Arvutiteaduse instituut
  1. Kursused
  2. 2022/23 sügis
  3. Operatsioonisüsteemid (LTAT.06.001)
EN
Logi sisse

Operatsioonisüsteemid 2022/23 sügis

  • Pealeht
  • Loengud
  • Praktikumid
  • Kodutööd

Haakimine

Tänases praktikumis uurime, kuidas lokaalseid ja võrgukettaid Windowsi ja Linuxi keskkonnas kasutada.

0. Ettevalmistavad tööd

  1. Lülitage enda virtuaalmasin viisakalt välja (shut down/power off Windowsi/Ubunutu kasutajaliidesest)
  2. Enne järgnevaid tegevusi soovitame oma virtuaalmasinast teha snapshoti, kuna teil on võimalik oma 3 GB LVMi jaoks tehtud ketas katki teha.
  3. Kui teil on praeguseks rohkem kui 3 snapshotti, soovitame vanemad snapshotid kustutada.
    • Kuna snapshoti tegemisel pannakse algne ketas n-ö lukku ja kõik muudatused salvestatakse uude täiendavasse faili, siis liiga paljude snapshottide olemasolu mõjutab virtuaalmasina jõudlust ja kulutab lihtsalt kettaruumi.
  4. Praktikumi juhendajad kingivad teile 4 TB ketta 4TB.vdi
    • PS! Osad veebilehitsejad üritavad VDI-tüüpi faile avada vaiketegevusena, mitte alla laadida (salvestada arvutisse), seega kui teil on probleeme faili allalaadimisega, siis mõelge, kuidas öelda veebilehitsejale, et soovite faili alla laadida, mitte avada.
  5. Laadige see oma arvutisse vabalt valitud asukohta (soovitavalt sinna, kus teil on ka muud VirtualBoxi failid) C:\Users\...\VirtualBox VMs\OS_perenimi\
    • Soovi korral võite luua ka ise VirtualBoxiga uue 4 TB ketta (PS! Kasutajaliidesest saab luua ainult kuni 2 TB kettaid, otsige internetist käsurea käsk, mis lubab luua suuremaid).
  6. Lisage ketas oma virtuaalmasinale.
    • Selleks peab virtuaalmasin kõigepealt väljalülitatud olekus olema.
    • Valige VM -> Settings -> Storage -> Controller:SATA -> otsige rohelise plussmärgiga ketta kujutist -> Add
  7. Käesolevas praktikumis lisame 4 TB ketta mõlema virtuaalmasina külge, kuid soovitatav on, et korraga käib neist ainult 1.

1. Windows 11 Kettahaldus

  1. Käivitage Windows 11 virtuaalmasin.
  2. Avage kettahaldus (WIN+X, Disk management) ja seadistage ketas kasutamiseks sobivaks.
    • Kuvatakse teade "Et loogilise ketta haldur saaks draivile juurdepääsu, tuleb ketas lähtestada."
    • Valige initsialiseerimise (lähtestamise) tüübiks GPT.
    • Valige linnukesega ainult 4 TB ketas, kui teile pakutakse lähtestamiseks enam kui ühte andmekandjat.
  3. Looge kettale uus NTFS-failisüsteemi kasutav partitsioon (lihtdraiv) kogu vaba ruumi ulatuses.
  4. Pange draivi tähiseks I: ja nimeks Draivi silt = Teie_eesnimi, kus Teie_eesnimi asendage oma nimega.
  5. Selgitage oma Githubi või vikilehel:
    1. Miks andmekandjad vajavad lähtestamist? (sisukas vastus võiks omada põhjendust)
    2. Millised on GPT kasutamise eelised ja puudused võrreldes MBRiga? (välja tuua vähemalt 3 eelist)

PS! Kui panete kirja eeliseid, siis eelised ja põhjendused võiksid olla tehniliselt sisukad. Vastus "GPT on parem, sest ta on uuem" on küll korrektne väide, aga ei ütle siiski midagi selle kohta, miks teda peaks MBRile eelistama.

