Jälgede ajamine

Ettevalmistused

Teil on uurimiseks virtuaalmasin, milles toimuva ja toimunu kohta peate võimalikult palju teada saama. Virtuaalmasin on OVA-formaadis, mis tähendab, et see tuleb importida oma VirtualBoxi. Selle saate küsida praktikumijuhendaja käest või alla laadida siit:

 forensics-2017.ova

Kahtlase süsteemi uurimisel tuleb alati teha algul täiskoopia ning jätta vähemalt üks koopia muutmata (kõiki uurimistegevusi tuleb toimetada kloonide peal). Siin on meil OVA esialgseks instantsiks ning selle VirtualBoxi imporditud koopia(d) on uurimiseks ja katsetamiseks. Importige forensics.ova oma VirtualBoxi (File-> Import Applicance -> Open Appliance), kuid ärge seda kohe käima pange. Alustuseks keelake virtuaalmasina võrkupääs, määrates virtuaalmasina võrgukaardi lahtiühendatuks. Alles siis võib masina käima panna. Veel kavalam oleks bootida üles mõni olemasolev virtuaalmasin ja haakida uuritav ketas sinna külge ilma sealt programme käivitamata, aga lihtsuse huvides kasutame meie sedasama süsteemi ennast.

Ligipääs

Tegu on tundmatu masinaga ja paroole te ei tea. Ubuntu vihjab Linuxile, seega tekitage omale ligipääs:

• Masina käivitamise ajal hoidke all Shift klahvi, et satuksite ja jääksite boot-menüüsse.
• Sealt vajutage Ubuntu kirje peal 'e', minge lõppu kerneli reale (rida algab sõnaga "linux") ning kirjutage rea lõpus oleva ro text asemele rw init=/bin/bash . Vajutage F10 bootimiseks.
• Masina ülesbootimisel satute roodu õigustes käsureale. Kehtestage uus roodu parool:

 passwd root

• Sünkroniseerige muutused kettale

 sync
 mount -o remount,ro /
 reboot -f

• Bootige masin üles ja logige sisse kasutajana root ning enda määratud parooliga.

Esmane uurimine

Alguses tegeleme mittegraafilise kasutajaliidesega. Enne tegevuste juurde asumist on soovitatav muuta klaviatuuri asetus endale meeldivaks käsuga.

  loadkeys ee 

Esmase uurimise tarbeks uurige valdavalt logifaile /var/log kataloogis. Huvi võib pakkuda näiteks syslog ja auth.log. Syslog sisaldab erinevaid süsteemi kohta käivaid logisid, näiteks võrgu seadistuse muudatusi. auth.log sisaldab autentimisega seotud logisid.

NB! Linux operatsioonisüsteem roteerib vanu logisid (lisab faili nime lõppu .1, .2, jne) ja kustutab neid kui seatud andmemahu piir ette tuleb. Seega uurige ka vanemaid faile. Teid huvitavad tegevused on toimunud mais 2017, millal praktikumis uuritav masin loodud on. Väga vanad logifailid ka pakitakse kokku gzip tarkvaraga (lõppevad .gz laiendiga).

Logide uurimiseks kasutage käsku less (juhul kui oskate, siis katsetage ka vim-i). Näiteks uurige /var/log/syslog sisu.

Üsna pea saab selgeks, et logidest on vaja kuidagi huvipakkuv info eraldada, sest suurt infohulka ei ole võimalik käsitsi läbi vaadata. Abiks on käsk grep, mis võimaldab otsida faili seest sobilikke märksõnu. Proovige otsida infot tarkvara paigaldamise kohta:

 grep -ia "install" /var/log/syslog
 grep -ia "install" /var/log/syslog.1
 zcat /var/log/syslog.2.gz | grep -ia "install"

Eelmiste käskude väljundit saab analüüsida (käsurida kerida) kasutades SHIFT+PG_UP ja SHIFT+PG_DOWN klahve

Hakkame nüüd uurima, kes on vastavat masinat kasutanud. Selle jaoks on olemas käsud:

 last -F -f /var/log/wtmp.1

nägemaks sisselogimiste ajalugu alternatiivsest binaarlogist (wtmp) ja

 lastb -F -f /var/log/btmp.1

nägemaks ebaõnnestunud sisselogimisi.

Eelnevalt mainitud meetodeid kasutades uurige:

• Mis kasutajad on süsteemi viimasel ajal kasutanud?
• Millal lisandus viimane kasutaja ja kes see oli? (vihje: auth.log)
• Kes olid sisse logitud ajahetkel 16. mai 2017 00:10?
• Mis oli sel kellaajal masina enda IP-aadress? (vihje: syslog)
• Arvestus 1: Missugune kasutaja on viimati masinat kasutanud üle võrgu ning missuguselt IP-aadressilt ta sisse logitud oli?

