Operatsioonisüsteemid - Kursused - Arvutiteaduse instituut

Linuxi töölauakeskkondade kasutamine

Operatsioonisüsteemi kontroll eelmisest korrast

Kontrolli, et kõik seadistused oleksid sellised nagu nad eelmises praktikumis jääma pidid.
- root (süsteemiülem) parooliks on Pparool23 (nagu Windowsis)
- Võrk toimib korrektselt.

Sisse- ja väljalogimine

Sõltuvalt sellest, kuidas süsteem paigaldati, on arvutisse sisselogimine pisut erinev. Juhul, kui arvutis on ainult üks kasutaja ja süsteemi seadistamise juures lubati automaatset sisselogimist, siis logitaksegi see kasutaja automaatselt süsteemi. Kui süsteemis on üle ühe tavakasutaja, siis peavad kõik kasutajad ennast autentima kasutajanime ja parooli abil.

Sõltuvalt sellest, millised töölauakeskkonnad on süsteemi paigaldatud, on erinev ka sisselogimise aken. SUSE Linuxis paigaldatakse vaikimisi töölauakeskkonnaks KDE, sellele vastav sisselogimise keskkond on KDM. Töölauakeskkonna GNOME puhul on selleks GDM. Oma funktsionaalsuselt on nad pisut erinevad.

Kasutajal on arvutisse logimise käigus võimalik valida, missugust töölauakeskkonda kasutatakse. Kui hiljem soovitakse seda vahetada, siis tuleb selleks süsteemist välja logida ja taas arvutisse logimisel valida juba omale meeldiv töölauakeskkond. KDM puhul leiab töölauakeskkondade valiku alt vasakust nurgast (mutrivõti) töölauakeskkondade menüü. Kasutaja viimatikasutatud töölauasessioon jäetakse meelde - järgmisel korral sama süsteemi kasutamiseks ei pea sellest menüüst valikut tegema.

All paremal on arvuti sulgemise nupp - lisaks sellele on ka muid huvitavaid valikuid.

Kuna Linux on mitmekasutaja süsteem, siis on sinna võimalik üheaegselt sisse logida mitu erinevat kasutajat. Samuti on kasutajal võimalik luua uusi (ka graafilisi) sessioone ilma eelneva arvutist välja logimiseta. KDE keskkonnas saab menüüst „Switch user” luua uusi sessioone ja hiljem ka valida olemasolevate sessioonide vahel, milline neist esile tuua. Juba käivitatud sessioonide vahel on võimalik liikuda ka klahvikombinatsiooni [Ctrl]+[Alt]+[Fx] abil, kus Fx tähistab vastavat sessiooniklahvi. Esimesele graafilisele sessioonile omistatakse F7 (OpenSUSE 13.2 puhul paistab esimene graafiline sessioon olema F8). [Ctrl]+[Alt]+[F1] kuni [Ctrl]+[Alt]+[F6] käivitavad käsureasessioonid.

[Ctrl]+[Alt]+[F1] esimene käsureasessioon

Töölauakeskkond KDE

Vaheta töölaua taust meelepäraseks (vaata tausta kontekstimenüüd)
Loo kiirkäivitusribale (quicklaunch) ikoon PDF failide vaatamisprogrammile (vihje: vaata mis programmiga pdf fail avaneb).
Ava käivitusmenüüst Configure Desktop
- Seada süsteemile kaks klaviatuuripaigutust: EE ja US (vihje: layouts)
Logi välja.

Töölauakeskkond GNOME

Logi sisse GNOME töölauakeskkonnaga. Tarkvara käivitamiseks on paneel Activities - selle otsinguaken annab soovitud tööriistad kergesti kätte.

Käivita Network Settings (küsitakse süsteemiülema parooli),
- Muuda arvutinimi - paneelil Hostname/DNS lahtris Hostname
- linux-rühm-arvutinr ehk nt: linux-E12-06
- Rühmaks on: E12, E16 või N12 (E - esmaspäev, N - neljapäev).
Muuda töölauataust (töölaua kontekstimenüü).
Muuda Linux süsteemi ekraani suurus.

Logi välja ja logi tagasi arvutisse KDE töölauakeskkonnaga. Kas leiad vahendi ekraanisuuruse muutmiseks?

