Liidesed & IO
Selles praktikumis tegeleme liideste ja sisendi-väljundiga.
Lisalugemine:
Type-Driven development with Idris peatükid:
- Chapter 7. Interfaces: using constrained generic types, sissejuhatus ja alampeatükid:
- 7.1. Generic comparisons with Eq and Ord
- 7.1.1. Testing for equality with Eq
- 7.1.2. Defining the Eq constraint using interfaces and implementations
- 7.1.3. Default method definitions
- 7.1.4. Constrained implementations
- 7.1.5. Constrained interfaces: defining orderings with Ord
- 7.1. Generic comparisons with Eq and Ord
- Chapter 1. Overview, alampeatükk:
- 1.3.2. Side-effecting programs
- Chapter 5. Interactive programs: input and output processing, sissejuhatus ja alampeatükid:
- 5.1. Interactive programming with IO
- 5.1.1. Evaluating and executing interactive programs
- 5.1.2. Actions and sequencing: the >>= operator
- 5.1.3. Syntactic sugar for sequencing with do notation
- 5.2. Interactive programs and control flow
- 5.2.1. Producing pure values in interactive definitions
- 5.1. Interactive programming with IO
Praktikumi ja kodutöö ülesanded
Kahendpuud
1. map-i liides
Kirjuta Functor liidese instants Tree tüübile.
data Tree a = Leaf | Branch (Tree a) a (Tree a) Eq a => Eq (Tree a) where Leaf == Leaf = True (Branch x y z) == (Branch w v s) = x==w && y==v && z==s _ == _ = False Functor Tree where map f t = ?rhs_map
Näiteks:
map (+10) (Branch Leaf 5 Leaf) == (Branch Leaf 15 Leaf) map (+10) (Branch (Branch Leaf 4 Leaf) 3 (Branch Leaf 5 Leaf)) == (Branch (Branch Leaf 14 Leaf) 13 (Branch Leaf 15 Leaf))
2. fold-i liides
Kirjuta Foldable liidese instants Tree tüübile foldr kaudu. Pane tähele, et tegemist pole Tree andmestruktuuri "loomuliku" foldiga, vaid listi-foldr-ga.
Foldable Tree where foldr f b t = ?rhs_foldr
Veendu, et nüüd saab meie puudel muuhulgas kasutada toList funktsiooni, mis peaks käituma nagu eelmise praktikumi tree2list.
Näiteks:
toList Leaf == [] toList (Branch Leaf 5 Leaf) == [5] toList (Branch (Branch Leaf 3 Leaf) 5 (Branch Leaf 7 Leaf)) == [3, 5, 7]
3. Üldine pikkus
Kirjuta len funktsioon, millega saab arvutada nii listi pikkust kui ka puu suurust.
len : Foldable t => t a -> Int
Näiteks:
len [1,2,3] == 3 len (Branch Leaf 5 Leaf) == 1
Ratsionaalarvud
NB! Tüübi Nat kasutamiseks lisa faili algusesse import Data.Nat.
Järgnevalt on defineeritud positiivsete ratsionaalarvude tüüp Rat ning näiteks ka ratsionaalarvude normaliseerimise funktsioon norm. Lisaks on skitseeritud mõned operatsioonid ratsionaalarvudel ning näitena väärtused pool ja neljandik.
infix 7 :/:
data Rat = (:/:) Nat Nat
-- normaliseerimine
norm : Rat -> Rat
norm (_ :/: 0) = 0 :/: 0
norm (0 :/: _) = 0 :/: 1
norm (S a :/: S b) =
let n = gcd (S a) (S b) in
(S a) `div` n :/: (S b) `div` n
-- muud operatsioonid:
-- (a :/: b) == (c :/: d) = a*d == b*c
-- (a :/: b) + (c :/: d) = a*d + b*c :/: b*d
-- (a :/: b) * (c :/: d) = a*c :/: b*d
-- (a :/: b) / (c :/: d) = a*d :/: b*c
-- pöörd (a :/: b) = b :/: a
neljandik : Rat
neljandik = 1 :/: 4
pool : Rat
pool = 1 :/: 2
4. Eq liides
Defineerige Eq liides ratsionaalarvudele.
1 :/: 2 == pool 2 :/: 4 == pool
5. Num liides
Defineerige Num liides ratsionaalarvudele.
pool + pool == 1 2 * pool == 1 pool * pool == neljandik
6. Fractional liides
Defineerige Fractional liides ratsionaalarvudele.
pool / pool == 1 2 / pool == 4 recip pool == 2
recip on lühend sõnast reciprocal, inglise keeles pöördväärtus.
7. Ord liides ratsionaalarvudele
Defineerige Ord liides ratsionaalarvudele.
compare (1:/:2) (1:/:3) == GT compare (1:/:4) (1:/:3) == LT compare (3:/:3) (2:/:2) == EQ
8. Monus liides
Naturaalarvudel ei saa defineerida tavalist lahutamist aga saab defineerida monus operaatori.
infixl 8 -. interface Monus t where (-.) : t -> t -> t
Esmalt, defineerige Monus liides arvudele millel on minus ja pöördväärtus (Neg).
