Operating Systems 2023/24 spring

Sisse- ja väljalogimine

Sõltuvalt sellest, kuidas süsteem paigaldati, on arvutisse sisselogimine pisut erinev. Juhul, kui arvutis on ainult üks kasutaja ja süsteemi seadistamise juures lubati automaatset sisselogimist, siis logitaksegi see kasutaja automaatselt süsteemi. Kui süsteemis on üle ühe tavakasutaja, siis peavad kõik kasutajad ennast autentima kasutajanime ja parooli abil.

Sõltuvalt sellest, millised töölauakeskkonnad on süsteemi paigaldatud, on erinev ka sisselogimise aken. SUSE Linuxis paigaldatakse vaikimisi töölauakeskkonnaks Plasma (ehk KDE), sellele vastav sisselogimise keskkond on KDM. Töölauakeskkonna GNOME puhul on selleks GDM. Oma funktsionaalsuselt on nad pisut erinevad.

Kasutajal on arvutisse logimise käigus võimalik valida, missugust töölauakeskkonda kasutatakse. Kui hiljem soovitakse seda vahetada, siis tuleb selleks süsteemist välja logida ja taas arvutisse logimisel valida juba omale meeldiv töölauakeskkond. Selle rippmenüü all, kus näidatakse vaikimisi kasutatavat kasutajaliidest (Plasma 5), saab leida ka teisi töölauakeskkondi. Kasutaja viimatikasutatud töölauasessioon jäetakse meelde - järgmisel korral sama süsteemi kasutamiseks ei pea sellest menüüst valikut tegema.

OpenSUSE Leap 42.2 sisselogimismenüü:

Kuna Linux on mitmekasutaja süsteem, siis on sinna võimalik üheaegselt sisse logida mitu erinevat kasutajat. Samuti on kasutajal võimalik luua uusi (ka graafilisi) sessioone ilma eelneva arvutist välja logimiseta. Plasma (KDE) keskkonnas saab menüüst „Switch user” luua uusi sessioone ja hiljem ka valida olemasolevate sessioonide vahel, milline neist esile tuua.

Juba käivitatud sessioonide vahel on võimalik liikuda ka klahvikombinatsiooni [Ctrl]+[Alt]+[Fx] abil, kus Fx tähistab vastavat sessiooniklahvi. Esimesele graafilisele sessioonile omistatakse F7 (OpenSUSE 13.2 puhul paistab esimene graafiline sessioon olema F8). [Ctrl]+[Alt]+[F1] kuni [Ctrl]+[Alt]+[F6] käivitavad käsu­rea­sessioonid.

[Ctrl]+[Alt]+[F1] esimene käsureasessioon

OpenSUSE Leap 42.2 esimene terminalisessioon [Ctrl]+[Alt]+[F1]. Kirjas on kasutatava Linuxi kernel.

Töölauakeskkonnad

Enne Linuxisse logimist on valik erinevaid töölauakeskkondi:

Süsteemiülem ehk kasutaja root

Kõiki olulisi asju (tarkvara paigaldamine, failisüsteemi monteerimine, riistvara lisamine) saab teha Linux süsteemis süsteemiülema õigustes.

1. Linux (UNIX) süsteemülema kasutajanimeks on alati root

Käsureal saan süsteemiülema õigustesse siis, kui olen sisestanud käsu ("lähen ruuduks"):

• su - või
• su root
• käsurealt sisselogimisel: root

Käivitusmenüüst võin leida kaks programmi, mis on nõus käivituma süsteemiülema õigustes:

• Failihaldur ning konsooliaken.

Linux operatsioonisüsteemis ei ole soovitav süsteemiülema õigustes ( root kasutajaga) graafilises keskkonnas sisse logida. Enamgi veel, mitmed Linux distributsioonid ei lubagi kasutajal süsteemiülemana graafilises keskkonnas sisse logida.

SUDO

SUDO annab ka võimaluse käivitada käske kõrgendatud õigustes. Kui kasutaja on lisatud sudo kasutajate gruppi nii, et root kasutaja parooli vastava käsu sisestamisel ei küsitaks, ei pea ta süsteemiülema parooli teadma.

Vaikimisi saab programme käivitada süsteemiülema õigustes (käsurealt) käskudega:

• sudo käsunimi

kui on teada süsteemiülema parool. Mõnikord on tarvis siiski ka anda kasutajale mingi programmi osas süsteemiülema õigustes toimetamiseks nii, et kasutaja tegelikult ROOT kasutaja parooli ei tea.

Kasutajad ja tegevused, mida nad süsteemiülema õigustes teha tohivad, on kirjeldatud failis /etc/sudoers. Konfiguratsiooni saab muuta käsu visudo abil. Eelnevates SUSE Linuxi versioonides sai seda teha ka läbi juhtpaneeli YaST ( Security and Users -> Sudo).

Kasutaja kersti tohib arvutile käsurealt taaskäivitust teha ilma süsteemiülema parooli teadmata

TOP

Top on käsureaprogramm, mille kasutamisel võib hiire rahulikult ära unustada. Programmi juhtimine käib ainult klaviatuuritähtede (üksikute tähtede abil).