2. Windows 11 võrgukettad

  1. Tutvuge TÜ IT osakonna koostatud võrguketta ühendamise juhendiga https://wiki.ut.ee/pages/viewpage.action?pageId=17105488
    • Ligipääs võrguketastele on piiratud Tartu Ülikooli sisevõrguga, kuid VPN-ühenduse abil on võimalik ligi pääseda ka väljaspoolt Tartu Ülikooli hooneid. (TÜ sisevõrgu alla kuuluvad Delta 2003-arvutiklassi kaablivõrk, Andmeturve-2/5GHz WiFi ja eduroam.)
  2. Seadistage vastavalt TÜ IT osakonna juhendile oma Windowsi virtuaalmasinas kettatähise H: alla enda personaalne TÜ kodukaust.
  3. Katkestage ühendus (eemaldage) TÜ kodukaustaga (liidestus).
    • Leidke vaates See arvuti H:-ketas ja parema hiirekliki menüüst Katkesta ühendus.
  4. Aktiivseid võrguühendusi näeb ka Windowsi käsurealt net use-käsuga.
    • NB! Siin on oluline, et käsurida / PowerShell ei oleks administraatori õigustes, sest muidu ei muutu ketas hiljem kasutajaliideses nähtavaks.
  5. Lisage uuesti TÜ kodukaustaga ühendus, kuid seekord käsurealt käsuga net use H: \\pohl.ut.ee\alop /user:domenis\alop, kus alop tuleb asendada teie TÜ kasutajatunnusega, ja seejärel küsitakse teie TÜ kasutaja parooli.
  6. Vaadake uuesti aktiivseid võrguühendusi käsurealt net use-käsuga.
  7. Avage H:-ketas ja seal kaust public_html, kuhu salvestage ekraanivaade tööriista kettahaldus vaatest, kus on nähtav 4 TB uus ketas ja 4 TB partitsiooni nimi on teie_eesnimi.
    • Ekraanivaadet soovitame teha tööriistaga nimega Lõikeriist (Snipping Tool).
    • H:\public_htmli ekraanivaate faili nimeks peaks olema hdd.png.
    • NB! Vaikimisi on Snipping Tooli png-faililaiend *.PNG, mitte *.png, nagu me sooviksime. Seega muuda Windowsi failivaaturi (File Explorer) menüüst Vaade -> Suvandid -> Vaade -> peida tuntud failitüüpide laiendid abil faililaiend nähtavaks.
    • Muutke vajadusel hdd.PNG nimeks hdd.png.
  8. Minge veebilehele https://kodu.ut.ee/~TÜ_kasutajatunnus/hdd.png, kus TÜ_kasutajatunnus tuleb asendada teie reaalse kasutajatunnusega.
    • Näiteks õppejõu Alo fail asub siin: https://kodu.ut.ee/~alop/hdd.png
  9. Lisage link https://kodu.ut.ee/~kasutajatunnus/hdd.png praktikumi aruandesse tõestuseks, et olete käesoleva ülesande edukalt lahendanud.
  10. Võrguketta võite nüüd eemaldada käsuga net use H: /delete.
    • Kui kettatähist määratud ei ole, võib parameetrina anda ka serveri nime, näiteks net use \\pohl.ut.ee\alop /delete.
  11. Sulgege Windows 10 virtuaalmasin ja eemaldage selle küljest 4 TB virtuaalne kõvaketas.

3. Serveris asuvate ketaste haakimine Ubuntus

Enne Linux Ubuntu virtuaalmasina käivitamist on soovitatav lisada (kontrollida, kas on lisatud) 4 TB virtuaalne kõvaketas ka Ubuntu virtuaalmasina külge.

Sarnaselt Windowsile proovime uue ketta lisamise tegevusi ka Ubuntus. Tänast praktikumi on mugavam sooritada Ubuntu vaikimisi töölauaga GNOME/Unity (Sisselogimisel valida töölaua vaateks Ubuntu).

