Eriülesanded

Õppejõud pakuvad välja eriülesannete teemad. Ühte teemat saab võtta rohkem kui üks inimene. Kokkuleppel lektoriga võib olla ka enda valitud teema. Eriülesanne on vabatahtlik, kuid annab maksimaalselt 15 punkti.

Eriülesanne on iseseisev töö! Kui sama teema on valinud mitu tudengit ning töödest ja suulisest vastamisest jääb lektorile mulje, et kahe tudengi lahendus on valminud grupitööna, antakse ilma pikema aruteluta mõlemale tudengile eriülesande eest 0 punkti.

Tähtajad

  1. Lektorid esitavad kõik teemad hiljemalt 30.sept.
  2. Tudengid teostavad valiku hiljemalt 15.okt.
  3. Tudengid esitavad tegutsemise kava hiljemalt 31.okt.
  4. Tudengid esitavad valmis lahenduse elektroonilisel kujul hiljemalt 15.nov.

Valik, kava ning lahenduse elektrooniline kuju tuleb edastada teema välja pakkunud lektorile.

Vestlus tudengi ja lektori vahel peab toimuma enne esimest eksamiaega.

Referaadid

Üks võimalik eriülesande vorm on referaat. Referaadi maht on 10 lehekülge. Referaat tuleb kaitsta teema pakkunud lektori ees (15-20 min).

Referaat koosneb üldiselt:

  • Sissejuhatusest
  • Valdkonna ülevaatest
  • Analüütilisest osast (võrdlus jne)
  • Kokkuvõttest

Referaat võib olla kas eesti või inglise keeles.

Teemad

  • Indrek Sander (inc@piksel.ee) [referaadid võivad olla ainult eesti või vene keeles]
    • Intersystem Cache ülevaade (mitme andmemudeli toetuse seisukohast)
    • Sybase IQ ülevaade (OLAP) -suletud
    • Teradata ülevaade (OLAP)
    • MySQL replikeerimissüsteemi ülevaade -suletud
    • MS Access replikeerimissüsteemi ülevaade
    • Sybase Replication Server ülevaade
    • Sybase Mobilink ülevaade
    • Sybase SQL Remote ülevaade
    • WSDL 1.1 ja 2.0 erinevused -suletud
    • WSDL: encoded vs literal võrdlus
    • WSDL: document vs rpc võrdlus
    • AXIS ülevaade
    • iWay Service Manager ülevaade
    • Mirth ülevaade -suletud
    • Adobe LiveCycle Data Services ES ülevaade
  • Marlon Dumas (m.dumas@qut.edu.au) [form: report, language: English, maximum: 2 students] Web services vs Mashups.
    Consider the scenario described in this article. Provide a detailed technical argumentation for using using Web services vs. mashup technology for this kind of project. Also, consider the architectural implications: Is the adoption of Mashup technology entirely incompatible with Web services? Can the two be made to co-exist under a common architecture? What are the implications in terms of software development methodology when choosing one or the other (e.g. traditional waterfall-based methods vs. agile methods)? Compare with other similar scenarios such as:
  • Marlon Dumas (m.dumas@qut.edu.au) [form: software prototype, language: English, maximum: 4 students] Web services vs Mashups.
    Consider the scenario described in this article. Implement a similar scenario using Web service technology (SOAP or plain XML over HTTP) and the same scenario using mashups. Compare. You may simplify the scenario if required.
edit