Materjalid koostas ja kursuse viib läbi
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi informaatika didaktika töörühm
| < eelmine | 4. OSA sisukord | järgmine > |
4.5 Maalähedane lugu IV
ESMANE KEELEOSKUS
Ei olnud muidugi päris kindel, et väikese koera olid just hundid ära viinud, kuigi see tundus kõige tõenäolisem. Siin kandis oli tegelikult päris palju metsloomi. Tavaliselt oli kõige rohkem muret metssigadega, kes põllud pahupidi pöörasid, aga ka huntide pahateod polnud haruldased. Tegelikult Lembitule isegi meeldis, et siin metsi ja loomi oli. Mitte nagu näiteks Kesk-Euroopas, kus linnad-külad nii tihedalt on, et üks lõpeb-teine algab ja kui pole asustust, siis on põld. Lembit oli Euroopas küllalt palju ringi käinud, eriti meeldis talle Tšehhimaa. Juba noorena oli ta lugenud vahva sõduri Švejki lugusid ja pärast oli ta mitmetes sealmainitud kohtades käinud. Näiteks oli ta käinud České Budějovices, kus muide asus bussijaam kaubanduskeskuse katusel!
Üks asi, mis talle Tšehhimaal meeldis oli see, et ta tundis, et sai mõningatest siltidest ja teadetest aru. Nimelt oskas Lembit vene keelt ja mitmed sõnad on neis keeltes sarnased - sugulaskeeled ju. Näiteks seesama hunt on vene keeles “волк” (volk), aga tšehhi keeles “vlk”. Täishäälikutega on tšehhid vahel kokkuhoidlikud! Ja tänav on vene keeles “улица” ja tšehhi keeles “ulice”. No eks eesti keeleski öeldi vanasti tänava kohta “uulits”.
Liisbeth ja Rasmus olid ka koolis natuke vene keelt õppinud - tähti juba tundsid ja lihtsamatest tekstidest said arugi. Kui Ada palus neil telekat sättida ja juhendist oli eestikeelne osa kadunud, siis asusid nad hoogsalt venekeelse juhendi kallale. Igatahes tundus see lubavam kui läti- ja leedukeelsed, mis samuti alles olid. Väga lihtsalt see tekstist aru saamine ei läinud, aga sõnaraamatu abiga said nad mure siiski lahendatud.
- VAHELEPÕIGE Rasmus, Liisbet ja Lembit muidugi ei mõelnud sellele, et programmeerimiskeeled on mõnes mõttes küllaltki sarnased loomulikele keeltele. Nagu mõned sõnad ja konstruktsioonid on mitmetes loomulikes keeltes üksteisele sarnased või lausa samasugused, nii on ka erinevates programmeerimiskeeltes sarnaseid käske ja konstruktsioone. Siiski võivad mõned loomulikud keeled üksteisest väga erinevad olla, nagu ka mitmed programmeerimiskeeled on üksteisest väga erinevad.Veel on sarnasus ka selles, et pärast mõningat keeleõppimist juba võib üldjoontes tekstist aru saada, aga täieliku mõistmiseni on ikka veel ruumi. Ja sealt edasi veel loomingulise tekstiloomeni...
Õhtusöögilauas räägiti keeltest ja nende oskusest mitme kandi pealt. Selgus, et Ada oskas näiteks saksa keelt. Lembit siis, nagu juba teada, oskas vene keelt ja oli koolis ka saksa keelt õppinud. Rasmus oskas inglise keelt, natuke vene ja prantsuse keelt. Liisbeth oskas inglise keelt, natuke vene ja saksa keelt. Põnev oli see, et kõigil oli keele õppimise ajast mõni luuletus või laul meelde jäänud! Või vähemalt algus!
Igatahes tõdesid nad, et isegi kui teist keelt kunagi eriti kasutada ei ole tulnud, ei kahetse nad küll selle õppimist. Kunagi ei või teada, milleks see kõik hea võib olla! Teiselt poolt olid nad muidugi rõõmsad, et kõiki asju saab ka eesti keeles öelda!
| < eelmine | 4. OSA sisukord | järgmine > |