Mis on projektõpe?

Projektõppe olulised omadused on:

  1. hästisõnastatud probleemi olemaolu
  2. käega katsutava tulemuse olemaolu (manuaal, uurimus, stend jne.)
  3. interdistsiplinaarsus
  4. õppurite huvi
  5. olulisus ühiskonnale
  6. haldamine õppurite poolt

Projektõppel on mitmed tunnused, mis on üldiselt omased kõikidele projektidele, olgu nad mistahes haarde ja ulatusega:

  1. Põhitähelepanu on ühel probleemil
  2. Ajaliselt piiratud (kindel algus ja lõpp)

Mida tähendab probleem-orienteeritud projekt? Projekti aluseks on probleem. Ei sobi mitte mistahes probleem, vaid teatud omadustega probleem. Projektõppeks sobivad probleemide omadused:

  1. Probleem peab olema oluline.
    • Oluline õppurile – talle huvi pakkuv, tema isikuga seotud. Probleemi uurimine peab olema väärtustatud õppuri silmis, peab olema kulutatud aega ja energiat väärt. Peab muutuma õppuri probleemiks.
    • Peab omama väärtust ka õpetaja silmis.
    • Peab olema ühiskonnas oluline, selline, mille uurimist väärtustaksid ka teised õpilased, kohalik rahvas, aga ka laiem – maakonna, riigi või regionaalne probleem.
  2. Probleem peab olema selline, millele ei ole võimalik kohe vastust leida, mis kutsub uurima.
  3. Ei ole isiklik probleem - Projektõppes ei tegelda otseselt isiklike probleemidega (Miks mu kasuisa joob? Miks ma ei taha koolis käia?), vaid üldist huvi pakkuvate probleemidega.
  4. Õppuril võiks olla eelnev kokkupuude antud probleemiga – see aitaks tal mõista probleemi konteksti, täpsemalt sõnastada uurimist nõudvaid alamküsimusi, leida uudset vaatenurka jne.
  5. Probleemi formuleerimiseks peab saama otsida vastandlikke vaateid probleemile (bifokaalne vaade) – näiteks probleem: Miks meie koolis ei kasutata projektõpet? (1) Sellepärast, et õppurid ei ole valmis – puuduvad oskused, suhtumine, võime ennast mobiliseerida pikaajaliseks tööks; (2) Sellepärast, et õpetajad ei ole valmis – puudub metoodika, hästi sõnastatavad probleemid, juhendmaterjalid, vajab liiga palju ettevalmistustööd ja individuaalset juhendamist
  6. Interdistsiplinaarsus – projektõpet saab kasutada ainete integratsiooniks.

Mis on aktiivõpe?

