Praktikum 2. Projekti planeerimine.


ÜLESANDED KLASSIS

Olete ehitajana peatöövõtja rollis. Teie käsutusse on antud krunt Tallinna äärelinnas ning kohalik omavalitsus tellib teilt spordikompleksi arenduse koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Leping tellijaga saab allkirjastatud 1. oktoobril 2009, alates sellest hetkest võite projektiga alustada. Projekt peab olema valmis 1. aprill 2011 (kokku aega 1,5 aastat / 18 kuud). Hilinemisel ootavad ees hiiglaslikud lepingutrahvid.

Teie enda firma palgal on üldehitustööde meeskond, keda ehitustöödeks kasutada on tunduvalt odavam, kui palgata allhankijaid. Samas kõigi vajalike üldehitustööde teostamiseks kuluks oma firma meeskonna üksi ilmselt vähemalt 2,5 aastat.

Välitööde tegemine on talveperioodil raskendatud, seega võib arvestada u. 1.6 kordse ressursikuluga kuudel detsember-veebruar, ja 1.3 kordse kuluga oktoober-november ja märts-aprill.

Avaliku hanke kord nõuab avalikku ideekonkurssi projekteerija leidmiseks (konkurssile esitatakse eskiisid, mille põhjal lõpp-projekti loomine võtab aega 2-3 kuud). Konkurssile eskiiside esitamiseks peab olema aega vähemalt 1 kuu. Detailplaneeringu kinnitamine võtab samuti u. 1 kuu, aga seda saab teha juba eskiisi põhjal.

Ehitama ei tohi hakata enne ehitusloa saamist. Ehitusloa taotlemiseks on tarvis kompleksi lõpp-projekti; selle menetlemine võtab aega u. 1 kuu.

Kogu krunt on kaetud puudega ja selle keskel asub suur tiik. Krundi ettevalmistustööde tegemiseks pole mingeid erilube vaja.

Spordisaalide spetsiifiliste konstruktsioonide paigaldamise (väljakukatted, korvapallikorvid jne) juhtimiseks peavad teie ehitusmeeskonna kaks juhtivtöötajat läbima 2 kuud kestva koolituse Rootsis. Juhtide puudumisel saab ülejäänud meeskond teha vaid lihtsamaid töid (nt. mitte kompleksi "karbi" püstipanemist).

Kompleksi ehitamise hulka kuuluvad vähemalt järgmist liiki tööd:

  • Algse karbi püstipanek (betooni- ja üldehitustööd, müüriladumine).
  • Torutööd
  • Elektritööd
  • Siseviimistlustööd

Ka spordikeskuse sisustuse väljavalimine, hankimine ja paigaldamine kuulub teie kompetentsi.

Teie ülesandeks on:

  1. Koostada nimekiri kõigiks projekti edukaks täitmiseks vajalikest tegevustest (kasutada kõiki ülesande püstituses sisse toodud tegevusi ning tuvastada ise uusi!)
  2. Igale tegevusele lisada mingi aeg, mis selle sooritamiseks kuluda võiks (juhul kui see tuleneb ülesande tekstist, siis kasutada sealseid andmeid).
  3. Tuvastada tegevuste vahelised sõltuvused.
  4. Luua work breakdown structure diagramm.
  5. Luua PERT'i diagramm, tuvastada sellelt kriitilised teed.
  6. Koostada Gantti diagramm.



ÜLESANDED KODUS

Ülesanne 1. Videorendi ettevõtte infosüsteemi planeerimine.

Videogurud (VG) on väike videolaenutuste kett, mis rendib ja müüb videosid (VHS & DVD). VG teenindab nõudlikke kliente, kes küsivad filme pealkirja, näitlejate, režissööride ja paljude muude parameetrite järgi. Tihtipeale küsitakse ka Oscarivõitjaid kategooriate ja aastate kaupa. Kliendid maksavad rendi eest sularahas, pangakaardi või mobiiliga. Klientidel on võimalus film „broneerida“ kuni viis päeva enne tegelikku rendiaega. VG osutab ka teenust: igas poes on ruum, kus kohalikud filmigurud kohtuvad, et arutada klassikaliste filmide üle ja vaadata värskemaid levisse tulnud filme.

