Kombineeritud õpe ja ümberpööratud klassiruum
Sissejuhatus
Nii nagu teisi aineid, on ka programmeerimist võimalik õppida mitmes erinevas vormis. Üheks võimaluseks on traditsiooniline meetod, kus õppetöö toimub eelkõige klassiruumis. Traditsioonilise meetodi puhul üldiselt õpetaja alustab tundi uue teema tutvustamisega ning koduseks tööks jääb õpilastele ülesannete lahendamine. Kuna sellisel viisil on aastaid õpetatud, siis ilmselt on võimalik programmeerimist nii õpetada küll. Teine võimalus on programmeerimist õppida e-õppena. E-õppe puhul toimub õpilastel uue õppematerjali omandamine iseseisvalt internetis olevate õppematerjalide põhjal ning ülesanded tuleb samuti esitada e-kujul. Sellisel juhul saab õpilane valida endale sobiva aja ja koha õppimiseks, kuid paratamatult vajab selline meetod ka teemade omandamiseks rohkem sisemist motivatsiooni. E-õpe on kogumas populaarsust ka programmeerimise õppimisel, mida ilmestab fakt, et erinevatel Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi korraldatud programmeerimise e-kursustel on osalenud juba üle 20 000 õppija. Kolmas võimalus on traditsioonilist õpet ja e-õpet kombineerida (vt joonis 1). Seda nimetataksegi kombineeritud õppeks. Kombineeritud õppe üheks võimaluseks on ümberpööratud klassiruumi meetod, mille puhul on suur osakaal õpilase iseseisval õppematerjali omandamisel, kuid õppimist toetavad veel praktilised ülesanded, mida lahendatakse tavaliselt klassiruumis paaris- või rühmatööna.
Kombineeritud õpe
Kombineeritud õppeks nimetatakse õppimis- ja õpetamisviisi, mis ühendab eri meetodeid ja õpetamisvahendeid (traditsiooniline auditoorne õpe ühendatud innovaatiliste tehnoloogiliste vahenditega nagu näiteks veebipõhised vahendid, esitlus- ja koostöötarkvara). Kombineeritud õppes kasutatakse kombineeritult nii e-õpet kui ka auditoorset õpet. Ingliskeelsest kirjandusest leiab selle kohta erinevaid märksõnasid: blended learning, hybrid learning, mixed learning, …. Auditoorse ja e-õppe vahekorrast sõltuvalt saab üldiselt jagada õppe viieks (vt joonis 2).
Kombineeritud õppe eelised
Osguthorpe ja Graham (2004) tuvastavad kuut põhjust, mis suunavad eelistama kombineeritud õpet:
- Pedagoogiliste võimaluste laienemine (ingl pedagogical richness). Tänu sellele, et õpilastel on võimalus kodus tutvuda õppematerjaliga kas siis tekstilisel või video kujul, saab õpetaja kasutada tunni aega aktiivõppemeetodite rakendamiseks, aruteludeks, küsimustele vastamiseks.
- Laiem ligipääs teadmistele (ingl access to knowledge). Veebipõhised materjalid võimaldavad õpilasel õppida erinevate seadmetega sõltumata asukohast. Iseseisva tööna võivad nad valida, milliste teemadega nad süvitsi lähevad.
- Suurem sotsiaalne suhtlus võrreldes e-õppega (ingl social interaction). Võrreldes e-õppega, peetakse kombineeritud õppe korral oluliseks osaks suhtlust klassiruumis, kus õpilastele antakse võimalus näha asju teises valguses.
- Isiklik kontroll õppimise üle (ingl personal agency). Kombineeritud õpet pakub õpilastele võimaluse valida õppimiseks sobiv aeg, koht ja ka õppematerjal. Selline lähenemine arendab õpilaste eneseregulatsiooni võimet ning oskust teha valikuid.
- Tasuvus (ingl cost-effectiveness). Andes õpilastele võimaluse õppida iseseisvalt, jätab õpetajale ka rohkem aega ja paindlikkust kontakttundide arvelt. Üldine töömaht sellest küll ei pruugi väheneda.
