Dünaamiline mäluhaldus III
Pärast selle praktikumi läbimist üliõpilane
- teab, mis vahe on toorviitadel (raw pointers) ja tarkadel viitadel (smart pointers)
- teab tarkade viitade eri tüüpe (unique_ptr, shared_ptr, weak_ptr)
- teab, millist tarka viita antud olukorras valida
- oskab kirjeldada, milliseid probleeme targad viidad lahendavad
Sisukord
1. Targad viidad (smart pointers) |
2. Unikaalne viit (unique_ptr) |
3. Funktsioonimall make_unique |
4. Jagatud viit (shared_ptr) |
5. Nõrk viit (weak_ptr) |
Enesetestid |
Targad viidad (smart pointers)
Kõiki siiani käsitletud viidatüüpe nimetatakse toorviitadeks (raw pointers), sest need muutujad sisaldavad ainult mäluaadresse. Toorviit võib hoida muutuja aadressi või vaba mäluosa aadressi.
Tark viit (smart pointer) on objekt, mis käitub nagu toorviit, aga teeb palju rohkem. Kõige olulisem aspekt on, et tarkade viitade korral ei pea muretsema mälu vabastamise pärast, st ei ole vaja kasutada operaatoreid delete
ja delete []
mälu vabastamiseks. Tarkade viitade korral vabastatakse mälu automaatselt.
Seni oleme pidanud kuhjamälu korrektseks kasutamiseks meeles pidama võtmesõnaga new
loodud viidad ja need ka õigesti kustutama. Lihtsamate programmide puhul ei ole see raske, kuid suuremate programmide puhul võib muutuda see keeruliseks.
Vaatame järgmist funktsiooni:
int jaga(int jagatav, int jagaja) { int *jagatavPtr = new int(jagatav); // loome viida jagatavale int *jagajaPtr = new int(jagaja); // loome viida jagajale if (*jagatavPtr == 0) { // kui väärtus = 0, siis tagastame 0 return 0; } if (*jagajaPtr == 0) { // kui väärtus = 0, siis tagastame 0 return 0; } int tulemus = *jagatavPtr / *jagajaPtr; // teostame tehte delete jagatavPtr; // vabastame mälu delete jagajaPtr; // vabastame mälu return tulemus; }
NB! Funktsioonis kasutatud viidad on vaid näiteks, tegelikult on siin viitade kasutamine ebavajalik.
Peale vaadates tundub funktsioon korrektne, kuid nii see ei ole. Juhul kui jagatav
või jagaja
väärtus on 0, siis toimub funktsioonist väljumine viitasid vabastamata. Sellistel juhtudel tekib mäluleke.
Funktsiooni on võimalik modifitseerida järgnevalt (lisades mälu vabastamise ka erijuhtude juurde):
int jaga(int jagatav, int jagaja) { int *jagatavPtr = new int(jagatav); int *jagajaPtr = new int(jagaja); if (*jagatavPtr == 0) { delete jagatavPtr; delete jagajaPtr; return 0; } if (*jagajaPtr == 0) { delete jagatavPtr; delete jagajaPtr; return 0; } int tulemus = *jagatavPtr / *jagajaPtr; delete jagatavPtr; delete jagajaPtr; return tulemus; }
Nüüd on funktsioon küll mäluleketeta, kuid lisasime dubleerivalt juurde 4 rida koodi.
Unikaalne viit (unique_ptr)
Sellistes olukordades aitab päises <memory>
olev andmestruktuur nimega unique_ptr
. Antud andmestruktuur haldab new
ja delete
väljakutseid meie eest. Soovitud tüüpi objekt luuakse automaatselt kuhjamälus unique_ptr
objekti loomisel ning kustutatakse, kui unique_ptr
objekti eluiga lõpeb. Järgmiste näidete korral on vajalik lause #include <memory>
. Antud näite korral funktsioonis loodud unikaalsete viitade eluiga lõpeb funktsioonist väljumisel.
