Computer Science
  1. Main page
  2. Youth to Code
ET
Log in

Youth to Code

<- Kõik kursused

  • Linux ja Raspberry Pi kursus
  • Olulisemad mõisted ja kiirteed
  • I osa. Sissejuhatus Linuxisse
  • II osa. Linuxi töölaud
  • III osa. Käsurida 101
  • IV osa. Ubuntu tarkvara
  • V osa. Käsurida 202

1. Tund (45min)
2. Tund (45min)

  • VI osa. Failiõigused ja käsurea kordamine
  • VII osa. Turvalisus
  • VIII osa. Windowsi programmid Linuxis ja töölaua keskkonnad
  • IX osa. Kordamine ja kuidas Linuxit oma arvutis tööle panna
  • X osa. Linuxi Kontrolltöö


  • XI osa. Raspberry Pi tutvustus ja sissejuhatus
  • XII osa. Raspberry Pi puutetundlik ekraan ja LED tuled
  • XIII osa. Raspberry Pi ja Sense HAT
  • XIV osa. Raspberry Pi kaamera moodul
  • XV osa. Raspberry Pi kasutamine eemalt (SSH ja VNC)
  • XVI osa. Raspberry Pi oma projekt ja huvitavad näited

Käsurida 202 (1. praktikum)



<- eelmine peatükk järgmine peatükk ->

1. Käsurida aitab oma arvuti hingeeluga rohkem kursis olla

Kui Sa kasutad mõnda programmi koos kasutajaliidesega, siis kindlad nupud teevad kindlaid ülesandeid. Käsurida teeb seda samuti, aga koos suurema täpsuse ja jõulisusega. Kui Sa kirjutad sõnu ja vajutad enter klahvi, siis käsuviip interpreteerib need sõnad endale arusaadavasse keelde ja töötab koos operatsioonisüsteemi kerneli ja failidega, et käivitada vastavaid käske. Terminali kasutades saab väga täpselt arvutile öelda, mida Sa teha soovid.

Räägime siia ühe loo, mis aitab selgitada käsurea vajalikkust ja lihtsust.

“Ma lõpuks saan aru, miks kogenenud kasutajad ainult terminalis ringi kolavad. See on nagu, kui Sa pead vanemale inimesele seletama, et kuidas lahti pakkida kompressitud fail ning liigutada faili sisu kuhugi kindlasse kausta. Kui kasutada kasutajaliidest mõnes ilusas programmis, siis on sellel lisaks nii palju erinevaid nuppe ja vidinaid, mis võivad valele teele viia. Ja kui avada Internet, et selle programmi kohta abi saada, siis võib tee peal kogemata klikkida mitmele reklaamile ja lõpetada lihtne Google’i otsing kahekümne uue extensioniga ja uhiuue otsimisribaga enne, kui õige infoni jõutakse.

See on midagi, mille saab kergesti lahendada terminaliga, sest Sa saad neile ette anda hulk käske, mis teevad kõik vajaliku tema eest ära. Ja kui tekib viga, millest aru ei saada, siis väga suure tõenäosusega leidub Internetis inimene, kellel oli probleem täpselt sama käsuga. Kiire otsinguga ja copy-paste’ga saad jätkata oma tööd sealt, kus pooleli jäi. See kõik hakkab vaikselt mulle kohale jõudma...”

allikas: Reddit r/Ubuntu “I finally understand why power users love the terminal.”

2. Säästab aega - mõned käsud aitavad hoida tohutult aega kokku

Failinimede muutmine

Meenuta, millal tõmbasid enda arvutisse näiteks terve hooaja sarju, mille pealkirjad olid pikad ning lohisevad või millal oli Sul arvutis sadu erinevaid allalaetud pilte, mille pealkirjad ei ole midagi muud kui üks pikk ja lohisev tähtederägastik