Kui käsu väljund on liiga pikk ning ekraanile ei mahu saab kasutada:

 Shift+PageUp Shift+PageDown

et ekraanivaates vastavalt üles ja alla liikuda.

Protsessid

Tutvuge juhendi abil erinevate viisidega protsessitabeli vaatamiseks. Oluline on teada, et kõik protsesside ressursid asuvad kataloogis /proc. Seega saate kõigepealt leida huvipakkuva protsessi ning siis protsessi id põhjal /proc kaustast vaadata näiteks missuguseid faile see protsess kasutab. Kataloogi /proc kohta on teinud hea illustratsiooni Julia Evans (@b0rk):

Süsteemis jooksvate protsesside kuvamiseks on mitmeid käske. Meie jaoks on olulisemad järgnevad käsud:

 top
 ps auxww
 pstree
 ls -l /proc
 lsof

Juhul kui mõne käsu väljund on liiga pikk, siis tasub kasutada grepi. Näiteks kui on soov leida protsessi nimega "netmap", siis saab kasutada käsku

 ps -ef | grep "netmap"

Leidke süsteemist kahtlase nimega protsess:

• Leidke süsteemist protsess, mis end protsessitabelis vale nime alla peidab (vihje: ps -eo cmd,ucmd,pid)
• Uurige, kas see on mõnest paigaldatud pakist (dpkg -s)
• Uurige ilma seda tapmata, mis failid on tal avatud (uurige /proc/<PID>/fd kausta sisu, abiks on ka lsof käsk)
• Uurige, mis failid sellel protsessil avatud on
• Arvestus 2: Tehke kindlaks, kuidas see end peitev protsess automaatselt käivitati. Selleks uurige /etc/init aluseid süsteemselt käivitatavate teenuste faile, /etc/init.d aluseid käivitusskripte ning atd ja crond poolt käima pandavate programmide nimekirju (soovitus:kasutage grepi). Vastuses peaks kindlasti olemas olema käsk, mis käivitab ennast varjava protsessi ja lühike seletus selle kohta mida vastav käsk teeb.

Failide ajatemplid

Jälgede ajamisel ja otsustamisel kes mida tegi saate uurida failide ajatempleid. Linux ext4 failisüsteem registreerib 3 erinevat aega iga faili kohta: atime (access time), mtime (modify time) ja ctime (change time). Enamasti vaatame linuxi ajatempleid käsuga ls:

 ls -la /etc/passwd
 ls -la /home/

Kuid teinekord võib olla vajalik vaadata detailsemalt selleks saab kasutada stat nimelist käsku ja ajatempleid muuta touch käsuga.

 stat /failitee/failinimi
 touch -a --date="1988-02-15 01:00:17.547775198 +0300" AloPeets.txt

Rohkem infot ajatemplite kohta saab lugeda siit https://www.shellhacks.com/fake-file-access-modify-change-timestamps-linux/

• Arvestus 3: Looge fail, mille loomise kuupäev vastab teie sünnikuupäevale ja faili nimeks pange enda nimi. Proovige ka ctime parameeter ära muuta! Esitage ekraanivaade loodud failist koos stat käsu väljundiga.
• Tehke kindlaks, mis päeval enne masina teie poolt käivitamist viimati muudeti mitmeid faile (vajadusel tehke kahendotsingut päevade arvu järgi). Selleks on soovitav kasutada käsku find koos -mtime võtmega, täpsemalt vt. man find. Arvestage päevade arvu juures ka aastat! Alternatiivina võib kasutada võtit -newermt (näiteks find -newermt algkuupäev ! -newermt lõppkuupäev).
• Kasutajatel on oma kodukataloogides failid käsurea ajalooga. Leidke üles, mis failis hoitakse käskude ajalugu.
• Leidke ajaloo järgi kasutaja, kes on käinud failisüsteemi mööda ringi nuuskimas ja eri kataloogide sisu uurimas.
• Arvestus 4: Leidke analoogselt teistest punktiga algavatest failidest, missuguseid faile on redigeeritud editoriga vim. Nimetage vähemalt kahte faili, mida on vim abil muudetud. Teie enda poolt vim-ga tehtud muudatused ei lähe arvesse.