VG kasutab filmide katalogiseerimiseks paberkaartidel põhinevat registrit ja mõnes poes on müüjad abiks teinud ka Exceli tabeli. Loomulikult ei olda süsteemiga rahul.

Poejuhatajad määravad rendihinnad, teevad videode sisseostuotsuseid laoseisu põhjal (kaupu võib osta mitme tarnija käest). Filmide kohta käiv info (näitlejad, auhinnad jne.) tuleb tasulise teenusega iga kuu CD-ROM’il. Sularahatšekid, kaardimaksed ja mobiilmaksed tuleb edastada raamatupidamisse, kes peab arvestust ja tegeleb krediitkaartidega seonduvate probleemidega. Firma personalijuht vajab infot iga müüja müügi- ja renditulemuste kohta.

VG omanik Kaarel Kino on kinnitanud, et ta eraldab oma töötajate aega sulle ja projektitiimile, kui tekib probleeme või küsimusi. Projektiga hakkavad põhiliselt tegelema Albert Abiline, Nora Nobenäpp ja Kristo Kibekäsi. Kaarel on öelnud, et on küsimustele valmis vastama kogu projekti vältel. Peakontoris on tööl ka raamatupidaja Nadja Number ja personalijuht Maire Mõistev. Kaarel on soovitanud ka kohtuda igal nädalal koos käiva filmigurude seltskonnaga, et kuulda ka nende vajadusi uue süsteemi arendamise valguses.

Alamülesanded

  1. Joonistage work breakdown structure (WBS) skeem, kus sisalduksid kõik infosüsteemi projekti edukaks elluviimiseks vajalikud tegevused (alates planeerimisest kuni töötava tarkvara tarnimiseni).
  2. Koosta vähemalt 20-st tegevusest koosnev tegevuste nimekiri, mis on vajalikud projekti elluviimiseks. (Eelmises ülesandes koostatud WBS on teile tegevuste identifitseerimisel abiks!). Iga tegevus peaks olema mingi nähtava/katsutava tulemusega ja võtma aega max. 3 päeva. Tuvastage tegevuste vahelised sõltuvusseosed (ehk millise tegevuse edukas lõpetamine on eelduseks millistele järgmistele tegevustele). Tulemus vormistada tabelina, mille veergudeks on 1) tegevuse jrk nr 2) tegevuse nimi 3) tegevuse prognoositav kestvus 4) eelnevate tegevuste jrk numbrid, millest see tegevus sõltub (ehk tuleb enne selle tegevusega alustamist ära teha).

    Näiteid tegevustest:
    Kasutajaliidese prototüüpimine
    Video suvalise sõna järgi lihtotsingu kasutusloo realiseerimine
    Kasutajate haldamise komponendi realiseerimine
    jne.

  3. Koostage tegevuste loetelu ja sõltuvuste põhjal PERTTi diagramm. Leidke sellel kriitiline tee. Mis on antud tegevuste ajaprognooside põhjal minimaalne teoreetiline aeg projekti teostamiseks?
  4. Koostage tegevuste loetelu ja sõltuvuste põhjal Gantti diagramm ja jagage projekt ühtlasi kahe-nädalasteks iteratsioonideks. Iteratsiooniplaani koostamisel on Gantti diagramm teile abiks, kuid jälgige, et kahe iteratsiooni vahele jääks selge piir (ehk iga iteratsiooni lõpuks on mingi konkreetne hulk tegevusi valmis ja ükski tegevus ei ole pooleli, ehk tegevused ei ületa iteratsioonide piire).

    Tulemuseks on kalenderplaan iteratsioonidest. Võtke projekti alguseks 1. oktoober ning koostage iteratsiooniplaan. Näiteks:

    01.10 – 14.10 – Visioon
    15.10 – 28.10 – Kasutajaliidese eskiis, videode ja kasutajate haldus

    Vt. ka näidet: http://courses.cs.ut.ee/2008/tvt/uploads/Main/Group7.htm

  5. Koostage projekti riskide nimekiri lähtudes järgmises peatükis toodud kategooriatest. Tooge välja vähemalt 15 erinevat riski. (Riskide kohta vaata juurde siit.)