int jaga(int jagatav, int jagaja) { unique_ptr<int> jagatavPtr(new int(jagatav)); // luuakse unikaalne viit jagatavale unique_ptr<int> jagajaPtr(new int(jagaja)); // luuakse unikaalne viit jagajale if (*jagatavPtr == 0) { return 0; } if (*jagajaPtr == 0) { return 0; } int tulemus = *jagatavPtr / *jagajaPtr; // tehakse tehe return tulemus; }
Enam ei ole vaja loodud viitade jaoks võtmesõna delete
kasutada ning mälulekkeid funktsioonis ei teki. Ükskõik millisel funktsioonist väljumisel lõpeb loodud viitade eluiga ning kuhjamälus loodud täisarvud kustutatakse.
Paneme tähele, et unikaalse viidaga opereerimine on identne tavalise viidaga opereerimisele. Sealt väärtuse lugemiseks on võimalik kasutada sümbolit *
, klassitüüpi viida puhul on olemas ka operaator ->
.
Kui unikaalne viit viitab mingile objektile, siis ta on selle objekti omanik ja ükski teine unikaalne viit ei saa sellele viidata, st unikaalset viita ei saa kopeerida ja unikaalset viita ei saa luua koopia omistamise (copy assignment) teel. Küll aga on võimalik unikaalset viita üle anda teisele unikaalsele viidale (siis esimene hävib). Seda saab teha teisaldusomistamise (move assignment) teel. Kui klassis on isendiväli, mis on unikaalne viit (unique pointer), siis kompilaator kustutab automaatselt selle klassi koopiakonstruktori (copy constructor) ja koopiaomistamise (copy assignment).
Funktsioonimall make_unique
Alternatiivselt on võimalik unikaalset viita luua kasutades funktsioonimalli make_unique
:
int main() { auto ptr = make_unique<int>(10); // loome unikaalse viida täisarvu 10 jaoks cout << "ptr = " << *ptr << '\n'; // ekraanile sisu return 0; } | ptr = 10 |
Paneme tähele, et nüüd on võimalik kasutada võtmesõna auto
ning võtmesõna new
ei ole enam tarvis kirjutada. Mall make_unique
käitub talle parameetrina antud argumendi tüübi konstruktorina.
See tähendab, et saame klassi
class Klass { int m_A{0}; int m_B{0}; public: Klass(int a, int b) : m_A{a}, m_B{b} {} // konstruktor };
korral klassi objektile unikaalse viida loomiseks kasutada järgmist koodilõiku:
auto klassiObjekt = make_unique<Klass>(1, 2);
NB! Konstruktori ja funktsioonimalli parameetrite arv ja tüübid peavad kokku langema.
Antud funktsioonimalli on mõistlik eelistada konstruktoriga viida loomisele kahel põhjusel:
- kasutades malli, on võimalik kasutada võtmesõna
auto
, elimineerides sellega palju tüüpide jmt ümberkirjutamist. - mall on loodud paremini erindeid haldama – kui klassi konstruktor peaks viskama mingit sorti erindi, annab funktsioonimalli kasutamine parema võimaluse erindiga tegeleda. Erindeid vaatame tulevastes praktikumides.
Täpsemalt saab lugeda järgneva StackOverflow postituse vastusest ja viidatud linkidest: https://stackoverflow.com/a/37514601.
Unikaalset viita ei tohiks kunagi jagada mingi teise funktsiooni, objekti ega skoobiga. Olgugi, et mõnel korral võib programm töötada ootuspäraselt, siis ei ole see hea tava ning võib tekkida erinevaid algselt nähtamatuid probleeme.
Proovi unikaalsest viidast luua koopia. Mis kompilaator selle peale ütleb? Nt
auto klassiObjekt = make_unique<Klass>(1, 2); //Klass* p = klassiObjekt; // viga, unikaalset viita ei saa kopeerida
Kõikidel tarkade viitadel on defineeritud operaatorid *
ja ->
. Samuti on võimalik funktsiooniga get
saada targast viidast kätte toorest viita. Viimasega tuleb olla väga ettevaatlik, sest kui nüüd kustutada toores viit, siis viib targa viida kasutamine ettearvamatu tulemuseni.