 wi6xPGHoObhAhWLuIsKHXk2AVIQ_AUID.png

Kui aga Sul selliseid olukordi pole ette tulnud, siis ürita kaasa mõelda, kuidas käituksid Sina sellises olukorras. Oletame, et sul on kaustas Pildid 125 erinevat pildifaili. Igal failil on pealkirjaks midagi arusaamatut. Kui tekib tahtmine oma kaustu organiseerida ning piltide pealkirjad muuta korrektseks, siis tuleb käsureal liikuda vastavasse kausta ning käivitada käsk

ls -v | cat -n | while read n f; do mv -n "$f" "$n.jpg"; done

Vastava käsu jooksutamisel muutuvad kõik .jpg failid failideks nimega 1.jpg, 2.jpg 3.jpg … jne. Püstkriipsud tähistavad ühel real olevate erinevate käskude vahekohti. Täitmist alustatakse vasakpoolseimast käsust.

Hoia oma süsteem hõlpsasti ajakohasena

Üheks suureks plussiks Linuxi puhul on uuendused. Suur osa Sinu arvutis olevast tarkvarast uuendatakse automaatselt. Siiski on olemas mõned uuendused, mis vajavad süsteemi restarti. Automaatselt värskendatakse selliseid rakendusi, mis on olulised turvalisuse pärast. Kui uuendama hakatakse sellist rakendust, mis parasjagu käimas on, siis oodatakse, kuni töö lõpetatakse. Kui programm uuesti avatakse, siis on uus versioon peale laaditud ning kasutamiseks valmis. Eelmises praktikumis õpitud Snap paketid on just need, mis ennast automaatselt uuendavad.

Siiski leidub rakendusi, mida tuleb ise uuendada. Arvatavasti oled juba kokku puutunud järgnevate käskudega:
sudo apt update
sudo apt upgrade

Need kaks käsklust on võimalik asendada üherealise käsklusega: sudo apt update -y && sudo apt upgrade -y

Sudo - superuser do on programm, mis laseb kasutajatel jooksutada rakendusi lisaprivileegidega. Kui tegeletakse ülesannetega, mis vajavad superuseri õigusi, siis pannakse käsu ette sudo. Pärast käsu käivitamist küsitakse kasutaja parooli, et protsess oleks turvalisem. Käsureal parooli sisestamisega võib jääda tunne, et parooli ei saa sisestada. Tegelikult on lihtsalt parool silmade eest peidetud, et lisada turvalisust. Sellest käsust võib mõelda kui adminiõigustest, millega on tagatud suurem juurdepääs oma süsteemile.

Update - update käsuga laaditakse Sinu süsteemi saadaolevate pakettide informatsioon - selle käsu täitmisega ei toimu veel programmide uuendamist. See tähendab, et update käsuga salvestatakse /etc/apt/sources.list faili nimekiri pakettidest, mis on uuendamiseks saadaval.

Upgrade - upgrade aga uuendab ja installeerib nimekirja alusel uued paketid Sinu süsteemi.

Kaks && märki käskude vahel tähendab seda, et esmalt täidetakse vasakul pool olev käsk ning kui see oli edukas, siis liigutakse märgist paremale jääva käsu täitmise juurde.

-y on parameeter. Nagu teame, saab käskudele juurde anda teatud parameetreid. Näiteks käsk ls kuvab jooksva kausta sisu, aga käsklus ls -a kuvab lisaks ka peidetud failid vaadeldavas kaustas. Antud käsklustes tähistab parameeter -y sõna "yes", ehk jah. Kui jooksutame käskluse sudo apt update, siis küsitakse meilt luba, kas soovime ikka pakettide nimekirja uuendada ning loa andmiseks peame sisestama tähe "y" ning vajutama klahvi "Enter". Parameetriga -y anname teada, et oleme uuendustega nõus ning luba eraldi ei küsita.

Need kaks võivad küll vahepeal sassi minna, aga lihtne on mõelda:
Update ehk up to date - süsteem paneb valmis nimekirja, mille põhjal programme installeerida saab.

Upgrade ehk up the grade - nimekirja põhjal installeeritakse uued paketid Sinu süsteemi.

