Operatsioonisüsteemid 2021/22 sügis

Haakimine

Tänases praktikumis uurime, kuidas lokaalseid ja võrgukettaid Windowsi ja Linux keskkonnas kasutada.

0. Ettevalmistavad tööd

1. Lülitage enda virtuaalmasin viisakalt välja (shut down/power off Windows/Ubunutu kasutajaliidesest)
2. Enne järgnevaid tegevusi soovitame oma virtuaalmasinast teha snapshoti, kuna teil on võimalik oma 2 GB LVM jaoks tehtud ketas katki teha. Windowsi kettahalduri all näete seda kui tühja (tundmatut/lähtestamata) ketast aga tegelikult ei tohi seda puutuda.
3. Kui teil on praeguseks rohkem kui 3 snapshoti, soovitame vanemad snapshotid kustutada.
   • Kuna snapshoti tegemisel nö pannakse algne ketas lukku ja kõik muudatused salvestatakse uude täiendavasse faili, siis liiga paljude snapshotide olemasolu mõjutab virtuaalmasina jõudlust ja kulutab lihtsalt kettaruumi.
   • 
4. Praktikumi juhendajad kingivad teile 4TB ketta 4TB.vdi
5. Laadige see oma arvutisse vabalt valitud asukohta (soovitavalt sinna, kus teil on ka muud Virtualboxi failid) C:\Users\...\VirtualBox VMs\OS_perenimi\
   • Soovi korral võite luua ka ise Virtualboxi kasutajaliideses uue 4TB ketta.
6. Lisage ketas oma virtuaalmasinale.
   • Selleks peab kõigepealt virtuaalmasin väljalülitatud olekus olema.
   • valige VM -> Settings -> Storage -> Controller:SATA -> otsige rohelise plussmärgiga ketta kujutist -> Add

1. Windows 10 Kettahaldus

1. Käivitage Windows 10 virtuaalmasin.
2. Avage kettahaldus (WIN+X, Disk management) ja seadistage ketas kasutamiseks sobivaks
   • Kuvatakse teade "Et loogilise ketta haldur saaks draivile juurdepääsu, tuleb ketas lähtestada."
   • Valige initsialiseerimise (lähtestamise) tüübiks GPT.
   • Valige linnukesega ainult 4TB ketas ning kindlasti mitte Ketas 0 (Windows+Ubuntu) ega Ketas 1 mis enamasti on teil Linux LVM lisaketas ja mille lähtestamise korral rikuksite jäädavalt oma Ubuntu. (PS! Ketas1 lähtestamist pakutakse ainult neil tudengeil kellel lvm on kogu kettal sdb mitte sdb1.)
3. Looge kettale uus NTFS failisüsteemi kasutav partitsioon (lihtdraiv) kogu vaba ruumi ulatuses.
4. Pange draivi tähiseks I: ja nimeks Draivi silt = Teie_eesnimi, kus Teie_eesnimi asendage oma nimega.
5. Selgitage oma viki lehel, miks andmekandjad vajavad lähtestamist ning millised on GPT kasutamise eelised MBR'i ees (sisukas vastus võiks omada põhjendust ja välja tuua vähemalt 3 eelist).

PS! Kui panete kirja eeliseid siis eelised ja põhjendused võiksid olla tehniliselt sisukad. Vastus "GPT on parem sest ta on uuem" on küll korrektne väide aga ei ütle siiski midagi selle kohta miks teda peaks eelistama võrreldes MBR.