- Lihtne muutmise võimalus (ingl ease of revision). Üldiselt on õpetajal traditsioonilisest õppest kombineeritud õppe poole suhteliselt mugav astuda, sest kõik tundide sisu on traditsioonilise meetodiga läbi proovitud. Kui ühe korra on õppematerjalid kombineeritud õppe jaoks ettevalmistatud, siis on neid teistkordsel läbimisel suhteliselt mugav muuta. Teine võimalus on mõnda e-kursust kohendada kombineeritud õppe jaoks, kuid sellisel juhul võivad takistusteks tulla erinevad spetsiifilised suurte e-õppe kursuse vahendid (nagu näiteks automaatkontroll), mida on õpetajal keerulisem õppetöösse integreerida.
Võite eelnevatele punktidele tuginedes mõelda:
- Millised on kombineeritud õppe tugevused ja nõrkused võrreldes traditsiooniliste meetoditega?
Kombineeritud õppe rakendamist programmeerimise õpetamisel käsitleb Kersti Kivisoo oma magistritöös (2018), kus on välja toodud ka Kaur (2012) põhjal kombineeritud õppe viis eelist traditsioonilise õppe ees:
- Annab võimalus ümber lülituda passiivselt õppimiselt aktiivsele õppimisele varieerides õppematerjale aktiivsete tegevustega, kus õppija pannakse olukorda, kus ta peab lugema, rääkima, kuulama ja mõtlema.
- Annab õppijale võimaluse õppida kas koos kaaslastega või eraldi. Õppijatel on erinevad õppimisstiilid ning uuringute põhjal võimaldab kombineeritud õpe vähendada õppimisel ebaõnnestumiste arvu, tõsta tulemusi ja õppijate motivatsiooni.
- Lisab õppimisele inimliku puute. Interaktiivne osa võimaldab juhendajal luua kõrgel tasemel huvi, vastutuse ja hindamise.
- Suurendab individuaalsust, personaalsust ja asjakohasust. Võimaldab juhendajal läheneda erinevatele õppijate gruppide vajadustele personaalselt.
- Võimaldab õppijatel kasutada mõlema õppe (auditoorse ja e-õppe) parimaid osasid- juhendajal ja õppijatel on suurem paindlikkuse võimalus ilma isiklikku kontakti kaotamata.
Ümberpööratud klassiruum
Kui kombineeritud õpe käsitleb vaid traditsioonilise õppe ja e-õppe tasakaalu, siis ümberpööratud klassiruum on õppeprotsessi ülesehitamise meetod, kus õppija omandab uue informatsiooni iseseisvalt kodus, ja kontaktõppe aega (klassiruumis) kasutatakse teadmiste sünteesile õppija-õppija ja õppija-õpetaja suhtluse kaudu (näiteks paaris- ja rühmatööd) (vt joonis 3). Ümberpööratud klassiruumil on samuti mitmeid nimetusi nagu ümberpööratud auditoorium, tagurpidi pööratud klassiruum, pööratud klassiruum, tagurpidi klassiruum ja inglise keeles flipped classroom, inverted classroom, backwards classroom, reverse teaching.
Sageli antakse ümberpööratud klassiruumis iseseisva tööna koju lugeda peatükke või vaadata videoid. Siin on ka ingliskeelne lühike videokokkuvõte (vt video 1) ümberpööratud klassiruumist:
Video 1. Videod ümberpööratud klassiruumis (Allikas)
Ümberpööratud klassiruumi tunnusjooned
Ümberpööratud klassiruumi kasutatakse eelkõige pikaajalises õppeaine ülesehitamise kontekstis. Selle käigus tuleb lihtsam, informatiivne materjal omandada õppijal iseseisvalt. See omakorda tähendab, et kontaktõppe aega kasutatakse keerukamate kognitiivsete tegevuste, nagu rakendamine, analüüs või millegi uue loomine, tegemiseks. Õppijate motivatsiooni aitab üleval hoida võimalus otsustada ise õppimise aja ja vormi üle, kuid olenevalt õpilasest võib see vahel ka pärssida uudishimu. See omakorda tähendab, et õppijatele peaks iseseisvaks õppimiseks jääma jõukohased ülesanded. Selleks kasutatakse kodutööde lõpus uusi teadmisi koondavaid ja rakendavaid õpiülesandeid.
