Materjalid koostas ja kursuse viib läbi
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi programmeerimise õpetamise töörühm
| < eelmine | 2. nädala sisukord | järgmine > |
2.11 Alkeemia II
Alkeemia II
Selle loo on kirjutanud Ander Peedumäe, kes oli 2016. aastal Tartu Ülikooli informaatika eriala 1. kursuse tudeng.
„Valikud, valikud,“ mõtiskles meister valjult, „Igaüks meist teeb enda elus lõpmatult palju valikuid. Üks alkeemia põhiteooriatest näitab, et iga valiku saab taandada labasele ’jah’ või ’ei’ küsimusele.“
Tea, kes oli võtnud kohustuseks panna proovile iga professori väide, tõstis käe ning formuleeris jooksu pealt mitu stsenaariumi. Vana alkeemik märkas küsimust:„Teie, tagumises reas!“
„Ma kardan, et ma ei mõista. Kuidas on võimalik, et kõik keerulised valikud, mis ma teinud olen, oleks saanud lahendada ’jah või ’ei’ meetodil? Näiteks siis, kui mul on aega õppida korralikult vaid ühe aine eksamiks ja tulekul on kaks.“
Vana mees haaras kriidijupi ning asus vastamise ajal mustale tahvlile kritseldama. „Hea küsimus. Kui me mõtleme, mis on üks keeruline valik, siis leiame tihti, et sellesse on peidetud mitu väiksemat valikut.“
Ta joonistas tahvlile puutüve ja kirjutas sellele: „Kas ma õpin täna eksamiks?“
„See on meie esimene küsimus. Peame selle lahendama enne, kui saame edasi liikuda. Mina langetaksin selle valiku erinevate abistavate asjaolude kaudu.“ Tahvlile tekkisid kiirelt uued kriidijooned – „Kas mul on täna piisavalt aega?“, „Kas mul on midagi paremat teha?“, „Kas akadeemiline edukus on minu jaoks tähtis?“.
„Õppimiseni jõudmiseks peaksid olema vastused ’jah’, ’ei’ ja ’jah’. Oletame, et see ka nii on“, ta heitis tudengitele teeseldud pahaks paneva pilgu ning muigas. „Sellisel juhul lähme uute puuoksade juurde. Me saame teha vaid ühe valiku korraga, kuid mõned valikud võivad välistada teisi. Näiteks, ütleme, et me oleme käinud vähem Alkeemia loengutes, kui Kaugete Maade Ajaloos ja selle tõttu tahame hoopis õppida Alkeemia eksamiks. See on üks lihtne näide, kuid alkeemikud kasutavad säärast loogikat igasugustes keerukates maagilistes esemetes.“
Noor naine oli kogu selle aja kaasa mõelnud ning talle tuli meelde ese, mida Ülikooli ajaloo raamatud mainisid. „Kas Rännukivi töötab samal põhimõttel?“ päris Tea.
Lektor pani kriidijupi tagasi karbikesse ning toetus mõtlikult enda laua nurgale klassiruumi ees. „Võib-olla on tõesti aeg rääkida teile Rännukivist ja teie kõigi edasistest õpingutest. Hea küll. Esimeste nädalate jooksul olete õppinud sadat sorti katlaid segama, kuid on tähtis mõista, et alkeemik ei ole katla ori. Katel ja pudelid on tööriistad ning teie teete valiku neid kasutada. Vanade meistrite arvates on parim viis alkeemiat õppida seda rakendades. Seepärast paisatakse kõik piisavalt kogenud tudengid Ülikooli tava järgi maailma eri nurkadesse, siis, kui nad seda kõige vähem ootavad. See on parim viis teile näidata, et alkeemia on mõtteviis, mitte raamatutes tuhlamine ja tõmmistega solgutamine, ning see ei oota kellegi järel.“
Klassiruumis valitses ärev vaikus. Mõned pinginaabrid hakkasid midagi sosinal arutama ning varsti kasvas pingeline nihelemine valjuks jutuajamiseks.
„Vaikust!“ palus alkeemik ja sikutas enda habet. „Rahu! Ärevuseks ei ole põhjust. Mõelge sellest kui keerulisest rühmatööst. Üleüldse peaksite te praegu mõtlema millelegi muule. Teil on heal juhul vaid mõni päev, et saada sinasõbraks ühe vanima alkeemia töövahendiga.“
Mees kõndis enda laua taha, soris sahtlites ning pistis midagi vestitaskusse. Tea oleks võinud vanduda, et tegemist oli väikese kilpkonnaga. „Järgnege mulle, kui julgete!“ lausus õppejõud ning astus tagasi vaatamata klassiruumist välja, kaval naeratus näol.
| < eelmine | 2. nädala sisukord | järgmine > |