Olgu meil lihtne struktuur Paar
, milles on kaks täisarvu:
struct Paar { int m_a, m_b; Paar(int a, int b) : m_a{a}, m_b{b} {} };
Defineerime unikaalse viida ja kasutame operaatoreid *
ja ->
:
unique_ptr<Paar> paar(new Paar{1, 1}); paar->m_a = 10; // juurdepääs objekti liikmele Paar* p = paar.get(); cout << "paar: " << paar << " " << paar->m_a << " " << (*paar).m_b << '\n'; cout << "p: " << p << " " << p->m_a << " " << (*p).m_b << '\n'; | paar: 0x21a511c6810 10 1 p: 0x21a511c6810 10 1 |
Esimesena kuvatakse viidatava aadress, seejärel kahel viisil viidatava liikmed. Käsuga Paar* p = paar.get()
saame muutujasse p
unikaalsest viidast paar
toore viida (raw pointer). Näeme, et mõlemad aadressid on samad.
NB! Targast viidast funktsiooniga get
saadud toorest viita ei tohi käsuga delete
kustutada!
Ühele objektile saab korraga viidata üks unikaalne viit. Unikaalset viita saab üle anda teisele unikaalsele viidale (siis esimene hävib). Siin on mitu võimalust:
- kasutada funktsiooni
move
, st teha teisaldusomistamine (move assignment)
unique_ptr<Paar> paar(new Paar{1, 1}); cout << "paar: " << paar << " " << paar->m_a << " " << (*paar).m_b << '\n'; // üle andmine uuele viidale unique_ptr<Paar> paar1{move(paar)}; cout << "paar: " << paar << '\n'; cout << "paar1: " << paar1 << " " << paar1->m_a << " " << paar1->m_b << '\n'; // üle andmine olemasolevale viidale paar = move(paar1); cout << "paar: " << paar << " " << paar->m_a << " " << (*paar).m_b << '\n'; cout << "paar1: " << paar1 << '\n'; | paar: 0x27b399d1ac0 1 1 paar: 0 paar1: 0x27b399d1ac0 1 1 paar: 0x27b399d1ac0 1 1 paar1: 0 |
Käsuga unique_ptr<Paar> paar1{move(paar)}
antakse viit paar
üle uuele unikaalsele viidale paar1
, kusjuures viit paar
tühistatakse, st saab väärtuse nullptr
. Analoogiliselt saab viita üle anda juhul, kui viit on juba olemas. Näiteks, käsuga paar = move(paar1)
antakse viit paar1
tagasi viidale paar
ja viit paar1
tühistatakse, st saab väärtuse nullptr
. Väljatrükist on näha, et viidatava objekti aadress jääb samaks ja ülevõetud viida väärtuseks on 0
.
- kasutades funktsioone
release
jareset
.
Funktsioon release
tagastab viida ja loobub omandist ning funktsioon reset
vabastab objekti ja seab viidaks nullptr
.
Näiteks,
// loome unikaalse viida make_unique abil // sulgudes () on konstruktori argumendid unique_ptr<Paar> paar{make_unique<Paar>(1, 1)}; cout << "paar: " << paar << " " << paar->m_a << " " << paar->m_b << '\n'; // anname viida üle paar1-le unique_ptr<Paar> paar1{paar.release()}; //uus viit paar1 // paar on nüüd nullptr // paar1 võttis üle cout << "paar: " << paar << '\n'; cout << "paar1: " << paar1 << " " << paar1->m_a << " " << paar1->m_b << '\n'; // kui viit on juba olemas, siis kasutada reset paar = make_unique<Paar>(2, 2); // paar aadress on uus cout << "paar: " << paar << " " << paar->m_a << " " << paar->m_b << '\n'; paar.reset(paar1.release()); // paar1 antakse üle paar-ile // paar1 on nüüd nullptr // endine paar objekt vabastatakse // paar võttis üle paar1 cout << "paar1: " << paar1 << '\n'; cout << "paar: " << paar << " " << paar->m_a << " " << paar->m_b << '\n'; | paar: 0x1ab5c611ac0 1 1 paar: 0 paar1: 0x1ab5c611ac0 1 1 paar: 0x1ab5c611ae0 2 2 paar1: 0 paar: 0x1ab5c611ac0 1 1 |
Funktsiooni parameetriks saab olla viide (reference) unikaalsele viidale unique_ptr
.