Seda käsku tasub jooksutada aeg-ajalt, et hoida süsteem ajakohasena. Tegelikult teeb Ubuntu ise tihti päringuid ning uurib, kas mõni uuendus on saadaval. Vahel võid märgata, et ekraanile tekib aken, kus küsitakse, kas soovid alla laadida uuendused. Seal oma nõusoleku andmine on võrdne eelneva käsu jooksutamisega terminaliaknas.

Windowsi kasutajatele teadatuntud uuenduste ja restardi edasilükkamised on Linuxiga minevik.

3. Terminal on väga paindlik

Linuxi kasutajatel on tihiti vaja jooksutada samu käske mitmeid kordi. Samade käskude ikka uuesti ja uuesti kirjutamine või kopeerimine on ajakulukas ning tõmbab tähelepanu kõrvale olulisest tegevustest. Kogu raske töö saab säästa aliastega, millega saab erinevaid käske kokku liita ja teha mitmeid otseteesid.

Juba süsteemis salvestatud otseteesid saame näha käsuga alias

Aliaseid saab koostada järgneva käsuga alias otsetee_nimi="otsetee_käsk_jutumärkide_vahel”

Selle proovimiseks teeme aliase, et avada browser ja spotify.

alias pack="firefox | spotify"

Siin tuleb meeles pidada seda, et nii Firefox kui ka Spotify peavad selle näite jaoks olema installeeritud Sinu arvutisse. Võid ka proovida mõnda teist käsku.

See on lihtne ning kiire protsess, kuid peame meeles pidama, et on olemas kahte sorti otseteid ehk aliaseid - püsivad ja ajutised.

Ajutised otseteed ei salvestu Sinu süsteemi ning neid saab kasutada vaid terminalisessiooni jooksul. Kui avatud terminali aken sulgeda, siis on need otseteed kadunud. Ülevalpool tehtud pack alias on just ajutine.

Püsivad otseteed salvestatakse asukohta ~/.bashrc.

.bashrc on bash shelli skript, mis jooksutatakse iga kord, kui terminal avatakse. Seega sinna salvestatud otseteed aktiveeruvad alati, kui terminal lahti võetakse. Suures pildis on mõistlik salvestada otseteed alati püsivalt, et need iga terminaliaknaga oleksid uuesti käivitatud.

Selleks tuleb avada fail .bashrc, mis asub

 /home/kasutajanimi/.bashrc

asukohas. Võime kasutada eelnevalt õpitud nano tekstiredaktorit koos käsuga nano ~/.bashrc või liikuda alguses kodukausta käsuga cd ~ ning seejärel avada .bashrc fail.

Selles failis leia koht, kuhu oma edaspidiseid aliaseid salvestada. Otseselt ei ole vahet, mis koht selleks valida, aga soovitatav on hoida aliased ühes kohas, et kogu .bashrc fail oleks paremini struktureeritud.

Kui oled faili aliased juurde lisanud, salvesta fail ning terminalis jooksuta järgnev käsk, et muudatused sisse viia source ~/.bashrc

Source käsku on meil vaja käivitada selleks, et terminal uued muudatused kasutusele võtaks.

NB! Iga kord, kui avaneb terminal, käivitatakse esimese failina .bashrc, kust loetakse sisse kasutaja seaded (sealhulgas aliased ja muud seaded).

Aliaste kustutamiseks kasuta käsku unalias aliase_nimi (sessioonipõhiste aliaste kustutamiseks) või ava uuesti .bashrc fail ning kustuta soovitud rida ja salvesta.

<- eelmine peatükk järgmine peatükk ->

  • Institute of Computer Science
  • Faculty of Science and Technology
  • University of Tartu
In case of technical problems or questions write to:

Contact the course organizers with the organizational and course content questions.
The proprietary copyrights of educational materials belong to the University of Tartu. The use of educational materials is permitted for the purposes and under the conditions provided for in the copyright law for the free use of a work. When using educational materials, the user is obligated to give credit to the author of the educational materials.
The use of educational materials for other purposes is allowed only with the prior written consent of the University of Tartu.
Terms of use for the Courses environment