Hindamine ja tagasiside
Nii õppija kui ka õpetaja vajavad informatsiooni selle kohta, kui hästi on ta õpitavast aru saanud ja õpitava omandanud. Hindamist saab kasutada õpiprotsessi erinevates perioodides:
- enne uue teema esitamist - et teada saada eelteadmised või kui palju keegi selle teemaga juba tuttav on.
- kohe uue teema esitamise järel - kontrollimaks, kuivõrd saadi esitatavast teemast korrektselt aru, et väärarusaamad ei kinnistuks.
- kinnistamiseks - kas kodus harjutamiseks või mõne aja pärast tunnis/tegevuses harjutamiseks.
- kordamiseks.
- kokkuvõtvaks hindamiseks andes nii õppijale kui ka õpetajale informatsiooni õpiväljundite saavutamise tasemest.
Hindamise kõige põhilisem eesmärk on leida selliseid kriitilisi situatsioone ja faase, milles õppija vajab kognitiivset või motivatsioonilist tuge. Parim hindamine toetab õppijat igakülgselt ja motiveerib teda tema õppimisprotsessis, mistõttu hindamine saab olla üks “tellingute” rajamise süsteeme. Näiteks kui õpetaja teab, millal õppijatele motivatsioon kaduma hakkab, saab ta esitada mõne lihtsama hindamisülesande, et õppijate enesekindlust ja motivatsiooni tõsta. Hindamine on vajalik ka selleks, et õpetaja saaks informatsiooni oma õpetamise kohta.
Õppeprotsessis saab hinnata erinevaid aspekte:
- teadmisi ja oskusi;
- suhtlust;
- õppimisprotsessi;
- õpetamist;
- kursuse lävendite saavutamist;
- õppekava/programmi läbimist.
Hindamises võib kasutada enesehindamist, kaaslaste hindamist kui ka vaatlevat hindamist (õpetaja või arvuti poolt teostatud hindamist). Hea hindamine:
- on mitmekülgne;
- on hästi sihtmärgistatud;
- sisaldab juhtnööre;
- on konstruktiivne;
- on aus;
- on objektiivne;
- on õppijakeskne ja selle kriteeriumid on esitatud.
Hindamismeetod on viis, kuidas hindamist läbi viiakse. Selleks võib kasutada erinevaid meetodeid: vaatlemist, kirjalikke aruandeid, õpipäevikuid, diskussioone jne. Sageli kasutatakse hindamismeetodina teste, mis võivad olla väga erinevad. Neid võib saada lahendada individuaalselt või rühmas. Need võivad pakkuda kohest või kokkuvõtvat automaatset tagasisidet või siis võib tagasisidet anda ka õpetaja. Automaatkontrolliga testide puhul peab vabavastuste korral testi koostaja arvestama kõiki õigeks loetavaid vastusevariante. Testid võivad sisaldada võistluslikkust (enda varasema tulemuse, aja, kaaslaste, teiste rühmadega vms) või mitte. Testid võivad sisaldada multimeediat, näiteks videotestid. Õppijaid motiveerivad enesekontrolli testid, mis sisaldavad mängustumist ehk siis mängulisi elemente nagu juhuslikkus, tasemed, punktid jms. Testiks võib olla ristsõna, bingo mäng, kuldvillak vms.
Teste võib koostada õpetaja, kuid neid võivad koostada ka õppijad, näiteks klassikaaslastele, lapsevanematele, vanemate klasside õpetajatele (targem kui ...B) või koguni õpetajatele.Testi koostamine näitab samuti õppijate teadmisi ja seda saab õpetaja hinnata näiteks hindamismudeli abil.
Õppijad on erinevad ja nende õpistiilidega sobivad erinevad testid ning küsimuste liigid. Erinevad küsimuste liigid õpetavad ka erinevaid oskusi. Seepärast peab õpetaja kasutama õppeprotsessis erinevaid liike teste erinevate küsimuste liikidega.
Soovitused heale testile:
- Sõnasta küsimus selgelt ja konkreetselt.
- Ära pane mitut küsimust ühte küsimusse.
- Mõtle, mida konkreetne testiküsimus mõõdab.
- Kasuta küsimustes graafikat.
- Kasuta ühes testis erinevaid küsimuste liike.
- Kui kasutad valikvastuseid, millest vaid 1 on õige, lisa vähemalt 4 varianti.
- Vastusevariantidega, millel on vaid 1 õige vastus korral kasuta valede vastuste puhul miinuspunkte.
- Kui vastusevariantidest võib olla mitu õiget, lisa vastav kommentaar küsimusse.
- Valed vastusevariandid võta õppijate vastustest (varem näiteks klassis küsides vabavastusena).
- Valikvastustega küsimuste koostamine on lihtsam, kuid vastused kinnistuvad õppijate jaoks paremini vabavastuste korral.
- Kaalutle, kas ajapiirang on vajalik! Kaduvad sekundid võivad osadele õppijatele tekitada lisaärevust. Võimalusel kohanda ajapiirangut erinevatele õppijatele sobivaks.