Järgmises näites on funktsiooni fun
parameetriteks viide unikaalsele viidale ja täisarv: unique_ptr<int>& sp, int a
. Funktsiooni fun1
esimeseks parameetriks on unikaalne viit, aga funktsiooni ei ole võimalik olemasoleva unikaalse viidaga välja kutsuda. Küll aga saab funktsiooni fun1
välja kutsuda olemasoleva viida omandi üleandmise (teisaldamise) abil, kasutades funktsiooni move
või uue viida loomise abil.
void fun(unique_ptr<int>& sp, int a){ cout << *sp << " " << sp << '\n'; *sp += a; } void fun1(unique_ptr<int> sp, int a){ cout << *sp << " " << sp << '\n'; *sp += a; } int main(){ unique_ptr<int> sp{new int(10)}; cout << *sp << " " << sp << '\n'; fun(sp, 5); // fun parameetriks on viide (reference) cout << *sp << " " << sp << '\n'; //fun1(sp, 5); // viga, olemasolevat unik. viita ei saa funktsioonile edastada *sp += 5; // muudame sp-s hoitavat täisarvu fun1(move(sp), 5); // sp omandi üleandmine cout << "sp "<< sp << '\n'; // nüüd sp on nullptr return 0; } | 10 0x27bc5ec1ac0 10 0x27bc5ec1ac0 15 0x27bc5ec1ac0 20 0x27bc5ec1ac0 sp 0 |
Unikaalsete viitade kohta saab täpsemalt uurida aadressil https://en.cppreference.com/w/cpp/memory/unique_ptr.
Jagatud viit (shared_ptr)
Kui on vaja loodud viita jagada teiste funktsioonidega, objektidega, skoopidega jne, oleks mõistlik kasutada andmestruktuuri jagatud viit ehk shared_ptr
. Jagatud viit tagab selle, et objekt kustutatakse alles siis, kui mitte ükski ressurss (funktsioon, objekt, ...) seda enam ei kasuta. Selle tagamiseks kasutatakse prügikorje tehnikat nimega viidete loendamine, vt täpsemalt
https://en.wikipedia.org/wiki/Reference_counting.
Jagatud viida loomine on analoogne unikaalse viida loomisele. Selleks on samuti olemas konstruktor ning funktsioonimall make_shared
, mis töötab analoogselt mallile make_unique
.
Paneme tähele, et jagatud viita on võimalik kopeerida ja omistada teisele muutujale. Järgnev koodilõik on töötav C++ programm:
class Klass { int m_A{0}; int m_B{0}; public: Klass(int a, int b) : m_A{a}, m_B{b} {} // konstruktor void set_A(int a){ // isendimuutuja seadmine m_A = a; } void valjasta() { // ekraanile cout << "Klass: a = " << m_A << ", b = " << m_B << '\n'; } }; void tootleAndmeid(shared_ptr<Klass> klass) { // viit kopeeritakse klass->valjasta(); // liikmefunktsiooni kutsumiseks tuleb kasutada -> operaatorit } int main() { auto klass = make_shared<Klass>(1, 2); // jagatud viida tegemine tootleAndmeid(klass); klass->valjasta(); shared_ptr<Klass> klass1 = klass; // teine muutuja hakkab viitama samale objektile klass1->set_A(5); // isendimuutuja seadmine klass1->valjasta(); // isendiväljad uue viidaga klass->valjasta(); // isendiväljad vana viidaga return 0; } | Klass: a = 1, b = 2 Klass: a = 1, b = 2 Klass: a = 5, b = 2 Klass: a = 5, b = 2 |
Seda, mitu jagatud viita antud objektile viitab, saab teada jagatud viida funktsiooni use_count
abil.