2. Windows 10 võrgukettad

1. Tutvuge TÜ IT osakonna koostatud võrguketta ühendamise juhendiga https://wiki.ut.ee/pages/viewpage.action?pageId=17105488
   • Ligipääs võrguketastele on piiratud Tartu ülikooli sisevõrguga, kuid VPN ühenduse abil on võimalik ligi pääseda ka väljaspoolt Tartu Ülikooli hooneid. (TÜ sisevõrgu alla kuulub Delta 2003 arvutiklassi kaablivõrk, Andmeturve-2/5GHz WiFi ja eduroam)
2. Seadistage vastavalt TÜ IT osakonna juhendile oma Windows virtuaalmasinas H: kettatähise alla teie personaalne TÜ kodukaust.
   • 
   • 
3. Katkestage ühendus (eemaldage) TÜ kodukaustaga liidestus.
   • Leidke See arvuti vaates H: ketas ja parema hiirekliki menüüst Katkesta ühendus.
4. Aktiivseid võrguühendusi näeb ka Windowsi käsurealt net use käsuga.
   • NB! Siin on oluline, et käsurida / PowerShell ei oleks administraatori õigustes, sest muidu ei muutu hiljem ketas kasutajaliideses nähtavaks.
5. Lisage uuesti TÜ kodukaustaga ühendus, kuid seekord käsurealt käsuga net use H: \\pohl.ut.ee\alop /user:domenis\alop kus alop tuleb asendada teie TÜ kasutajatunnusega ja seejärel küsitakse teie TÜ kasutaja parooli.
6. Vaadake uuesti aktiivseid võrguühendusi käsurealt net use käsuga.
7. Avage H: ketas ja seal kaust public_html, kuhu salvestage ekraanivaade tööriista kettahaldus vaatest, kus oleks nähtav 4TB uus ketas ja 4TB partitisiooni nimi peaks olema teie_eenimi.
   • Ekraanivaadet soovitame teha Lõikeriist (Snipping Tool) nimelise tööriistaga
   • H:\public_html ekraanivaate faili nimeks peaks olema hdd.png
   • NB!Vaikimisi on Snipping Tool png faililaiend *.PNG mitte *.png nagu me sooviksime. Seega muuda Windows failivaaturi (File Explorer) menüüst Vaade -> Suvandid -> Vaade -> peida tuntud failitüüpide laiendid abil faililaiend nähtavaks.
   • Muutke vajadusel hdd.PNG nimeks hdd.png
8. Minge veebilehele https://kodu.ut.ee/~TÜ_kasutajatunnus/hdd.png, kus TÜ_kasutajatunnus tuleb asendada teie reaalse kasutajatunnusega.
   • Näiteks õppejõu Alo fail asub siin https://kodu.ut.ee/~alop/hdd.png
9. Lisage link https://kodu.ut.ee/~kasutajatunnus/hdd.png praktikumi aruandesse tõestuseks, et olete käesoleva ülesande edukalt lahendanud.
10. Võrguketta võite nüüd eemaldada käsuga net use H: /delete
    • Kui kettatähist määratud ei ole, võib parameetrina anda ka serveri nime, näiteks net use \\pohl.ut.ee\alop /delete

3. Serveris asuvate ketaste haakimine Ubuntus

Sarnaselt Windowsile proovime uue ketta lisamise tegevusi ka Ubuntus. Tänast praktikumi on mugavam sooritada Ubuntu vaikimisi töölauaga GNOME/Unity ( Sisselogimisel valida töölaua vaateks Ubuntu).

1. Oleme nüüd oma Ubuntu masinaid mõnda aega kasutanud ja mõistlik oleks uuendada pakihalduri indeksit ning paigaldada uuendused.

$ sudo apt update

2. Paigaldage apt'i kasutades sshfs nimeline programm.
3. Looge kausta /mnt alamkaust nimega ut, kuhu haakida oma TÜ ülikooli kodukataloog.
4. Muutke kausta omanikku chown kasutaja:kasutaja /mnt/ut, kus kasutaja tuleks asendada oma Ubuntu peamise kasutaja nimega (enne "@" märki Linuxi käsureal).
5. Looge SSH ühendus serveriga math.ut.ee, kasutades programmi ssh. ssh ut_kasutaja@math.ut.ee
   • Küsitakse teie TÜ parooli
6. Tuvastage oma kodukataloogi asukoht serveris (pwd).
7. Sulgege SSH ühendus käsuga exit.
8. Nüüd haakige serveris asuv kodukataloog, kasutades programmi sshfs. Pange tähele kasutajate õigusi (äkki tuleb lisada lipuke -o allow_other)