Õppija-õpetaja ja õppija-õppija interaktsioon
Nii nagu traditsioonilise õppe puhul, on ka ümberpööratud klassiruumis oluline õppija-õpetaja interaktsioon, kuid võrreldes traditsioonilise õppega, muutub ümberpööratud klassiruumis õpetaja roll informatsiooni edastajast tagasiside andjaks. Ümberpööratud klassiruumi puhul on tagasiside andmine üks kõige suuremaid motiveerivaid tegureid, aitab kaasa grupiprotsesside juhtimisele ning iseõppimise teel omandatud valearusaamade või ebatõhusate õpioskuste korrigeerimisele. Kui nüüd vaadelda õppija-õppija interaktsiooni, siis ümberpööratud klassiruumis iseseisvalt ettevalmistatud ülesandeid kontakttunnis koostööna edasi arendades arenevad mitmed üldpädevused, mida üksinda pole võimalik arendada. Sageli soovitatakse kogu õppeaine jooksul kasutada samu õppegruppe, milles rollid võivad vahetuda.
Ümberpööratud klassiruumi näide programmeerimise õpetamisel
Ümberpööratud klassiruumi näitena vaatleme reaalselt Tartu Tamme Gümnaasiumis läbiviidud programmeerimise kursust, kus õppematerjal töötati läbi kodus ning tunnis lahendati ülesandeid paaristööna. Vaatame seda gümnaasiumikursuse “Programmeerimine” näitel, kus esimeseks teemaks on sissejuhatus (algoritm, programm, andmetüübid, muutujad, sisend kasutajalt: input())
Õppematerjal ja ülesanded
Ümberpööratud klassiruumi oluliseks osaks on õppematerjalide omandamine iseseisva tööna. See tähendab, et õpilane tuleb tundi juba algteadmistega teemast. Iseseisev õppematerjal saab olla nii tekstiline kui ka videopõhine. Näiteks “Programmeerimise” kursusel kasutati veebipõhiseid õppematerjale, mis asuvad aadressil https://web.htk.tlu.ee/digitaru/programmeerimine/part/sissejuhatus/ Sissejuhatava teema juures pidi kodutööna lugema läbi järgmised peatükid ning lahendama vastavad ülesanded
Testid ja paaristööd
Nüüd, kui õpilased tulevad tundi, siis on neil läbi töötatud sissejuhatav õppematerjal ning tunnis saab keskenduda õppematerjali kinnistamisele keerulisemate ülesannetega. Tartu Tamme Gümnaasiumis tehti ka igas tunnis eeltest, et veenduda õpilase arusaamises teemast. See on ka hea võimalus õpilasel endal tagasisidet saada, kuidas on teema omandamine õnnestunud. Õppematerjali kinnistamiseks viidi tunnis läbi vastav paaristöö, mis sisaldas programmilõike, kus tuli leida viga. Paaristööna võib lahendada keerulisemaid ülesandeid, arendada edasi kodutööna valminud ülesandeid, ennustada programmide tööd, täita lünki jne.
Juba praegu on näha, et õpetamist toetavad aina enam digitaalsed veebipõhised abimaterjalid - õppimine on muutumas kombineeritud õppeks.
Viited
- Kivisoo, K. (2018). Pythoni programmeerimise algõppe e-kursuse „Programmeerimise alused” läbiviimine kombineeritud õppena koolis. Magistritöö,
- Graham, C. R., Woodfield, W., Harrison, J. B. (2013). A framework for institutional adoption and implementation of blended learning in higher education. Internet and Higher education, 18, 4–14.
- Osguthorpe, R. T., & Graham, C. R. (2003). Blended learning environments: Definitions and directions. Quarterly review of distance education, 4(3), 227-33.
- Kaur, M. (2012). Blended learning – its challenges and future. 3rd World Conference on Learning, Teaching and Educational Leadership (WCLTA-2012). Procedia Social and Behavioural Sciences 93, p. 612–617.