Kursuse reeglid
Koduülesannete lahendamine
Koduülesanded on selle aine kõige tähtsam osa. (Eksamipunktide jaotusest võib jääda teistsugune mulje, aga arvesta, et eksamil tulevad ülesanded, mis on koduülesannete sarnased.) Tõenäoliselt leiad loengutes, et Varmo ja Vesali selgitused on arusaadavad ja mõistlikud. Koduülesannete roll on panna sinu arusaamine tõsisemalt proovile.
On väga tõenäoline, et mõne kodutöö puhul tundub sulle, et sa ei oska seda lahendada. See on taotluslik -- me soovime, et selle aine käigus saaksid sa muuhulgas juurde julgust lahendada probleeme, mida sa ei oska lahendada.
Kõige kasulikum on üritada raskustest hoolimata oma jõududega lahenduseni leida. Selle jaoks on mitmeid universaalseid võtteid (vt. nt. https://en.wikipedia.org/wiki/How_to_Solve_It), aga peamine on millestki pihta hakata. Näiteks proovi algatuseks lahendada ülesandest mingi osa või siis lahenda ülesande lihtsustatud variant. See, kui sa saad juba midagi kirja (ja võibolla isegi tööle), annab jõudu ja tihti ka uue vaatepunkti probleemile.
Kuna me väga hindame seda, et saad kasvõi ühe väikese osa sealt tehtud, siis saab juba alustamise eest täisarv punkte. Soovitame aga sealt niipalju edasi teha, kuni jääd täiesti kinni ja siis vähemalt 20 minutit veel!
Kui asi ikka ei edene, siis küsi abi oma sõpradelt, Fleepis või praksijuhendajatelt. Seejuures pea aga ikkagi silmas seda, et koduülesanded on mõeldud sinu arendamiseks. Seega küsi vihjeid, mitte koodi. Kui aitad sõpra, siis mõtle järele, millest on tal rohkem kasu, kas punktidest või probleemilahendusoskusest!
Kurb lugu on aga see, et väga palju esitatakse teine-teise ja meie vanu näidislahendusi. Petmise juures on järgmised probleemid:
- See on ebaõiglane, kui need, kes ausalt teevad, saavad kehvema tulemuse eksamil, kui need, kes maha kirjutavad. Sellepärast on meil eksamil ikkagi üsna karmid reeglid.
- See annab meile väga vale pilt tudengite oskustest. Kui esitatakse suur hulk lahendusi, mida tegelikult ise ei oleks osanud lahendada, siis jääb meile mulje, et kõik on ju korras ja ainult see üks (aus) tudeng seal on erakordselt rumal...
- See teeb meid ka jube õnnetuks, kui peame enda koodi kohta anda tagasiside. Tahaks pigem ikkagi kritiseerida Sinu koodi, sest minu kood on ju laitmatu. Seega palun ainult meilt tagaside küsida selle koodi kohta, mida oled ise kirjutanud!
Eksam
Kontrolltööd ja eksam on selles aines avatud materjalidega, sealhulgas on ka lubatud on Interneti read-only kasutamine. Testide ajal ei ole lubatud teiste inimestega suhtlemine.
Samast allikast pärit tööde esitajad (sh. töö algne autor) saavad aine lõpphindeks F ja õppeprodekaan teeb neile ametliku noomituse või eksmati esildise õppeprorektorile.
- Ära esita kodutööna kellegi teise tööd''', ka siis kui sa selle (või osa sellest) enda käega otse või mälu järgi ümber kirjutad ja muutujanimed ära muudad.
- Ära jaga enda koodi teistega!''' Väga suure tõenäosusega tuleb sellest teile mõlemale ainult tüli. See on sinu vastutus hoolitseda, et su lahendus näiteks pastebin'is ei ilmuks.
- Kõik eksami lahendused läbivad peale esitamist plagiaadikontrolli ja kõigist plagiaadijuhtumitest teavitame me õppeprodekaani. Edasise kohta lugege siit: https://wiki.ut.ee/display/oppekorraldus/Akadeemiline+petturlus.