  1. Oleme nüüd oma Ubuntu masinaid mõnda aega kasutanud ja mõistlik oleks uuendada pakihalduri indeksit ning paigaldada uuendused.
$ sudo apt update
  1. Paigaldage apti kasutades sshfs-nimeline programm.
  2. Looge kausta /mnt alamkaust nimega ut, kuhu haakida oma TÜ kodukataloog.
  3. Muutke kausta omanikku: chown kasutaja:kasutaja /mnt/ut, kus kasutaja tuleks asendada oma Ubuntu peamise kasutaja nimega (enne @-märki Linuxi käsureal).
  4. Looge SSH-ühendus serveriga math.ut.ee, kasutades programmi ssh. ssh -oHostKeyAlgorithms=+ssh-dss ut_kasutaja@math.ut.ee
    • Küsitakse teie TÜ parooli.
  5. Tuvastage oma kodukataloogi asukoht serveris (pwd).
  6. Sulgege SSH-ühendus käsuga exit.
  7. Nüüd haakige serveris asuv kodukataloog, kasutades programmi sshfs. Pange tähele kasutajate õigusi (äkki tuleb lisada lipuke -o – allow_other):

sshfs -o idmap=user -oHostKeyAlgorithms=+ssh-dss ut_kasutaja@math.ut.ee:/home/.../ut_kasutaja/ /mnt/ut/,

näiteks

sshfs -o idmap=user -oHostKeyAlgorithms=+ssh-dss alop@math.ut.ee:/home/pohl02/rubiin/alop/ /mnt/ut/

  1. Veenduge, et käsu ls -la /mnt/ut/public_html väljundis oleks fail hdd.png nähtav.
  2. Lisage käsu ls -la /mnt/ut/public_html väljundi pilt aruandesse.
    • Pilt peab sisaldama faili hdd.png.
  3. Tutvuge kõigi haagitud ketaste nimekirjaga käsuga mount.
    • Teie loodud ühendus TÜ failiserveri ja /mnt/ut-kausta vahel peaks olema viimane.
  4. Katkestage ühendus käsuga sudo umount /mnt/ut/.
  5. Veenduge käsuga mount, et ühendus TÜ serveriga kadus haagitud ketaste nimekirjast.
  6. Eelnevaga sarnast ühendust on võimalik luua graafilise keskkonna abil. Selleks avage Ubuntus tööriist Files -> Vasakul menüüs Other Locations -> all tekstikasti Connect to Server sisestada smb://pohl.ut.ee/ut_kasutaja (näiteks smb://pohl.ut.ee/alop) -> Connect -> Avanenud autentimise aknas valida Registered User, Username=ut_kasutaja, Domain=domenis, Password=Teie TÜ parool, Remember password until you logout -> Connect.
  7. Peaks avanema teie TÜ serveri kodukaust, kust valige public_html ja proovige avada faili hdd.png.
  8. Püsivalt sama asja tegemiseks paigaldame Samba share'i külge haakimiseks vajaliku tarkvara sudo apt install cifs-utils ja sisestame käsu sudo mount -t cifs -o username=ut_kasutaja,domain=domenis //pohl.ut.ee/alop /mnt/ut.
    • Kontrollige, et /mnt/ut/-kaustas on nüüd teie TÜ serveri failid ligipääsetavad.
    • Katkestage ühendus käsuga sudo umount /mnt/ut/.

4. Ubuntu graafiline kettahaldustöörist "Disks"

  1. Tutvuge lsblk-käsu väljundiga.
    • Millist nime /dev/sd?? kannab 4 TB ketas ja partitsioon?
    • Kas see on haagitud (ühendatud) kuhugi?
  2. Mõned teist eelistavad endiselt graafilist kasutaliidest, seega tutvuge Gnome'i programmiga Disks.
    • Leidke sealt üles 4 TB ketas ja ühendage see vaikeseadetega kausta /media/... ja ühendage lahti.
    • Veenduge muudatustes lsblk-käsuga.
    • Proovige 4 TB ketas failisüsteemist üles leida.