Süsteemiülem ehk kasutaja root

Kõiki olulisi asju (tarkvara paigaldamine, failisüsteemi monteerimine, riistvara lisamine) saab teha Linux süsteemis süsteemiülema õigustes.

Linux (UNIX) süsteemülema kasutajanimeks on alati root

Käsureal saan süsteemiülema õigustesse siis, kui olen sisestanud käsu ("lähen ruuduks"):

su - või
su root
käsurealt sisselogimisel: root

Käivitusmenüüst võin leida kaks programmi, mis on nõus käivituma süsteemiülema õigustes:

Failihaldur ning konsooliaken.

Linux operatsioonisüsteemis ei ole soovitav süsteemiülema õigustes ( root kasutajaga) graafilises keskkonnas sisse logida. Enamgi veel, mitmed Linux distributsioonid ei lubagi kasutajal süsteemiülemana graafilises keskkonnas sisse logida.

Logi esimesse terminalisessiooni ([Ctrl]+[Alt]+[F1]) süsteemiülema (root) õigustes ning käivita seal käsk top ja järjesta tabel:
1. Mälukasutuse järgi
2. Protsessorikasutuse järgi
3. Käivita Firefox postimehe veebilehega - jälgi kas Firefox jõuab top tabelisse.
  Kui jah, ava KDE graafiline sessioon, selles terminal süsteemiülema õigustes ning selles top ning tee pilt Wiki jaoks.

SUDO - Programmi käivitamine süsteemiülema õigustes

SUDO annab ka võimaluse käivitada käske kõrgendatud õigustes. Kui kasutaja on lisatud sudo kasutajate gruppi nii, et root kasutaja parooli vastava käsu sisestamisel ei küsitaks, ei pea ta süsteemiülema parooli teadma.

Vaikimisi saab programme käivitada süsteemiülema õigustes (käsurealt) käskudega:

sudo käsunimi

kui on teada süsteemiülema parool. Mõnikord on tarvis siiski ka anda kasutajale mingi programmi osas süsteemiülema õigustes toimetamiseks nii, et kasutaja tegelikult ROOT kasutaja parooli ei tea.

Kasutajad ja tegevused, mida nad süsteemiülema õigustes teha tohivad, on kirjeldatud failis /etc/sudoers. Konfiguratsiooni saab muuta käsu visudo abil. SUSE Linuxis saab seda teha ka läbi juhtpaneeli YaST ( Security and Users -> Sudo).

Kasutaja kersti tohib arvutile käsurealt taaskäivitust teha ilma süsteemiülema parooli teadmata

Ava käsurida (kui tavakasutaja).
- kirjuta reboot (peaks tulema veateade)
- kirjuta sudo reboot (küsitakse root kasutaja parooli - eeldame, et ei tea - katkesta).
Lisa Sudo kasutajate nimekirja enda kasutaja, nii et saaks ilma süsteemiülema parooli teadmata teha arvutile käsurealt taaskäivitust.
- Käivita YAST
- Otsi märksõna sudo ja käivita vastav tööriist
- New Sudo Rule seadistamisel
  - User, .. lahtrisse paned oma linuxi kasutajanime,
  - Host lahtrisse ALL,
  - RunAs lahtrisse root
  - ja lülitad sisse linnukese paroolimitteküsimise jaoks.
  - Add lisab käsu, mida sudo kasutaja käivitada tohib. Selleks tuleb esmalt selgeks teha, kus asub käsk reboot (taaskäivituse tegemise käsk).
  - kirjuta käsureal which reboot ja lisa leitud käsu /sbin/reboot (täisteega) soovitud programmiks.
Ava uus käsurida (kui tavakasutaja).
- kirjuta sudo reboot - tehakse taaskäivitus.

Logi arvutisse KDE sessiooniga ja enda kasutajaga.

Käsurida

Linux operatsioonisüsteemis on käsurida tugevalt toetatud. Enamgi veel, paljudele süsteemijuhtimise vahenditele graafilise keskkonna analoogid käsureaprogrammidest puuduvad.

