Programmeerimise alused 2023/24 kevad

---

Viienda praktikumi ülesanded

Järgmisest kolmest ülesandest tuleb lahendada vähemalt üks. Lahendused tuleb esitada Lahenduses, kus need kontrollitakse automaatselt.

Kontrollülesanne 5.4a Tüdrukute nimed

Peatselt lapsevanemate rolli astuv paar murrab pead, sest nad ei tea, mis tütrele nimeks panna. Väikese eeltöö tulemusena on ühelt veebilehelt saadud erinevad tüdrukute nimed ühte tekstifaili koondatud. Paarile meeldivad näiteks E-tähega algavad nimed, mis on vähemalt 5 tähte pikad. Samas meeldivad neile ka K-tähega algavad nimed, mis on vähemalt 7 tähte pikad. Käsitsi nimesid failist otsida on väga aeganõudev tegevus, mistõttu on mõistlik abistada neid programmiga.

Esmalt koostada funktsioon nimeotsing, mis

• võtab argumendiks failist sisse loetud nimede järjendi, soovitud nime esitähe (sõne, ei ole vahet, kas suur- või väiketäht) ja nime minimaalse pikkuse (täisarv);
• leiab nime algustähte ja minimaalset pikkust arvesse võttes nimede järjendist kõik sobivad nimed ning tagastab need järjendis (nt ["Kristel", "Karolin", "Kristin"])

Näide funktsiooni tööst:

Failis nimed.txt? on kirjas tüdrukute nimed, mida võite kasutada oma lahenduses. Automaatkontrollis kasutatakse erineva sisuga faile.

Seejärel koostada põhiprogramm, mis

• küsib kasutajalt faili nime;
• loeb failist sisse tüdrukute nimed, eemaldades igal real reavahetuse märgise (seda saab teha, kasutades meetodit strip());
• küsib kasutajalt sobilikku nime algustähte;
• küsib kasutajalt nime minimaalset pikkust;
• väljastab sisestatud nime algustähe ja minimaalse pikkuse alusel sobivad nimed, rakendades funktsiooni nimeotsing.

Näited programmi tööst:

Kontrollülesanne 5.4b Mündid

Euromüntide seerias on kuus erineva nimiväärtusega senti: 1 sent, 2 senti, 5 senti, 10 senti, 20 senti, 50 senti. Sendid väärtustega 1, 2 ja 5 on pronksikarva (vasega kaetud teras), sendid väärtustega 10, 20 ja 50 on kullakarva (vasesulam, mis sisaldab alumiiniumi, tsinki ja tina, nn Nordic Gold).

Peres on kombeks, et pronksikarva mündid panna hoiupõrsasse.

Müntide andmed on failis kirjas nii, et iga mündi väärtus on eraldi real. Näiteks nii:

1
20
20
5
50
2
2
1

Esmalt koostada funktsioon pronksikarva_summa, mis

1. võtab argumendiks täisarvude järjendi;
2. tagastab selles järjendis olevate arvude 1, 2 ja 5 summa.

Näide funktsiooni tööst:

Teiseks koostada programm, mis

1. küsib kasutajalt selle faili nime, milles asuvad sentide väärtused;
2. moodustab täisarvujärjendi vastavast failist loetud väärtustest;
3. rakendab funktsiooni pronksikarva_summa, andes argumendiks koostatud täisarvujärjendi;
4. väljastab ekraanile tulemuseks saadud kõikide pronksikarva sentide summa.

Näide programmi tööst:

Näiteks ülaltoodud andmete korral failis nimega mündid.txt peab ekraanile ilmuma

Kui olete juba hulk aega proovinud ülesannet iseseisvalt lahendada ja see ikka ei õnnestu, siis võib-olla saate abi murelahendajalt. Püütud on tüüpilisemaid probleemseid kohti selgitada ja anda vihjeid.

Kontrollülesanne 5.4c Kuupäev

Kuupäevade esitamisel tekib enim probleeme, kui kuupäev kirjutatakse kujul „05.06.2005“ – sellisel puhul pole võimalik aru saada, kas on mõeldud 5. juunit või hoopis 6. maid. Eestis ja enamikes teistes riikides kirjutatakse kuupäev reeglina formaadis DD.MM.YYYY, kuid Ameerika Ühendriikides on levinum järjekord MM.DD.YYYY. (Huvi korral vt https://en.wikipedia.org/wiki/Date_format_by_country.) Segaduse vältimiseks tuleks kuu nimi välja kirjutada.

Esmalt kirjutada funktsioon kuu_nimi, mis

1. võtab argumendiks kuu järjekorranumbri;
2. tagastab vastava kuu nime (väikeste tähtedega).

Vihje: Seda funktsiooni saab kirjutada, kasutades vastuse andmisel if-lauseid, aga optimaalne lahendus oleks kasutada järjendit (siis ühtegi if-lauset vaja ei ole).

Näide funktsiooni tööst:

Teiseks luua funktsioon kuupäev_sõnena, mis

1. võtab argumendiks ühe sõnena esitatud kuupäeva formaadis “DD.MM.YYYY” (nt '24.02.1918');
2. tagastab selle sama kuupäeva kujul <päev>. <kuu_nimi> <aasta>. a (nt '24. veebruar 1918. a'), kusjuures kuupäev_sõnena peab ühe toimingu delegeerima funktsioonile kuu_nimi. Abiks võib ka olla funktsioon split.

Näide funktsiooni tööst:

Kolmandaks kirjutada programm, mis

1. küsib kasutajalt kuupäeva kujul “DD.MM.YYYY”;
2. väljastab ekraanile vastava kuupäeva sõnena kujul<päev>. <kuu_nimi> <aasta>. a.

Näited programmi tööst:

Kui olete juba hulk aega proovinud ülesannet iseseisvalt lahendada ja see ikka ei õnnestu, siis võib-olla saate abi murelahendajalt. Püütud on tüüpilisemaid probleemseid kohti selgitada ja anda vihjeid