Andmete taastamine

Kõigepealt üritame käivitada graafilise kasutajaliidese, sest see on mõnede kasutajate jaoks meelepärasem. Kuna tegu on Linuxi keskkonnaga, siis proovime, kas järgmine käsk toimib:

 startx 

Selgub, et midagi on kasutajaliidesel viga ja see ei toimi nii nagu me eeldaksime. Põhjus seisneb selles, et uutel Ubuntudel on kasutajaliideseks Unity ning selle käivitamiseks läheb vaja eraldi käsku. Pange virtuaalmasin välja "Shut down", parandage internet ja käivitage see uuesti ning seekord sisestage käsk:

 systemctl start lightdm.service

Kui te ei saa masinasse sisse logida, siis muutke kasutaja parool ära ja proovige uuesti. Kui see on tehtud, siis üritame masinast leida kustutatud faile. Selle jaoks kasutame tarkvara foremost. Kõigepealt paigaldage tarkvara.

 sudo apt install foremost

PS! Veenduge, et teie virtuaalmasinas oleks internet, et programmi foremost paigaldus õnnestuks.

PS2! graafilises kasutajaliideses saate klaviatuuri paigutust muuta käsuga

  setxkbmap ee 

Tarkvara foremost käivitamisel peate parameetritena ette andma partitsioonifaili, milles otsingut teostatakse.

 mkdir kustutatud
 cd kustutatud
 sudo foremost -i /dev/sdb1

• Kuhu foremost tarkvara salvestab leitud failid?
• kuidas neile graafilises keskkonnas ligi pääseda?

Arvestus 5: Leidke 50MB suuruselt kettalt /dev/sdb1 kustutatud failid. Avage failid ning tehke nendest ekraanitõmmis nii, et näha oleks avatud failide sisu kui ka teie nimi. Esitage lahenduseks vastav ekraanitõmmis.

Lisaks

Boonusülesanne: Logifailidest on midagi ära kustutatud. Leidke üles, mis logifaile on modifitseeritud ning tuvastage, mis ajavahemiku kohta käivad logid on kustutatud. Kindlasti tuleb kirjutada, kuidas vastuseni jõuti.

• Kui aega jääb, ühendage arvuti võrku (ühendage Virtualboxist liides host-only networki asemel NAT või Bridged võrku) ning paigaldage chkrootkit pakk:

 apt-get update && apt-get install chkrootkit

Lugege manuali, uurige mida see teeb ning skännige selle abil süsteemi - kas leiate midagi huvitavat?

Mida tavaliselt veel uuritakse

1. Brauseri ajalugu
2. Failid prügikastis
3. Kas mälupulgaga on arvuti juures käidud
4. Mis võrkudes arvuti käinud on

Tagasiside

Kune tegu on viimase praktikumiga, siis palume anda semestri jooksul toimunud praktikumide kohta tagasisidet, sest siis osakame järgmise aasta jaoks materjale täiendada.

 Tagasiside on anonüümne ja tagasiside vormi leiate järgneva lingi abil: tagasiside ankeet.

Praktikumi ülesanded

Praktikumi ülesannete lahendamine annab kaks punkti. Praktikumi ülesanne võiks valmis saada praktikumi lõpuks, aga juhul kui see ei õnnestu, siis on võimalik lahendust esitada nädala jooksul.

Praktikumi arvestuseks tuleb vastata järgmistele küsimusele:

1. Missugune kasutaja on viimati masinat kasutanud üle võrgu ning missuguselt IP-aadressilt ta sisse logitud oli?
2. Kirjutage, kuidas end peitev protsess automaatselt käivitati. Selleks uurige /etc/init aluseid süsteemselt käivitatavate teenuste faile, /etc/init.d aluseid käivitusskripte ning atd ja crond poolt käima pandavate programmide nimekirju. Vastuses peaks kindlasti olemas olema käsk, mis käivitab ennast varjava protsessi ja lühike seletus selle kohta mida vastav käsk teeb.
3. Looge fail mille loomise kuupäev vastab teie sünnikuupäevale ja faili nimeks pange enda nimi. Proovige ka ctime parameeter ära muuta! Esitage ekraanivaade loodud failist koos stat käsu väljundiga.
4. Leidke teistest punktiga failidest, missuguseid faile on redigeeritud editoriga vim. Nimetaga vähemalt kahte faili, mida on vim abil muudetud. Arvesse ei lähe teie enda poolt vim-ga tehtud muudatused.
5. Leidke 50MB suuruselt kettalt kustutatud failid. Avage failid ning tehke nendest ekraanitõmmis nii, et näha oleks avatud failide sisu kui ka teie nimi. Esitage lahenduseks vastav ekraanitõmmis.
6. Boonusülesande korrektse lahenduse eest saab 0.5 boonuspunkti.