- Võistluslikkuse kasutamisel mõtle, kas kõigile õppijatele sellest rühmast võistluslikkus sobib ja kuidas see mõjutab rühma omavahelisi suhteid.
- Võistluslikkus rühmas või võistluslikkus iseendaga (et saavutada enda varasemast tulemusest parem tulemus) on efektiivsem kui võistluslikkus rühmakaaslastega!
- Teadmiste kontrollimise puhul luba vastuseid muuta.
- Vabavastuste korral võta arvesse kõiki võimalikke õigeid vastuseid.
Hindamise käigus peab õppija saama tagasisidet, mis peab pakkuma õppijale juhatusi õigeteks vastusteks, aga ka pakkuma väljakutset ja/või suunama õppija mõtlemist. Tagasiside on hindamisvahend ja sõltub samuti hindamise eesmärgist. Tagasiside, mis on õigeaegne, julgustav ja pakub tolerantsuse tunnet, loob turvalise õpikeskkonna ja tugevdab motivatsiooni kõikide õpilaste puhul. Hea tagasiside annab positiivset kinnitust kasutaja edu korral ja pakub toetust, kui õppija on raskustes. Tagasiside võib olla suuline, kirjalik; seda võib saada õppija õpetajalt, kaaslastelt või arvutiprogrammi vahendusel.
Kindlasti peab tagasiside olema positiivne, mis tähendab, et tagasiside ei tohi sisaldada negatiivseid väljendeid ega irooniat, vastaja arvel naljatamist. Positiivne tagasiside on oluline just akadeemiliselt nõrkadele õpilastele, kes kergesti frustreeruvad ebaõnnestumistest. Samuti on personaalne tagasiside efektiivsem kui väga üldine tagasiside (näiteks "Hästi tehtud!" ei anna õpilasele piisavalt tagasisidet). Tagasiside peab olema ka korrektiivne, mis tähendab, et see peab andma informatsiooni, et kasutaja saaks järgmine kord oma tegevust parandada. Näiteks vale vastuse korral andma vihjeid või selgitust, miks see vastus vale on. Ajaliselt võib pakkuda kas kohest (antakse koheselt pärast vastuse sisestamist/ütlemist) või viivitusega tagasisidet (antakse kas pärast osadele või kõikidele küsimustele vastamist). On leitud, et viivitusega tagasiside võib soodustada meelespidamist. Kohene tagasiside takistab õppijatel õppida vigade avastamisest ning ei soodusta metakognitsiooni. Seepärast tagasiside ajastamine sõltub sellest, mida õpetatakse ja kuidas õpetatakse.
Soovitused heale testi tagasisidele:
- Tagasiside sõltub hindamise eesmärgist! Näiteks õppijate motiveerimiseks peab tagasiside olema positiivsem ja enam julgustavam.
- Arvesta, millist tagasisidet saab anda arvutipõhine test ja mis peab jääma õpetaja ülesandeks!
- Tagasiside olgu suunatud nii protsessile kui ka tulemusele.
- Tagasiside peab olema korrektiivne s.t andma informatsiooni, et kasutaja saaks järgmine kord oma tegevust parandada.
- Harjutamise faasis kasuta kohest tagasisidet, teadmiste kontrollimise puhul kokkuvõtvat tagasisidet.
- Tagasiside olgu lühike ja konkreetne.
- Tagasiside olgu julgustav, positiivne, selgepiiriline ja õiglane.
- Tagasiside peab aitama õppijatel teada saada oma tugevusi ja nõrkusi.
- Vale vastuse korral kui on võimalus uuesti vastamiseks, paku vihjeid.
- Vale vastuse tagasiside ei tohi olla atraktiivsem kui õige vastuse tagasiside!
- Erista formaativigu ja paku neile erinevat tagasisidet s.t näiteks kui ülesandes on vaja sisestada vastus meetrites, õppija on sisestanud sentimeetrites, kui õigesti, siis anda seda teada.
- Nõuda õppijalt õige vastuseni jõudmist ei pruugi olla efektiivne, sest see võib õppijat frustreerida, seda eriti vabavastuse korral.
- Ära kasuta vea-, vaid edustatistikat!
- Tagasiside sõltub sellest, mis õppimisetapis toimub hindamine (algul on vaja sagedamini ja põhjalikumat tagasisidet, hiljem vähem), kas on tegemist inimese või arvutipõhise hindamisega. Viimasel juhul ei saa küsida täpsustusi või selgitusi ja tagasiside peab olema põhjalikum.
Allikad
- Õppimist toetava hindamise veebikursus. https://sisu.ut.ee/6ppimisttoetavhindamine/%C3%B5ppematerjalid
- Kursuse “Õpetamine, õppimine ja juhendamine kõrgkoolis” materjalid. Mari Karm ja Anu Sarv.
- Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine (õpetajakoolituse õppematerjal). Maria Jürimäe, Anita Kärner ja Leelo Tiisvelt.
- Piret Luige õppematerjal kursuselt "Informaatika koolis"