5. USB-mälupulga kasutamine Ubuntus

  1. Enne järgmise sooritamist veenduge, et teie VirtualBox Extensionid oleks 1. praktikumis ikka paigaldatud.
    • Oracle VM VirtualBox Manager -> File -> Preferences -> Extensions -> Peaks olema näha üks rida nimega Extension Pack
  2. Järgnevalt kontrollime, et teie virtuaalmasin on seadistatud kasutama USB 3.0-tehnoloogiat.
    • OS_Perenimi virtuaalmasin -> Settings -> USB -> Valige USB3.0 (xHCI) (seda valikut saab teha ainult siis, kui virtuaalmasin on välja lülitatud olekus) -> OK
  3. Ühendage USB-seade oma arvutiga ja VirtualBoxi seadetest (näiteks: all paremal USB kujutisel paremklõps) tehke linnuke USB-andmekandja ette, mida soovite Ubuntuga kasutada.
    • Kas uus andmekandja tunti kohe ära?
      • Kontrollida saate käskudega lsusb ja dmesg.
    • Kas näete andmekandjal olevaid faile?
  4. Meie kasutatavas Ubuntu versioonis on võimalik ka automaatsest andmekandja haakimisest kõrvale hoida. Nautilus (Ubuntu failihaldur) ühendab/ei ühenda uued välised andmekandjad meie sooviavalduse peale automaatselt. Samas on ka mitmeid operatsioonisüsteeme, kus vaikimisi automaatne haakimine ei tööta (nt Ubuntu server). Seetõttu tasub osata seda protsessi ka käsitsi läbi viia. Käsitsi haakmine annab meile ka mitmesuguseid peenhäälestuse võimalusi.
    • Ubuntu Gnome'i desktopi kasutamisel:
      • Paigaldage vajaminev programm käsuga sudo apt install dconf-editor.
      • Kõigepealt käivitage terminalist dconf-editor ning navigeerige valikuni org.gnome.desktop.media-handling.automount, keelake see ja sulgege programm. Kui automaatse haakimise keelamine ei tööta, võib ajutiselt andmekandja lahti ühendada ka umount-käsuga.
    • Lubuntu desktopi kasutamisel:
      • Trükkige terminali pcmanfm ning siis liikuge edit > preferences > volume management ja lülitage välja Mount removable media automatically.. ja Mount mountable volumes automatically...
  5. Nüüd ühendage oma mälupulk arvutiga ja VirtualBoxi kaudu ka virtuaalmasinaga. Kui nüüd käsureale dmesg kirjutate, siis näete viimaseid teateid – see annab infot selle kohta, mis operatsioonisüsteemis toimus, kaasa arvatud seadmele antud nime.
  6. Vaadake ka käskude lsusb ja lsblk väljundeid.
  7. Looge omale kaust usb-seadme haakimiseks, näiteks /media/usb.
  8. Haakimiseks kasutage käsku mount. Asendage kettaseadme nimi sobivaga, jälgides, et te haagiks partitsiooni, mitte kettaseadme.
$ sudo mount -t auto -o ro /dev/sd... /media/usb
  1. Kirjutage oma Githubi või vikilehele:
    1. Mida mõjutasid mount-käsu parameetrid -o ro ja -t auto?
    2. Leidke mount-käsu väljundist üles, mis väärtusega asendas Ubuntu auto-parameetri.
  2. Haakige nüüd mälupulk kõigepealt virtuaalmasinast lahti, kasutades käsku umount. Täpsemat infot käsu kasutamise kohta saate, kui küsite man umount.

