Materjalid koostas ja kursuse viib läbi
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi informaatika didaktika töörühm
| < eelmine | 5. OSA sisukord | järgmine > |
5.5 Maalähedane lugu V
Nüüd see siis oligi õue peal - punane ja kiiskav. Lembit oli seda vana Jawat korras hoidnud juba aastakümneid. Viimasel ajal oli ta rohkem autoga sõitnud ja mootorratta välja ajanud vaid erilisteks hetkedeks. Nüüd oligi üks selliseid, sest Rasmus oli maal ja tahtis Liisule ka seda ilmaimet näidata. Rasmus oli pereliikmetest kõige rohkem tehnikast huvitatud ja vanaonu selgitas talle väga meelsasti, kuidas üks või teine asi tsikli juures käib ning mis mida ringi ajab. Lembit oli kuldsete kätega mees ja oli igasuguseid masinaid ise ehitanud ja parandanud - teadis neist palju. Lembit oli Rasmuselegi selgitanud, miks seda sõidukit paljudes keeltes just "tsikliks" (motorcycle, мотоцикл, motorcykel, motocicleta) kutsutakse - ikka selle tsüklilisuse pärast, ratas käib ringi.
Igatahes olid Rasmus ja Lembit suured sõbrad. Kui Rasmus veel päris väike oli, siis ükskord oli ta Lembitu pärast päris mures olnud. Nimelt, kui Ada neil linnas külas käis, oli Rasmus pealtkuulnud kurtmist, et Lembit ei saa tsiklist välja. See oli küll imelik asi - kuidas ei saa tsiklist välja. Autos saab sees kinni olla, aga tsiklist nüüd ei saa välja! Vaene väikemees ei teadnud, et Lembitul peale tehnika on veel teinegi "kiindumus".
- VAHELEPÕIGE Ada, Rasmus ja Lembit muidugi ei mõelnud sellele, et tsüklitega ja nendest välja saamisega on muret ka programmides. Ühelt poolt on arvuti väga võimas asju tsükliliselt tegema. Teiselt poolt peavad need tsüklid sobivalt algama ja lõppema.
See oli aga ammu ja juba kaksteist aastat polnud Lembit tilkagi võtnud. Nüüd siis seisid nad ümber mootorratta ja arutasid, kes esimese tiiru teeb. Rasmus oli kevadel juhiloa kätte saanud ja kibeles ikka ise kohe sadulasse. Lembit ei olnud kade ja nii ta siis vaatas, kuidas Jawa koos Rasmuse ja Liisuga väravast välja müristas.
Plaan oli Voorvaili mäele sõita. Ümber mäe oli tee, millel sõitmine kedagi ei häirinud, sest lähimad majad olid kaugemal. Ettevaatlik pidi ikkagi olema, sest vahel oli mäel ikkagi inimesi. Rasmus ja Liisu hakkasid ümber mäe tiire tegema. Ringi alguses oli üks natuke märjem koht. Oli kirjutamata reegel, et tiirutamine tuleb lõpetada, kui tee poriseks läheb. Nii saidki noored seekord kolm tiiru teha ja tulid siis koju tagasi.
PS Kas teate, kuidas Voorvaili mägi oma nime sai?
See oli selline lugu, et mõisahärra olla Inglismaal käinud ja seal mõned ingliskeelsed sõnad ka ära õppinud. Kaks neist oli "for" ja "while". Mõisahärra oli sõbralik mees ja polnud harvad juhud, kui ta taluperemeestega kõrtsis asju arutas. Ükskord läksid nad arutamisega nii liiale, et mõisahärra eksis koju minnes teelt ja teda tuli taga otsima hakata. Otsijad jõudsid pimedas mäe juurde ja kuulsid, kuidas mõisahärra laulis täiest kõrist. Laulus oli ainult kaks sõna - "for" ja "while". Nii hakatigi mäge Voorvaili mäeks kutsuma.
| < eelmine | 5. OSA sisukord | järgmine > |