Teine kodutöö
Kirjutada graafilise kasutajaliidesega simulaator mäluhõivamisalgoritmide töö visualiseerimiseks.
- Protsesside konfiguratsiooni kirjeldab muster kujul 1,10;6,6;3,7;2,4;1,6;5,2;1,4;5,2;3,1
- Mustris on semikoolonitega eraldatud protsessid, iga protsessi kohta komaga eraldatud mälumaht (positiivne täisarv) ja kestus sammudes (positiivne täisarv)
- Kokku on kuni 10 protsessi
- Kasutaja saab valida 3 valmis testmustri vahel.
- Kasutajal peab olema võimalus sisestada oma testmuster.
- Testmustrit peab saama kasutada korduvalt erinevate algoritmide proovimiseks, ilma et peaks seda uuesti sisestama
- Mälumaht on 50 ühikut ning algul on kogu mälu vaba.
- Eeldame, et protsessid töötavad paralleelselt (pole mäluhalduse asi, kuidas nad oma sammude jooksul töö tehtud saavad - on ainult oluline, mis ajahetkedel mälu vabastatud saab).
- Ajaühikuks on üks samm.
- Samm on aeg, mille jooksul olemasolevad protsessid teevad oma tööd ja võivad sammu lõpuks oma töö lõpetada ja mälu vabastada.
- Enne uue sammu täitmist võetakse järjekorrast üks uus saabuv protsess, antakse talle tema soovitud mälu ühe terve tükina ja käivitatakse ka see protsess taustale.
- Seega on protsesside saabumise ajahetked sisuliselt 0,1,2,3,...
- Igal sammul lõpetatakse kõigepealt sel sammul lõppema pidavad protsessid ja alles siis tuuakse sisse järgmiseks sammuks mälu hõivav protsess.
- Kui mõni protsess mällu ära ei mahu, siis seda tuleb teada anda ja selle juures algoritmi töö lõpetada.
- Algoritmidel loendame tükke kõigil juhtudel algusest ehk väiksema numbriga mälutükkide poolt.
- Programmis peavad olema realiseeritud kõik järgmised algoritmid:
- first-fit (kasutada esimest sobivat vaba tükki)
- last-fit (kasutada viimast sobivat vaba tükki)
- best-fit (kasutada väikseimat piisava suurusega vaba tükki, mitme võrdse puhul neist esimest)
- worst-fit (kasutada kõige suuremat sobivat tükki, mitme võrdse puhul neist esimest)
- random-fit (kasutada juhuslikult valitud tükki)
- Algoritmides võetakse valitud tükist kasutusele alati alguse ots (tüki lõpust võib vaba ruumi üle jääda)
- Eeldame mälu dünaamilist tükeldust, mitte fikseeritud suurusega tükke.
- Iga algoritmi töö tulemusel peab saama näha iga sammu järel mälu vabade ja hõivatud mälualade visuaalset kujutist ning märki sellest, kui protsess ei mahtunud ära.
- Protsesside nimesid/numbreid peab pildilt näha olema.
- Lihtsustus 18.11.2020: ei pea simuleerima tekkinud protsesside töö lõppemiseni, piisab ainult hõivamise sammude simuleerimisest.
- Vastata lisaks järgmisele küsimusele:
- Kas meie ülesande tingimustel esineb a) sisemist fragmenteerumist ja b) välist fragmenteerumist? Miks?
Hindamisel võtavad punkte maha:
- mõnede algoritmide realiseeriminata jätmine
- vead algoritmide realisatsioonis, näiteks vale tüki valimine, järjestikuse vaba ruumi "kokku kleepimata" jätmine, protsesside eluigade valesti arvestamine
- programm ei anna adekvaatselt teada, et mingil sammul enne töö lõppu polnud võimalik mälu anda
- protsesside algushetkede edasi lükkamine või tulevikust varasemaks toomine
- kasutajaliidese võimetus spetsifitseeritud kujul sisendit ühe stringina vastu võtta ja parsida
- kasutajaliidese arusaamatus või mittetoimine
Programmeerimiskeel ja raamistik on vabad.
Tähtaeg: 18.11.2020
Näitemustrile 1,8;35,4;3,6;4,2;1,4;3,3;1,2;5,1;50,1 vastavad näidisväljundid (random fit peaks erinevatel käivitamistel erinevaid tulemusi andma):
Siin on aga näitemustrile 1,8;7,4;10,6;25,2;1,4;13,3;6,2;8,1;50,1 vastavad näidisväljundid (random fit peaks vahel ka veaga lõpetama):
Sellele ülesandele ei saa enam lahendusi esitada.