6. 4 TB ketta automaatne ühendamine arvuti käivitumisel

  1. Nüüd haakige oma 4 TB ketas ka Linuxi all.
  2. Looge kataloog /mnt/bigdata.
    • Ärge unustage anda kaustale korrektseid õigusi (vt näide eespool praktikumis).
  3. Haakimiseks kasutage taas käsku mount.
    • Täpsed parameetrid mõelge ise välja.
  4. Taastage oma Ubuntu automaatse haakimise funktsioon.
  5. Proovige haakida 4 TB ketas püsivalt (nii, et haagitakse arvuti käivitamisel automaatselt) kataloogi /mnt/bigdata.
    • Selle tegevuse jaoks me täpset juhendit ei anna, kuid lisainfot saate lugeda siit või mujalt Internetist.
    • Testimisel on abiks käsud sudo mount /mnt/bigdata ja sudo umount /mnt/bigdata.
  6. Tehke ekraanipilt faili /etc/fstab sisust pärast iseseisva ülesande lahendamist (või muu tõestus/seadistamise juhend, et 4 TB ketas haagitaks Ubuntu käivitamisel automaatselt kausta /mnt/bigdata).
  7. Lõpuks eemaldage 4 TB draiv.
    • Virtualboxi ketaste muutmiseks peab virtuaalmasin olema välja lülitatud olekus.
    • Kindlasti ei ole soovitatav ketast lihtsalt VM Storage'i nimekirjast kustutada, vaid eelnevalt tuleb valida aknas Virtual Media Manager õige ketta peal Release.
  1. Kui eelnev toimis, siis jätkake eemaldamist, valides samal seadmel Remove.
  2. Käivitage Ubuntu. Nüüd peaks Ubuntu käivitus võtma tavapärasest kauem aega (Ubuntu käivitamise ajal saate operatsioonisüsteemi virtuaalkonsoole vahetada klahvidega SHIFT + F1, SHIFT + F2 jne). Pärast umbes 90 sekundi möödumist (kui fstab on saanud timeouti ehk oodanud vaikeaja ketaste külge haakimiseks) käivitatakse teie Ubuntu Emergency mode-režiimis. Vajutage ENTER ja käsk lsblk. Vea parandamiseks eemaldage või kommenteerige välja /etc/fstab-failist 4 TB andmekandja automaatse haakimise rida. Tehke arvutile taaskäivitus ja veenduge, et Ubuntu nüüd käivitub.

Tulemus

Githubis või vikilehel peaks olema vastused järgmistele küsimustele/ülesannetele:

  1. Miks andmekandjad vajavad lähtestamist? (sisukas vastus võiks omada põhjendust)
  2. Millised on GPT kasutamise eelised ja puudused võrreldes MBRiga? (välja tuua vähemalt 3 eelist)
  3. Lisage link https://kodu.ut.ee/~TÜ_kasutajatunus/hdd.png praktikumi aruandesse tõestuseks, et olete ülesande TÜ võrguketta haakimine Windowsis edukalt lahendanud.
  4. Lisage käsu ls -la /mnt/ut/public_html väljundi pilt aruandesse.
  5. Mida mõjutasid mount-käsu parameetrid -o ro ja -t auto?
  6. Leidke mount-käsu väljundist üles, mis väärtusega asendas Ubuntu auto-parameetri.
  7. Tehke ekraanipilt /etc/fstab-faili sisust pärast iseseisva ülesande lahendamist (või muu tõestus/seadistamise juhend, et 4 TB ketas haagitaks Ubuntu käivitamisel automaatselt kausta /mnt/bigdata).

Kui teil Github/viki lehekülg valmis on, siis lisage meile link aruandele (ning vabalt valitud fail, sest ilma failita ei luba Courses esitada).

Lisamaterjalid

  1. https://github.com/AndresNamm/opsys_Namm/blob/main/praks7_haakimine.md
7. Praktikum 7 - Haakimine
Sellele ülesandele ei saa enam lahendusi esitada.

(Tähtaeg 2 nädalat)

  • Arvutiteaduse instituut
  • Loodus- ja täppisteaduste valdkond
  • Tartu Ülikool
Tehniliste probleemide või küsimuste korral kirjuta:

Kursuse sisu ja korralduslike küsimustega pöörduge kursuse korraldajate poole.
Õppematerjalide varalised autoriõigused kuuluvad Tartu Ülikoolile. Õppematerjalide kasutamine on lubatud autoriõiguse seaduses ettenähtud teose vaba kasutamise eesmärkidel ja tingimustel. Õppematerjalide kasutamisel on kasutaja kohustatud viitama õppematerjalide autorile.
Õppematerjalide kasutamine muudel eesmärkidel on lubatud ainult Tartu Ülikooli eelneval kirjalikul nõusolekul.
Courses’i keskkonna kasutustingimused