Alglaadehaldur GRUB
GRUB on alglaadehaldur, mis suudab üles laadida paljusid operatsioonisüsteeme. Lisaks Linux operatsioonisüsteemide üleslaadimisele suudab ta ka tööjärje üle anda näiteks Windowsi alglaadurile. GRUBi uuemates versioonides on võimalik ka erinevate partitsioonide peitmine.
Kui võrrelda alglaadehaldurit XOSL alglaadehalduriga GRUB, siis tuleb tunnistada, et kuigi GRUB oskab rohkem erinevaid operatsioonisüsteeme üles laadida (XOSL ei suuda näiteks Linux operatsioonisüsteeme üles laadida, vaid nõuab Linuxi jaoks eraldi alglaadurit (alglaadehaldurit) – näiteks GRUB), on selle seadistamine mõnevõrra keerulisem.
Alglaadehalduri GRUB konfiguratsioon sisaldub kolmes failis.
/boot/grub/menu.lst | See fail sisaldab laadimisüksuste kohta olevat infot. Ilma selle failita ei saa GRUB operatsioonisüsteeme üles laadida. |
|---|---|
/boot/grub/device.map | Selles failis on kirjeldatud seadmenimede teisendused GRUBi ja BIOSi poolt kasutatavatest numbritest Linuxi seadmenimedeks. |
/etc/grub.conf | Selles failid on parameetrid ka valikud, mida on vaja selleks, et GRUBi käsurida kasutades saaks alglaadehalduri GRUB õigesti installeerida. See fail võib osades distributsioonides ka puududa. |
GRUB ja partitsioonide/kõvaketaste nimetamine
Alglaadehalduri GRUB puhul erineb kõvaketaste ja partitsioonide loendamine sellest kuidas seda teeb Linux (või ka Windows) operatsioonisüsteem. Alglaadehalduris GRUB algab partitsioonide järjestamine alates nullist. See tähendab, et seade: (hd0,0) on esimese kõvaketta esimene partitsioon. Linuxis oleks selle seadme poole viidatud kui /dev/hda1 või /dev/sda1.
Alglaadehalduris GRUB on (nagu ka Linux operatsioonisüsteemides) reserveeritud neli esimest numbrit esmaste partitsioonide tähistamiseks (0, 1, 2, 3). Loogilised partitsioonid algavad numbriga 4:
| (hd0,0) | Esimene esmane (primaarne) partitsioon esimesel kõvakettal. |
|---|---|
| (hd0,1) | Teine esmane partitsioon esimesel kõvakettal. |
| (hd0,2) | Kolmas esmane partitsioon esimesel kõvakettal. |
| (hd0,3) | Neljas esmane partitsioon (tavaliselt on laiendatud partitsioon). |
| (hd0,4) | Esimene loogiline partitsioon. |
| (hd0,5) | Teine loogiline partitsioon. |
Järgmistes ülesannetes kasutatakse alglaadehalduri GRUB võimalust seada Linuxi üleslaadimisel ette vajalikud parameetrid. Selleks muudetakse käivitatava tuuma (kernel) failinimi eelnevalt ümber ja süsteemi käivitamisel seatakse muutunud parameetrid GRUBi käsurealt paika.
Alglaadehalduris GRUB on võimalik saada ülevaadet kasutatavatest käskudest käsu HELP abil. Samuti saab lasta pakkuda tabuleerimisklahviga sisestatavate käskude/failinimede lõppe.
- Käivita käsurida süsteemiülema õigustes (Näiteks programm konsole ja selles su -)
- Teha kindlaks, milliste parameetritega (millist tuuma kasutatakse) süsteem üles laetakse.
- Selleks kuvada GRUB laadimisüksuste seaded:
cat /boot/grub/menu.lst - Jätta meelde käivitatava tuuma ( /boot/vmlinuz...) ja initrd (/boot/initrd...) failide nimed. (Faililõpus on versiooninr jms.) Meeldejätmiseks piisab, kui mäletad, et sellises failis on need kirjas!
- Selleks kuvada GRUB laadimisüksuste seaded:
- Nimeta fail (tuum) /boot/vmlinuz... ümber failiks /boot/vmlinuz....bkp
Ülesande lahenduseks tuleks põhimõtteliselt lisada failinime lõppu .bkp).- Liigu kausta /boot.
cd /boot - Muuda kasutatava tuuma nimi ümber (... asemel kirjutada eelmises ülesandes leitud failinime lõpp):
mv /boot/vmlinuz-<TAB> /boot/vmlinuz-<TAB>.bkp
<TAB> - selle asemel vajuta tab(nooltega) klahvi. - Teha süsteemile alglaadimine:
reboot
- Liigu kausta /boot.
- Käivitada oma Linux. Kuna tuuma nimi on ümber nimetatud, siis tuleb operatsioonisüsteemi üles laadimiseks alglaadehalduris GRUB muuta vastavaid laadimissätteid.
- Käivitada alglaadehalduris GRUB oma laadimisüksus. Kuna käivitatav laadimisüksus ei kehti enam (eelnevalt muudeti ära tuuma nimi), siis kuvatakse veateade. Vajutada suvalisele klahvile.
- Käivitada GRUB käsurida (shell):
C - Vaadata abiinfot kasutatavate käskude kohta.
help - Sisestada vajalik info süsteemi üles laadimiseks. Minimaalselt on vaja ära määrata (tabuleerimisklahviga saab sõna lõppu lasta ära arvata): root, kernel ja initrd.
root (hd0,X)kernel /boot/vmlinuz-<TAB> root=/dev/sdaXinitrd /boot/initrd...
Juurpartitsiooniks on oma partitsioon (X):
| --------------- | Rühm | Linux | GRUB |
|---|---|---|---|
| 1 | /dev/sda6 | (hd0,5) | |
| 2 | /dev/sda7 | (hd0,6) | |
| 3 | /dev/sda8 | (hd0,7) | |
| 4 | /dev/sda9 | (hd0,8) |
- Käivita süsteem:
boot
- Käivita süsteem:
- Logi arvutisse oma kasutajaga ning taasta esialgne olukord. See tähendab, et nimeta tuum uuesti ümber (eemaldades failinime lõppu lisatud .bkp)
- Liikuda kausta /boot.
cd /boot - Muuta kasutatava tuuma nimi ümber (... asemel kirjutada eelmises ülesandes leitud failinime lõpp):
mv vmlinuz-<TAB>.bkp vmlinuz-<TAB>
- Liikuda kausta /boot.