  1. Aktiivõpe on selline õppimine, kus õppurid kasutavad oma aju selleks, et omandada uusi ideesid, lahendada ülesandeid ja rakendada neid praktikas.
  2. Aktiivõpe on selline õppimise vorm, kus õppurid püüavad võtta omale suurema vastutuse omaenese õppeprotsessis.
  3. Aktiivõppe puhul õppurid ehitavad ise oma maailmamudeli, hankides informatsiooni ja kontrollides ise kogu aeg oma mudeli paikapidavust (valiidsust).
  4. Aktiivõpe on selline lähenemine (approach) õppimisele, kus õppur muutub osaliselt ise enese õpetajaks.
  5. Klassiruumis rakendamise korral toob aktiivõpe kaasa õppurite sügavama süvenemise ainesse, omavahelise koostöö, võistlusmomendi vähenemise, õppurite aktiivsema omavahelise suhtluse.
  6. Aktiivõppe korral on vastutus õppeprotsessi edukuse eest jagatud õppuri ja õpetaja vahel. Aktiivõppe korral õpetaja soosib õppureid, kes panevad rohkem energiat õppetöösse, loob õppuritele võimaluse harjutada, praktiseerida, annab tagasisidet õppeprotsessi edukuse kohta ja õppuritele teatud vabaduse õppeprotsessi ise juhtida. Aktiivõpe seob õppuri isiku paremini kui teised lähenemised õpitava materjaliga.
  7. Aktiivõpe pole midagi uut - selle juured ulatuvad Sokratese ja USA sajandi alguse suurkuju John Dewey'ni. Aga kui vaadata kooli (ja ülikooli!), siis paljudes õppetundides oleme me nagu unustanud, et õppimine on aktiivne protsess. Head selgitused, loengud antud teemal, pole üldsegi haruldus, aga me nagu unustaks, et õppur peab õppeprotsessis aktiivne olema - ta on nagu masin, mis kuuldud sõnad konspekti tekstiks teisendab ja seda üsna madalal mõtlemise tasandil. Tavaliselt aktiivõpe kaasab õppuri kõrgematel mõtlemistasanditel õppeprotsessi ja see sobib palju enamate õppimisstiilidega kui traditsiooniline loengupidamine.
  8. Aktiivõppe korral peavad õppurid tegema palju rohkem, kui loengupidajat mõttega jälgima: nad peavad lugema, kirjutama, arutama, probleemülesandeid lahendama. Et olla aktiivne õppeprotsessi osaline, selleks peavad õppuril toimima kõrgemad mõtlemistasandid: analüüs, süntees ja hindamine. Need õpetamismeetodid, mis rakendavad aktiivõppe oma teenistusse, kasutavad ülesandeid, kus õppur peab midagi tegema ja selle juures tõsiselt mõtlema.
  9. Aktiivõpet võib defineerida järgmiselt. See on kas lühiajaline (5 min) või pikaajaline (mitu tundi) tegevus, mis annab õppurile võimaluse uusi mõisteid, oskusi siduda oma olemasolevasse vaimsesse maailma, tehes seda ümbersõnastamise, mitme sõnastus võrdlemise ja praktilise tegevuse kaudu. Aktiivõpet võib läbi viia üksikute õpilastega või õpilasgruppidega, paberi ja pliiatsi või reaalsete materiaalsete töövahenditega.
  10. Enamus õppureid veedab ülikoolis aega õppimise seisukohalt passiivses keskkonnas, kus põhiline nõue on informatsiooni reprodutseerimine või etteantud algoritmidega ülesannete lahendamine. Aktiivõpe tõukab õppurid omaeneste maailmamudelite ehitamise ja nende mudelite kontrollimise teele, kasutades õpetajat kui juhendajat, vanemat kolleegi.
  11. Aktiivõppe korral korjab õppur teadmised kas vahetu kogemuse kaudu, konstrueerides neid ise , testides vajadusel, käitudes vastavalt oma mudelile, parandades seda vajadusel.
  12. Aktiivõpe sisaldab (aga pole ainult nendega piiratud): õppurite omavahelist koostööd, probleem-orienteeritud õppimist, juhtumiuuringuid, õppurite oma projekte, simulatsioone, tehnoloogia kasutamist õppeprotsessis jpm.

Mis on õuesõpe

Õuesõpe on õppimine ehedas keskkonnas vahetu kogemise, ise tegemise ja kogetu teistele vahendamisega.

vaata ka õuesõppe kodulehekülge

Mõtlemiseks Priit Pulleritsu küsimus Lauri Leesile (Postimees 29.08.2009) Kas tegemist on ikka õuesõppega või on tegemist õues õppimisega?

Ühe uuendusena on hakatud rääkima õuesõppest, aga teile see ei meeldi. Mis ses halba on?'

Meie kliimas?! See tähendab, et osa õppetunde tuleb õues läbi viia. Aga kui ma viin lapsed kooli kõrvale staadionile – autod sõidavad mööda, keegi karjub, kajakad kraaksuvad – ja hakkan tundi andma, siis on kõrvalisi elemente nii palju, et pean valjuhääldajaga rääkima. Ja lapse tähelepanu on võimatu koondada. Ta on inim-olend, ma ei saa temaga pahandada, kui ta nägi huvitavat koera ja tema pilk läks sellele, aga mina selgitan talle hoopis midagi muud.

Sidebar
Page edit