• h - abiinfo (avab eraldi lehekülje kõikide programmis kasutatavate juhttähtedega).
• f - ridade sorteerimine ja sisse/väljalülitamine.
• s - f menüüs eraldi valik valitud välja järgi sortimiseks

Pane tähele, et nt abiinfo täht h käivitab programmi ees abiinfo - selleks, et järjestust näha, tuleb vajutada Esc või q klahvi.

Tarkvara operatsioonisüsteemis Linux

Tarkvara kasutamiseks tuleb see eelnevalt süsteemi paigaldada. Paigalduseks on olemas installpaketid ja lähtekoodid. See võimaldab kasutajatel kasutada olukorrale vastavalt olemasolevat (kompileeritud) tarkvara paigaldajat (pakett) või siis peavad lähtekoodist tarkvara ise kompileerida. Tarkvara (mis mõjutab kogu süsteemi kasutajaid) saab üldjuhul lisada ainult süsteemiülem.

Paketid on omavahel seotud sõltuvusseostega, st mingi pakett võib oma korrektseks töötamiseks nõuda eelnevalt paigaldatud teist tarkvarapaketti. Pakettidel on kaasas üld­juhul ka versiooninumber, mis võimaldab automaatset uuendamist.

Pakett sisaldab:

• kõiki vajalikke faile oma asukohtadega;
• käivitusprogramme;
• eemaldusprogramme;
• seadistusprogramme;
• sõltuvusseoseid (ressursid, mida vajab ja pakub);
• paketi lühikest kirjeldust.

Valmispakette on olemas mitmes erinevas formaadis. Enne tarkvara kasutamist tuleks üle kontrollida, kas see pakett sobib kasutatavale Linuxi distributsioonile. Enim kasutatakse RedHat Linuxi RPM pakette (.RPM). Debiani baasil loodud distributsioonid kasutavad aga .DEB pakette. Võrdlust erinevate paketitüüpide vahel võib leida veebiaadressilt: LINK.

Tarkvara, mis ei ole seotud distributsiooniga, installeeritakse tavaliselt /usr/local/ (sõltuvalt paigaldatud Linuxist jms) kataloogi. Järgnevalt ülevaade SUSE operatsioonisüsteemi kaustadest ja nende eemärgist [Files and Directories]:

Kaust	Kirjeldus
/	juurkataloog, failipuu alguspunkt
/home	(privaatsed) kasutajate kataloogid
/dev	seadmefailid mis viitavad riistvaraseadmetele
/etc	süsteemi konfigureerimiseks vajalikud failid
/etc/init.d	alglaadimise skriptid
/usr/bin	üldkasutatavad programmid
/bin	programmid, mida vajatakse alglaadimisel
/usr/sbin	programmid, mis on mõeldud süsteemiülemale kasutamiseks
/sbin	programmid, mis on mõeldud süsteemiülemale kasutamiseks ja mida vajatakse alglaadimisel
/usr/share/doc	valik dokumentatsioonifaile
/usr/share/man	süsteemi manuaalileheküljed (man leheküljed)
/usr/src	süsteemi tarkvara lähtekoodid
/usr/src/linux	tuuma (kernel) lähtekood
/tmp, /var/tmp	ajutised failid
/usr	kõik programmid (aplikatsioonid)
/usr/local	lokaalne, Linuxi distributsioonist sõltumatu tarkvara
/var	sageli muutuvad failid (näiteks süsteemse tarkvara muutuvad andmefailid)
/var/log	süsteemi logifailid
/var/adm	süsteemi administreerimisandmed
/lib	jagatud teegid
/proc	virtuaalne kataloog, kus protsessid on esitatud failidena; paljud programmid (top, free jne) saavad siit oma info
/opt	lisatarkvara, suuremad lisaprogrammid/paketid (näiteks Netscape, Sun Java, mõnedes distributsioonides ka KDE, GNOME)
/mnt	ajutiste failisüsteemide ühenduspunktide kataloog
/media	erinevad andmekandjad ühendatakse selle kataloogi alamkataloogidesse.

Juhtpaneel SUSE Linuxis - YAST (Yet Another System Tool)

Suse (openSUSE) linuxi graafilise keskkonna juhtpaneeliks on programm YAST.

Selle käivitamiseks otsi:

• Käivitusmenüüst: Yast
• Käsurealt: yast2

Tarkvarahaldur SUSE Linuxis

SUSE Linuxi süsteemiseadistamise tööriist YaST vastab Windowsi juhtpaneelile. Sinna on kogutud kõik tööriistad, mida on võimalik arvuti haldamiseks graafiliselt kasutada. Tarkvara seadistamiseks (lisamiseks/eemaldamiseks) tuleb avada moodul Software Management. Kui tarkvara asukoha allikaks ei ole operatsioonisüsteemi installmeedia, siis tuleb ka lisada andmeallika asukoht (repositoorium - repository). Seda saab teha mooduli Installation Source abil.

Tarkvarahaldus SUSE Linuxis käsurealt

Programm zypper

Tarkvara lisamine/eemaldamine:

• zypper install package_name või zypper in package_name
• zypper remove package_name või zypper rm package_name

Süsteemiuuendused.

SUSE Linuxi süsteemiuuenduste jälgimiseks ja tegemiseks tuleb:

1. Käivitada süsteemihaldusprogramm YaST ja alamüksuse Software moodulid Online Update, ning seadistamiseks Online Update Configuration. Viimane moodul ei ole automaatselt paigaldatud ja tuleb ise juurde lisada.