Nii nagu Windows operatsioonisüsteemis on kaks käsureainterpretaatorit (cmd.exe ja command.com), on ka Linux operatsioonisüsteemis mitmeid erinevaid käsureakeskkondi ehk kestasid (shell), nagu bash, sh, tcsh jne. Käsurea avamiseks tuleb avada käsureasessioon [Ctrl]+[Alt]+[F1] abil või siis avada graafilises keskkonnas terminaliprogramm (konsole). Kasutatava kestatüübi teada saamiseks tuleb käsureal sisestada:
echo $SHELL.

Käsureakeskkonnas kasutaja vahetamiseks on käsk greensu. Käsu su kasutamiseks tuleb sisestada käsu järele ka kasutajanimi, kelle õigustes käsurida avada soovitakse. Käsurida käivitatakse süsteemiülema õigustes, kui kasutajanime ei sisestata või sisestatakse miinusmärk.

Programmide käivitamiseks süsteemiülema õigustes võib olla antud kasutajale sudo-grupi õigused, see tähendab, et kasutaja saab ilma süsteemiülema parooli teadmata käivitada teatud programme.

Lugeda süsteemi dokumentatsiooni olulisemate käsureakäskude kohta.
1. Näiteks veebis: Important Linux commands.
Käivitada käsurida tavakasutaja õigustes (vaikimisi ongi).
1. Variant 1.
  Vajutada [Alt]+[F2] ja kirjutada konsole.
  Klõpsata Run.
2. Variant 2.
  Otsida menüüdest programm Terminal (konsole) ja käivitada see.
Teha kindlaks, millist kestatüüpi kasutatakse.
1. Sisestada käsurealt käsk:
  echo $SHELL
Teha kindlaks, missuguses kataloogis astutakse. Liikuda kodukataloogi (kui veel ei ole).
1. Asukoha kindlaks tegemiseks tuleb sisestada:
  pwd
2. Liikuda kodukataloogi:
  cd
Teha kodukataloogi fail nimega minufail.
1. Sisestada käsk:
  touch minufail
2. Vaadata failiinfot:
  ls -la minu*
Teha sellele failile nimeviit (soft link) minupehme samasse kataloogi.
1. Luua nimeviit käsuga ln:
  ln -s minufail minupehme
2. Vaadata failiinfot
  ls -la minu*
Teha sellele failile viit (hard link) minukange (ln) samasse kataloogi.
1. Lisada faili minukange mõned sõnad:
  echo See on minukange fail, mida suurendati > minukange
Vaadata failiinfot
ls -la minu*
Milline erinevus on käskudel: ln minufail minukange ja cp minufail minukoopia
1. Sisestada käsk:
  cp minufail minukoopia
2. Täiendada faili minukoopia mõne sõnaga:
  echo Minu koopia failist. >> minukoopia
3. Vaadata failiinfot.
  ls -la minu*
4. Vaata failide minufail, minukoopia, minukange ja minupehme sisu:
  cat minufail
  cat minukoopia
  cat minukange
  cat minupehme
Kustutada fail minufail. Mis juhtus failiga minupehme? Mis juhtus failiga minukange?
1. Sisestada käsk:
  rm minufail
2. Vaadata failiinfot.
  ls -la minu*
3. Vaadata faili '''minupehme sisu:
  cat minupehme
Kustutada failid minupehme, minukoopia ja minukange.
1. Sisestada käsk:
  rm minu*
2. Vaadata failide nimekirja:
  ls -la minu*
Käivita käsurida kasutaja root õigustes ( su -).
Otsida üles failisüsteemi kõige sügavamal asuv kataloog teha sellele (kui leiad mitu, esimesele neist) nimeviit oma kodukataloogi.
1. Sisestada käsk (suurendades viimast parameetrit):
  find / -mindepth #
  (# – minimaalne kaustapuu sügavus, millest otsitakse).
2. Nimeviida loomiseks kasutada käsku ln:
  ln -s [KAUSTATEE] [LINGI NIMI]
Sulgeda käsurida.
1. Käsurea sulgemiseks tuleb sisestada
  exit
Otsi kasutaja kodukataloogist kaust, mis võtab teie kettakvoodist (juhul kui kasutatakse) kõige rohkem ruumi (mahult).
1. Sisestada käsk:
  du -sk * .??* | sort -n

Operatsioonisüsteemid 2018/19 kevad