Materjalid koostas ja kursuse viib läbi
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi programmeerimise õpetamise töörühm
| < eelmine | 1. nädala sisukord | järgmine > |
1.8 Alkeemia ehk Maagia alustalad 101
Selle loo on kirjutanud Ander Peedumäe, kes oli 2016. aastal Tartu Ülikooli informaatika eriala 1. kursuse tudeng.
Vana alkeemik seisis messingist katla ees ning mõõtis pilguga õpilasi, kes tunni algusest väljagi ei teinud ning omavahel jutustasid. Ta köhatas valjult ning tõmbas endale kogu auditooriumi tähelepanu. "Järgneva tunni jooksul saate te teada rohkem, kui enda kaaslastega nädal aega järjest vesteldes. Kuidas karjeid pudelisse püüda, paljastada valesid ja hämmastada kõrvalseisjaid? Teretulemast loengusse Alkeemia I ehk Maagia alustalad."
Lektor lõi saapakannaga vastu maad ning raske apteekrikapp sööstis klirisedes toa nurgast saali keskele. Uksed avanesid ja riiulid moodustasid ükshaaval välja libisedes trepi, mille igal astmel seisid erineva suuruse, kuju ja värviga pudelid ning potsikud, igaühel erisugune silt. „Te olete siin, sest teid huvitab keeruliste ja töömahukate probleemide lahendamine higi, verd ja pisaraid valamata ning parim viis selleks on hea maagiline retsept.“
Alkeemik võttis riiulist pisikese ümara tindipurgi. „Alustame põhilisest. Kõik pudelid, purgid, potsikud ja astjad, mida siin näete, on Muutujad. Kas keegi tahab pakkuda, miks me neid nii nimetame?“
Saalis valitses vaikus. Tagumises reas köhatati. Kolmandast reast kostus väsinud tudengi vaikset norskamist. Pingiridade keskelt tõusis kõhklev käsi. „Sest nad muudavad kuju?“
„Jah, võib ka nii öelda, kuigi kuju muutmine on kõrvalmõju. Tegelikkuses muutub anumate sisu ning anum reageerib sellele. Kuidas oleks, kui keegi mõtleb välja, mille alusel saame erinevaid pudeleid liigitada?“
Pärast paari vaikset hetke tõusis sama käsi. „Kuju järgi?“
Lektor sikutas enda habet ning vaatas ülejäänud õpilastele pahakspanevalt otsa. „Õige! Aga mitte ainult. Kuju on põhiline, kuid targematele võib tulla pähe heita ka pilk sildile. Võtame näiteks selle ümmarguse tindipudeli.“ Ta tõstis selle enda silme ette. „Säärane kuju reedab selle sisu – tegemist on Sõnega, daamid ja härrad! Sõnade kett, mis ootab purgist välja laskmist. Ja see kindel sõne on püütud Muutujasse nimega X.“
Mees muigas ning ronis kuulajate vahele kolmandasse ritta, kus üks väsinud noormees lõunauinakut nautis. Õppejõud eemaldas korgi, pööras pudeliava usina õppuri kõrva suunas ning sosistas midagi, mis kõlas nagu: „Väljasta…“
„TERE MAAILM!“ Pudelist plahvatas röögatus, mis äratas nii unise õpilase kui ka (suure tõenäosusega) kõik surnud terves linnaosas. Auditoorium täitus kohkunud saginaga ning alkeemik navigeeris end tagasi katla kõrvale, asetas pudeli oma kohale tagasi ja pöördus publiku poole. „Natuke tähelepanu ei jookse kunagi mööda külgi maha. Kas ma tohiksin uuesti paluda teie oma?“
Lektor avas apteekrikapi alumise sahtli ning tõstis nähtavale tolmuse pappkarbi. „Ärge mõistke mind valesti, karjete pudelisse villimine on meelelahutuslik kullakaevandus, kuid see on vaid pisike säde selles lõkkes.“ Ta avas karbi ja noppis sealt ühe peenikese violetse pudeli. „See siin on midagi märksa kummalisemat. Üksinda üsnagi kasutu ning näitab enda tõelist palet alles korralikus katlatäies. Jah, mu saatusekaaslased, see on Tõeväärtus.“
Alkeemik viipas katla poole ning see lohises otse tema jalge ette. „Tõeväärtused on binaarsete omadustega. Nad on kas tõde või väär, mitte midagi vahepealset. Minu ees olevas katlas on segu, mis loeb mõtteid ja suudab tagastada tõeväärtuse „jah või ei“ tüüpi küsimuste puhul. Säärase maagia kasutamine ei ole otseselt seadusevastane, kuid loitsualuse teadmata on see rangelt karistatav. Viimase aasta tudengid kasutavad sarnast katlatäit, et mängida Tõde või Tegu.“
Sõrmenipsu peale lahvatas katla all roheline leek ja võlujook hakkas mulisema. Õppejõud asetas käed mõlemale poole katla äärtele ning vaatas ootavalt läbi aurupilve. „Kes tahab minult midagi küsida?“ Noormees, kes oli mõned minutid tagasi sunniviisiliselt ärganud, haaras hetkegi kaotamata võimalusest: „Kas on tõsi, mida te igal aastal rebastele räägite? See, kuidas te noorena mägedes kolme lohega võitlesite.“
Alkeemiku näos ei liikunud ükski lihas. Katel lõpetas auramise ning selle pinnale kerkis violetse vedelikuga pudel. Ta eemaldas klaasist korgi, lausus „Väljasta.“ ning tõstis selle kõrgele. „Tõde.“ Mehe näole ilmus võidukas muie.
| < eelmine | 1. nädala sisukord | järgmine > |