sshfs -o idmap=user ut_kasutaja@math.ut.ee:/home/.../ut_kasutaja/ /mnt/ut/

näiteks

sshfs -o idmap=user alop@math.ut.ee:/home/pohl02/rubiin/alop/ /mnt/ut/

9. Veenduge, et ls -la /mnt/ut/public_html väljundis oleks fail hdd.png nähtav.
10. Lisage ls -la /mnt/ut/public_html käsu väljundi pilt aruandesse
    • Pilt peab sisaldama faili hdd.png
11. Tutvuge kõigi haagitud ketaste nimekirjaga käsuga mount
    • Teie loodud ühendus TÜ failiserveri ja /mnt/ut kausta vahel peaks olema viimane
12. Katkestage ühendus käsuga sudo umount /mnt/ut/
13. Veenduge, et TÜ serveriga ühendus kadus haagitus ketaste nimekirjast käsuga mount
14. Eelnevaga sarnast ühendust on võimalik luua graafilise keskkonna abil. Selleks avage Ubuntus tööriist Files -> Vasakul menüüs Other Locations -> all tekstikastis Connect to Server sisestada smb://pohl.ut.ee/ut_kasutaja (näiteks smb://pohl.ut.ee/alop) -> Connect -> Avanenud autentimise aknas valige Registered User, Username=ut_kasutaja, Domain=domenis, Password=Teie TÜ parool, Remember password until you logout -> Connect.
15. Peaks avanema teie TÜ serveri kodukaust, kust valige public_html ja proovige avada faili hdd.png.
16. Püsivalt sama asja tegemiseks paigaldame samba share külge haakimiseks vajaliku tarkvara sudo apt install cifs-utils ja sisestame käsu sudo mount -t cifs -o username=ut_kasutaja,domain=domenis //pohl.ut.ee/alop /mnt/ut
    • Kontrolli et /mnt/ut/ kaustas on nüüd sinu TÜ serveri failid ligipääsetavad.
    • Katkestage ühendus käsuga sudo umount /mnt/ut/

4. Ubuntu graafiline kettahaldustöörist "Disks"

1. Tutvuge lsblk käsu väljundiga.
   • Millist nime /dev/sd?? kannab 4TB ketas ja partitsioon?
   • Kas see on haagitud (ühendatud) kuhugi?
2. Mõned teist eelistavad endiselt graafilist kasutaliidest, seega tutvuge Gnome programmiga Disks
   • Leidke sealt üles 4TB ketas ja ühendage see vaikeseadetega kausta /media/... ja ühendage lahti.
   • Veenduge muudatustes lsblk käsuga.
   • Proovige 4TB ketas failisüsteemist üles leida.

5. USB mälupulga kasutamine Ubuntus

1. Enne järgmise sooritamist veenduge, et teie VirtualBox Extensionid oleks praktikum1-s ikka paigaldatud.
   • Oracle VM VirtualBox Manager -> File -> Preferences -> Extensions -> Peaks olema näha üks rida nimega Extension Pack
2. Järgnevalt kontrollime, et teie Virtuaalmasin on seadistatud kasutama USB 3.0 tehnoloogiat
   • OS_Perenimi Virtuaalmasin -> Settings -> USB -> Valige USB3.0 (xHCI) seda valikut saab teha ainult kui virtuaalmasin on välja lülitatud olekus -> OK
3. Ühendage USB seade oma arvutiga ja Virtualboxi seadetest (näiteks: all paremal USB kujutisel parem hiirelahv) tehke linnuke USB andmekandja ette, mida soovite Ubuntuga kasutada.
   • Kas uus andmekandja tunti kohe ära?
     • Kontrollida saate lsusb ja dmesg käskudega
   • Kas näete andmekandjal olevaid faile?
4. Meie kasutatavas Ubuntu versioonis on võimalik ka automaatsest andmekandja haakimisest kõrvale hoida. Nautilus (Ubuntu failihaldur) ühendab/ei ühenda uued välised andmekandjad meie sooviavalduse peale automaatselt. Samas on ka mitmeid operatsioonisüsteeme, kus vaikimisi automaatne haakimine ei tööta (nt. Ubuntu server). Seetõttu tasub osata seda protsessi ka käsitsi läbi viia. Käsitsi haakmine annab meile ka mitmesuguseid peenhäälestuse võimalusi.
   • Ubuntu Gnome desktopi kasutamisel
     • Paigaldage vajaminev programm käsuga sudo apt install dconf-editor
     • Kõigepealt käivitage terminalist dconf-editor ning navigeeride valikuni org.gnome.desktop.media-handling.automount, keelake see ja sulgege programm. Kui automaatse haakimise keelamine ei tööta, võib ajutiselt andmekandja lahti ühendada ka umount käsuga.
   • Lubuntu desktopi kasutamisel
     • Trükkige terminali pcmanfm ning siis liikuge edit > preferences > volume management ja lülitage välja Mount removable media automatically.. ja Mount mountable volumes automatically...
5. Nüüd ühendage oma mälupulk arvutiga ja VirtualBoxi kaudu ka virtuaalmasinaga. Kui nüüd käsureale dmesg kirjutate, siis näete viimaseid teateid - see annab infot selle kohta, mis operatsioonisüsteemis toimus, kaasa arvatud seadmele antud nime.
6. Vaadake ka käsu lsusb ja lsblk väljundeid
7. Looge omale kaust usb seadme haakimiseks, näiteks /media/usb.
8. Haakimiseks kasutage käsku mount. Asendage kettaseadme nimi sobivaga, jälgides, et te haagiks partitsiooni, mitte kettaseadme.