Jagatud viitade kohta saab täpsemalt uurida aadressil
https://en.cppreference.com/w/cpp/memory/shared_ptr.
Nõrk viit (weak_ptr)
Viimasena vaatame nõrka viita ehk andmestruktuuri weak_ptr
. Nõrk viit on käitumiselt sarnane jagatud viidale: seda võib jagada, kopeerida jne. Küll aga ei halda see objektide loomist ega kustutamist. Nõrk viit saab viidata objektile, mida haldab jagatud viit (shared_ptr
), kuid ta ei käitu otse viidana, st pole "päris". Nõrga viida loomisel saab seda initsialiseerida jagatud viida abil, nt
auto p = make_shared<int>(25); weak_ptr<int> wp{p};
Siin mõlemad muutujad p
ja wp
viitavad samale objektile.
Kuna nõrk viit ise mälu haldamist ei tee, tuleb selles oleva väärtuse saamiseks kasutada liikmefunktsioone expired
ja lock
. Funktsioon expired
tagastab tõeväärtuse, kas objekt on kustutatud ja lock
tagastab jagatud viida objektile (juhul kui see eksisteerib). Nõrga viida korral ei saa kasutada otsendamist (*
) ega aadressi väljundvoogu saatmist:
auto p = make_shared<int>(25); weak_ptr<int> wp{p}; //cout << *wp << '\n'; // viga, weak_ptr ei saa otsendada //cout << wp << '\n'; // viga, weak_ptr-l ei ole operaatorit << if(!wp.expired()){ // kas viidatav jagatud viit on olemas cout << wp.lock() << " " << *(wp.lock()) <<'\n'; } | 0x1c4313a1ae0 25 |
Vaatame veel ühte näidet. Siin on main
funktsioonis sisse toodud lisaplokk {}
abil. Nõrk viit norkKlass
deklareeritakse väljaspool sisemist plokki. Sisemises plokis luuakse jagatud viit klass
ja initsialiseeritakse selle abil norkKlass
. Sisemise ploki lõppedes jagatud viit koos viidatava objektiga hävitatakse ja !norkKlass.expired()
annab tulemuseks false
.
int main() { weak_ptr<Klass> norkKlass; // nõrga viida loomine { auto klass = make_shared<Klass>(1, 2); norkKlass = klass; // hakkab viitama jagatud viidale norkKlass.lock()->valjasta(); cout << "Kas norkKlass eksisteerib? " << boolalpha << !norkKlass.expired() << '\n'; } cout << "Kas norkKlass eksisteerib? " << boolalpha << !norkKlass.expired() << '\n'; //norkKlass.lock()->valjasta(); // programm võib lõpetada veaga, sest norkKlass ei eksisteeri enam return 0; } | Klass: a = 1, b = 2 Kas norkKlass eksisteerib? true Kas norkKlass eksisteerib? false |
Siin jagatud viit kustutas loodud klassi objekti peale esimest sulgevat loogelist sulgu. Seega antud objekt edaspidi enam mälus ei eksisteeri. Näeme seda ka funktsiooni expired
kasutades. Teise funktsiooni valjasta
kutse enam midagi ei väljasta või tekitab programmi töö lõppemise veaga (uuri põhjust funktsiooni lock
dokumentatsioonist).
Nõrkade viitade kohta saab täpsemalt uurida aadressil https://en.cppreference.com/w/cpp/memory/weak_ptr.
Enesetestid
NB! Enesetestides eeldame, et on kasutatud standardnimeruumi (using namespace std;
)