15. 15. Jälgede ajamine - praktikumi ülesanne

Koduülesanne:

Koduse ülesande lahendamine annab ühe punkti. Lahendus tuleb esitada hiljemalt 2. juuniks.

Windows 10 ja paljud teised operatsioonisüsteemid salvestavad regulaarselt kasutaja tegevusi. Valdav enamik Andmeturve aine kuulajatest omavad Windows operatsioonisüsteemi ja seega on küsimused ja vihjed nende lahendamiseks katsetatud operatsioonisüsteemiga Windows 10 education. Samas võite kasutada küsimustele vastamiseks ka mõnda muud operatsioonisüsteemi, aga siis peate vastused leidma manuaalselt või leidma vastuste otsimiseks sobiliku tarkvara.

Antud praktikumi koduseks ülesandeks on uurida enda isiklikku arvutit ja vastata järgmistele küsimustele (iga vastus annab 0.1p ja nimekirjast peaksite valima vähemalt 10, seega kokku võib selle ülesande eest teenida kuni ühe punkti):

1. Millal ja millised kasutajad teie arvutit kasutasid?
2. Kuvada arvutis viimasena käivitatud faile. (Recent)
3. Enamik programme omab eraldi viimati avatud failide nimekirja. Vali ise programm ja kuva programmi poolt salvestatud viimaste failide nimekirja.
4. Näha kasutaja vanemaid kui 30 päeva Skype logisid ja vastuvõetud faile.
5. Milline kaust teie arvutis (v.a. C:\) võtab kõige rohkem ruumi kaasa arvatud selle alamkaustad?
6. Näha arvutisse salvestatud WiFi paroole (levinud olukord hostelites ja hotellides, kus ollakse nõus sisestama WiFi parool sinu seadmesse aga mitte seda sinuga jagama).
7. Millal ja millist WiFi võrku teie arvuti viimati kasutas?
8. Näha SHIFT+DEL klahvikombinatsiooniga kustutatud faile.
9. Millal ja milline USB andmekandja arvuti taha ühendati?
10. Millal viimati süsteemi kellaaega muudeti?
11. Millal ja (millise faili) jaoks viimati arvutiga ID kaarti kasutati? (Vihje: ID kaardi jaoks on eraldi programmid Prefetch nimekirjas)
12. Millal kasutaja viimati veebilehitseja käivitas?
13. Kuvada veebilehitseja salvestatud piltide ajalugu.
14. Kuvada veebilehitsejasse salvestatud kasutajatunnuseid ja paroole.
15. Näha kasutaja viimaseid internetiotsinguid populaarseimates otsingumootorites ja veebilehitsejates.
16. Näha milliseid veebilehti kasutaja viimase 24h jooksul incognito/private/Inprivate režiimis külastas? (vihje: DNS cache)

Lahenduseks esitage iga küsimuse kohta pilt, millel on selgelt näha millise tarkvara (või käsuga) antud info saadi. Vastuse rida või kirje peab oleva esile tõstetud muust pildil olevast infost.

Vihjed:

• Antud ülesanne on keskmisest keerukam ning seega ei tasu seda jätta viimase õhtu peale. Kõik vastused peaks olema võimalik leida Windows masinas NirSoft tarkvarapaketi erinevate programmidega: http://www.nirsoft.net/utils/index.html. Teie ülesanne on leida nimistust sobiv programm, see käivitada ja tulemus pildina salvestada.
• Kui vastus sisaldab tundlikke andmeid (näiteks paroole), siis soovitame need osaliselt hägustada või peita.
• Olge ettevaatlikud internetist vastuseid otsides. Nii mõnigi internetis pakutud (mitte NirSoft paketist pärit) tarkvara võib sisaldada erinevat tüüpi soovimatut lisatarkvara (viirused, backdoors, spyware, jne..).

30. 15. Jälgede ajamine - kodune ülesanne

Boonus

Leidke veel põnevaid TASUTA tarkvarasid lisaks NirSoft paketile, mis võimaldavad teil kuvada arvutis tehtud tegemisi! NB! Boonuspunktide saamiseks peaksid tegevused, tarkvarad ja kuvatav info olema praktikumijuhendaja arvates piisava keerukusega. Enamasti tähendab see seda, et info kättesaamine Windows registrist või logidest peab tulema juhendajatele üllatusena või siis olema väga lihtsalt kättesaadav. Lisaks Windows'ile võib esitada lahendusi ka muude operatsioonisüsteemide kohta. Samuti on endiselt oodatud soovitused ja parandusettepanekud Andmeturve kursuse kodutööde ja praktikumide sisu osas.