$ sudo mount -t auto -o ro /dev/sd... /media/usb

7. Kirjutage oma vikilehele, mida mõjutasid mount käsu parameetrid "-o ro" ja "-t auto". mount käsu väljundist leidke üles mis väärtusega Ubuntu asendas auto parameetri?
8. Haakige nüüd mälupulk kõigepealt virtuaalmasinast lahti, kasutades käsku umount. Täpsemat infot käsu kasutamise kohta saate, kui küsite man umount.

6. 4TB ketta automaatne ühendamine arvuti käivitumisel

1. Nüüd haakige oma 4TB ketas ka Linuxi all.
2. Looge kataloog /mnt/bigdata
   • Ärge unustage anda kaustale korrektseid õigusi (vt näide eespool praktikumis)
3. Haakimiseks kasutage taas käsku mount
   • täpsed parameetrid mõelge ise välja
4. Taastage oma Ubuntu automaatse haakimise funktsioon.
5. Proovige haakida 4TB ketas püsivalt (nii, et automaatselt haagitakse arvuti käivitamisel) kataloogi /mnt/bigdata.
   • Selle tegevuse jaoks me täpset juhendit ei anna, kuid lisainfot saate lugeda siit https://help.ubuntu.com/community/Fstab või mujalt internetist
   • Testimisel on abiks käsud sudo mount /mnt/bigdata ja sudo umount /mnt/bigdata
6. Tehke ekraanipilt /etc/fstab faili sisust pärast iseseisva ülesande lahendamist (või muu tõestus/seadistamise juhend, et 4TB ketas haagitaks automaatselt kausta /mnt/bigdata Ubuntu käivitamisel).
7. Lõpuks eemaldage 4TB draiv.
   • Virtualboxi ketaste muutmiseks peab virtuaalmasin olema välja lülitatud olekus.
   • Kindlasti ei ole soovitatav ketast lihtsalt kustutada VM Storage nimekirjast, vaid eelnevalt tuleb valida Virtual Media Manager aknas õige ketta peal Release.

8. Kui eelnev toimis, siis jätkake eemaldamist, valides samal seadmel Remove.
9. Käivitage Ubuntu. Nüüd peaks Ubuntu käivitus võtma tavapärasest kauem aega (Ubuntu käivitamise ajal saate operatsioonisüsteemi virtuaalkonsoole vahetada SHIFT + F1, SHIFT + F2 jne... klahviga). Pärast umbes 90 sekundi möödumist (kui fstab on saanud timeout ehk oodanud vaikeaja ketaste külge haakimiseks) käivitatakse teie Ubuntu Emergency mode reziimis. Vajutage ENTER ja käsk lsblk. Vea parandamiseks eemaldage või kommenteerige välja /etc/fstab failist 4TB andmekandja automaatse haakimise rida. Tehke arvutile taaskäivitus ja veenduge, et Ubuntu nüüd käivitub.

Tulemus

Viki lehel peaks olema väike selgitus iga ülesande kohta

1. Selgitage oma viki lehel, miks andmekandjad vajavad lähtestamist ning millised on GPT kasutamise eelised MBR'i ees (sisukas vastus võiks omada põhjendust ja välja tuua vähemalt 3 eelist).
2. Lisage link https://kodu.ut.ee/~TÜ_kasutajatunus/hdd.png praktikumi aruandesse tõestuseks, et olete Ülesande nr2 (TÜ võrguketta haakimine Windowsis) edukalt lahendanud.
3. Lisage ls -la /mnt/ut/public_html käsu väljundi pilt aruandesse
4. Kirjutage oma vikilehele, mida mõjutasid mount käsu parameetrid "-o ro" ja "-t auto". mount käsu väljundist leidke üles mis väärtusega Ubuntu asendas auto parameetri?
5. Tehke ekraanipilt /etc/fstab faili sisust pärast iseseisva ülesande lahendamist (või muu tõestus/seadistamise juhend, et 4TB ketas haagitaks automaatselt kausta /mnt/bigdata Ubuntu käivitamisel).

Kui teil wiki lehekülg valmis on, siis lisage meile kommentaar (koos mingi tühja failiga).

(Tähtaeg 2 nädalat)