Neg a => Monus a where x -. y = ?rhs_monus_neg
0.5 -. 0.3 == 0.2 5 -. 3 == 2 3 -. 5 == -2
9. Monus liides naturaalarvudele
Nüüd, defineerige Monus liides naturaalarvudele.
S (S Z) -. S Z == S Z S (S Z) -. S (S Z) == Z S (S Z) -. S (S (S Z)) == Z
10. Monus liides ratsionaalarvudele
Nüüd, defineerige Monus liides ratsionaalarvudele.
(1 :/: 3) -. (1 :/: 6) == (1 :/: 6) (1 :/: 6) -. (1 :/: 3) == (0 :/: 1) (1 :/: 2) -. (1 :/: 3) == (1 :/: 6)
Do-notatsioon ja Sisend-väljund
11. Protseduur t2ring
Kirjuta protseduur t2ring, mis trükib konsooli juhusliku arvu ühest kuueni. Soovitatav on kasutada mooduli System.Random funktsiooni randomRIO mille tüüp on lihtsustatult Random a => (a, a) -> IO a.
t2ring : IO () t2ring = ?rhs_t2ring
NB! Miskipärast on Idrises Random defineeritud vaid Int32 täisarvutüübi jaoks. (vihje: the)
REPLis do-notatsiooni kasutava funktsiooni jooksutamiseks kirjuta funktsiooni kutse ette :exec
12. Protseduur dialoog
Kirjuta protseduur dialoog, mis küsib kasutajalt nime ja tervitab teda sellega.
dialoog : IO () dialoog = ?rhs_dialoog
13. Listi trükk
Kirjuta funktsioon, mis prindib talle argumendina antud arvude listi. Iga prinditav arv peab tulema eraldi reale. Näiteks:
> :exec prindiArvud [1,66,99] 1 66 99
prindiArvud : List Int32 -> IO () prindiArvud xs = ?rhs_prindiArvud
14. Nimekirja trükkimine
Nüüd kirjutame sõnede trükkimise funktsiooni, mis trükib järjest iga listis (teine argument) oleva sõne. Iga rea alguses peab olema järgmine täpipunkt (bullet point) esimesest argumendist.
trükiNimekiri : Stream String -> List String -> IO () trükiNimekiri = ?rhs_trükiNimekiri tärnid : Stream String tärnid = "*" :: tärnid pannkoogid : List String pannkoogid = ["3 muna", "30g suhkrut", "100g nisujahu","250g piima", "20g võid", "näpuotsaga soola"]
> :exec trükiNimekiri tärnid pannkoogid * 3 muna * 30g suhkrut * 100g nisujahu * 250g piima * 20g võid * näpuotsaga soola
15. Nimekirja numereerimine
Nüüd defineeri arvud nii, et tulemus klapiks näitega all.
arvud : Stream String arvud = ?rhs_arvud
> :exec trükiNimekiri arvud pannkoogid 1. 3 muna 2. 30g suhkrut 3. 100g nisujahu 4. 250g piima 5. 20g võid 6. näpuotsaga soola
16. Arvude sisetamine
Kirjuta protseduur, mis esmalt küsib kasutajalt naturaalarvu. Kui kasutaja sisestab midagi, mis pole Int32 tüübi sisse mahtuv naturaalarv, tuleb veast teatada ning uuesti arvu küsida. Protseduur tagastab edukalt sisestatud arvu.
readMaybe : IO (Maybe Int32)
readMaybe = do
input <- getLine
if all isDigit (unpack input)
then pure (Just (cast input))
else pure Nothing
loeArv : IO Int32
loeArv = ?rhs_loeArv
Näide:
> :exec loeArv Sisesta arv: ei sisesta Viga! Ei tunne sellist arvu! Sisesta arv: 10
17. Kahe arvu summa
Kirjuta protseduur, mis küsib kasutajalt kaks naturaalarvu ning trükib nende summa.
summa2 : IO () summa2 = ?rhs_summa2
Näide:
> :exec summa2 Sisesta arv: 20 Sisesta arv: 6 26
Lisaülesanded
(Valikuliselt tehtavad ülesanded, mis on sarnase keerukusega kui kodutöö ülesanded.)
18. Arvude summa
Kirjuta protseduur, mis esmalt küsib arvu n, seejärel loeb n naturaalarvu ning lõpuks trükib viimati loetud n arvu summa. Proovige lahendada seda lihtrekursiooniga kui ka kasutades näiteks sequence funktsiooni.