  6. Hinnake projektiplaanist 5 kõige suurema tõenäosusega riski. Kirjeldage iga riski maandamiseks vajalikud tegevused 1-2 lõigu tekstiga.

Tulemused vormistada soovitatavalt ühe pdf-dokumendina. Kommertstarkvara kasutamisel eksportida väljund graafikana ja lisada see esitatavasse pdf-faili.



Ülesanne 2. Visioonidokumendi loomine.

Koostage visioonidokument kassasüsteemi rakendusele. Asetage ennast rolli, kus teie kui projektijuht/alustav ettevõtja näete võimalust eduka tarkvaraprojekti algatamiseks ja teil on vaja veenda investoreid ja alustavate ettevõtete toetusrahade jagajaid, et tegemist on perspektiivika ideega. Visioonidokument peaks andma vastused järgmistele küsimustele:

  • milles projekti idee seisneb? (mida soovitakse tegema hakata?)
  • miks peaks see äriideena perspektiivikas olema?
  • millised on riskid? (konkurents antud nišis, kliendid ei soovi toodet osta, arendustöödeks ei jätku resursse jne)

Ennast võib kujutada näiteks olukorda, kus olete oma praktikumigrupiga otsustanud lisaks tarkvaratehnika aine läbimisele "kõrvalproduktina" antud kassasüsteem ka korralikuks tooteks arendada ja asutada tudengifirma mis seda müüma hakkab. Ärimudeliks võib olla nii "karbitoode" (üks kassasüsteem, mida müüte paljudele klientidele) kui ka konkreetse kliendi jaoks töövõtulepingu alusel loodav spetsiaalne süsteem.

Järgneva on visioonidokumendi võimalik struktuur. Antud struktuur on ette antud peamiselt ideede tekitamiseks! Dokument peab olema loogiliselt organiseeritud, kuid konkreetse viisi võib valida teistsuguse. Teemasid võib ümber grupeerida, ümber nimetada, omavahel liita või jagada, lisada ja põhimõtteliselt ka eemaldada -- tingimuseks on see, et kõik oluline saaks kaetud.

  • Ülesande püstitus
    • Probleem
      • Kellel
      • Tagajärjed
    • Lahendus
      • Kellele
      • Võimaldab teha mida
      • Erinevus teistest lahendustest
  • Kliendi kirjeldus
    • Kes on klient, kasutajad
    • Keskkond
      • Organisatsioon
      • Kasutajate arv
      • Tehnoloogilised piirangud
    • Kliendi põhivajadused
    • Alternatiivid
  • Loodava süsteemi kirjeldus (lühidalt)
    • Funktsionaalsuse nimekiri
    • Funktsionaalsusest saadavad eelised
    • Eeldused, sõltuvused, ja piirangud
      • Tehnoloogia
      • Välised süsteemid
      • Majanduslikud parameetrid
    • Litsents & hind
  • Prioriteedid

Visioonidokumendi hindamine toimub ärilisest perspektiivist. Hindaja esitab projektiplaani hindamisel endale küsimusi stiilis "kas mina kui investor või EASi ametnik investeeriksin või eraldaksin raha sellisele projektile? Kas visioonidokumnent veenis mind, et äriidee on läbi kaaluteltud, võimalikud stsenaariumid läbi mõeldud ja riskid maandatud? Kas projektimeeskond omab visiooni, tunneb valdkonda ja veenab mind, et projekt võiks olla äriliselt edukas?" See tähendab ühtlasi seda, et lihtsalt "mulli ajamine" ja ülaltoodud näidisskeemi äratäitmine suvalise jutuga ei ole antud praktikumitöö seisukohast edukas. Pigem on soovitatav alustada ajurünnakust ja luua plaan, kasutades abiskeemi vaid hilisemaks kontrollimiseks et midagi olulist pole katmata jäänud. Eeldage, et klient või investor ei tea midagi teie esimese praktikumi näidisrakendusest - võite oma visioonis kirjeldada sama platvormi, tehnoloogiaid ja arhitektuuri, kuid see pole kohustuslik.





VIITED



Projektiplaneerimise tarkvara:



Sidebar
Page edit