Internet on maailma suurim andmebaas, seal on umbes 1 miljard kasutajat ja rohkem informatsiooni kui ükskõik millises muus keskkonnas (teatmeteosed, raamatukogu, ülikool, jne.. ). Samas on internetis ka palju väärinformatsiooni ja lausa ohte, millest iga arvutikasutaja teadlik peaks olema. Näiteks ei tasu kunagi internetti sisestada oma isiklikke andmeid nagu telefon, täpne elukoha aadress, isikukood, krediitkaardi number ja paroolid (välja arvatud juhul kui on teada et leht kuhu andmed sisestate on turvaline ja lehe haldaja ei kasuta teie isiklikke andmeid kurjasti). Kindlasti tasub meeles pidada, et internetti (näiteks Facebooki) enda kohta infot postitades on seda materjali hiljem kustutada äärmiselt keeruline ning tihti lausa võimatu tegevus. Eriti noored kipuvad endast näiteks ebasündsas olekus peopilte internetti panema, mis paar aastat hiljem võivad põhjustada ebameeldivaid olukordi, takistada tööleidmist või kahjustada avalikku mainet.
Ei ole harvad ka korrad kus pahade eesmärkidega inimesed internetis vähemharitud kasutajaid petavad ja neile ka rahalist kahju põhjustavad. Hea näide antud olukorrast on kus paar nädalat tagasi tuli mulle kiri ...
Lugupeetud kodanik Sa saada tulumaksu tagastamist 471,50 € alates maksutagastuse Eesti. Kliki siia, et saada raha.
lehel klikkides avanes järgmine aken ...
Tegu on ilmselgelt mitte amteliku maksuameti lehega millele viitab juba aadressiribal olev vale aadress ning raha tagastamiseks ei ole vaja asutusel sinu krediitkaardi numbrit, piisaks sinu konto numbrist.
Kindlasti ei tohiks internetis vajutada linkidele kahtlastel lehtedel ning laadida veebist oma arvutisse ja käivitada faile mille päritolu on ebaselge ja mille faililaiend on *.exe või mõni muu kergesti käivitatav scripti fail. Kuigi ka kuvatavat faililaiendit saab petta näiteks on olemas unicode character 202E mis muudab järgnevate tähtede järjekorra teisipidi.
Test kontrollimaks, kas tead piisavalt turvalisest interneti kasutamisest. Attach:internet_security.pdf