Lihtsustatult, võtab sequence : List (IO a) -> IO (List a) listi arvutusi ja teeb need järjest ning tagastab listi tulemustega. Sarnaselt töötab ka traverse : (a -> IO b) -> List a -> IO (List b).
summaN1 : IO () summaN1 = ?rhs_summaN1 summaN2 : IO () summaN2 = ?rhs_summaN2
Näide:
> :exec summaN1 Mitu liidetavat? Sisesta arv: 3 Sisesta arv: 1 Sisesta arv: 2 Sisesta arv: 3 6 > :exec summaN2 Mitu liidetavat? Sisesta arv: 2 Sisesta arv: 9 Sisesta arv: 8 17
19. Range liides ratsionaalarvudele
Nüüd, defineerige Range liides ratsionaalarvudele.
[1:/:1 .. 5] == [(1 :/: 1), (2 :/: 1), (3 :/: 1), (4 :/: 1), (5 :/: 1)] [1:/:2 .. 5:/:1] == [(1 :/: 2), (3 :/: 2), (5 :/: 2), (7 :/: 2), (9 :/: 2)] [0, 1:/:2 .. 2] == [(0 :/: 1), (1 :/: 2), (1 :/: 1), (3 :/: 2), (2 :/: 1)] [0, 1:/:8 .. 1] == [(0 :/: 1), (1 :/: 8), (1 :/: 4), (3 :/: 8), (1 :/: 2), (5 :/: 8), (3 :/: 4), (7 :/: 8), (1 :/: 1)] take 5 [0:/:1..] == [(0 :/: 1), (1 :/: 1), (2 :/: 1), (3 :/: 1), (4 :/: 1)] take 5 [0:/:1, 1:/:3 ..] == [(0 :/: 1), (1 :/: 3), (2 :/: 3), (1 :/: 1), (4 :/: 3)]
Tärnülesanded
(Valikuliselt tehtavad ülesanded, mis on keerulisemad/raskemad kui kodutöö ülesanded.)
Traversable liides
Tahame arvutada kõik variandid puudest, kus puu olevatest väärtustest võidakse võtta vastandarv.
Kui puude asemel võtta listid, saame seda lahendada traverse funktsiooniga nii:
variandidList : List Int -> List (List Int) variandidList = traverse (\ x => [x,-x])
Et selline kood töötaks puude puhul, tuleb esmalt implementeerida Traversable liides.
Traversable Tree where traverse g t = ?tree_trav variandidTree : Tree Int -> List (Tree Int) variandidTree = traverse (\ x => [x,-x])
Testkood
variandidTree (Branch (Branch Leaf 1 Leaf) 2 (Branch Leaf 3 Leaf)) == [Branch (Branch Leaf 1 Leaf) 2 (Branch Leaf 3 Leaf), Branch (Branch Leaf 1 Leaf) 2 (Branch Leaf -3 Leaf), Branch (Branch Leaf 1 Leaf) -2 (Branch Leaf 3 Leaf), Branch (Branch Leaf 1 Leaf) -2 (Branch Leaf -3 Leaf), Branch (Branch Leaf -1 Leaf) 2 (Branch Leaf 3 Leaf), Branch (Branch Leaf -1 Leaf) 2 (Branch Leaf -3 Leaf), Branch (Branch Leaf -1 Leaf) -2 (Branch Leaf 3 Leaf), Branch (Branch Leaf -1 Leaf) -2 (Branch Leaf -3 Leaf)]
Vihjeks, traverse on map-i abstraktne vorm, kus on lisatud pure ja <*>-id. Listide Functor ja Traversable on implementeeritud nii:
Functor List where --map : (a -> b) -> List a -> List b map f [] = [] map f ((::) x xs) = (::) (f x) (map f xs) Traversable List where --traverse : Applicative h => (a -> h b) -> List a -> h (List b) traverse f [] = pure [] traverse f (x::xs) = pure (::) <*> (f x) <*> (traverse f xs)
Funktsiooni traverse kasutatakse tihti sisendi-väljundiga. Proovi REPL-ist käivitada
:exec traverse printLn [1,2,3]
Arvu arvamise mäng
Implementeeri klassikaline mäng, mis valib juhusliku arvu nullist sajani ning kasutaja peab selle ära arvama. Kasutaja saab pakkuda arve ja programm ütleb, kas pakutud arv on suurem, võrdne või väiksem. Kui vastus on võrdne (s.t. pakutud arv on võrdne juhuslikult valitud arvuga) on mäng läbi ja trükitakse pakkumiste arv.
> :exec m2ng Arva ära täisarv vahemikus nullist sajani! Sisesta arv: 50 Ei! Minu number on suurem Sisesta arv: 62 Ei! Minu number on väiksem Sisesta arv: 61 Ära arvasid! Oligi 61. Pakkusid 3 korda.
m2ng : IO () m2ng = ?rhs_m2ng
m2ngR
Implementeeri arvu äraarvamise mängu pöördversioon, kus kasutaja valib mõttes (juhusliku) arvu ja programm püüab seda ära arvata. Programm peaks ära tundma sohitegemise, kui kasutaja on vastanud enesele vasturääkivalt.
m2ngR : IO () m2ngR = ?rhs_m2ngR