Kes on infojuht?
Infojuht peaks olema direktori parem käsi infotehnoloogia vallas. Infojuhi ülesanded pole riiklikul tasandil määratud, seega on koolidel vaba voli nende tegevust ise reguleerida. Samas peamised infojuhi ülesanded on:
- kooli infosüsteemi haldamine ja arendamine;
- info korraldamine ja haldamine;
- IKT tugi õppetööle;
- koolitused;
- IKT infrastruktuuri arendamine;
Kooli infosüsteemi haldamine ja arendamine. See tähendab eelkõige vastutust, et toimiks e-post, kooli kodulehekülg, erinevad veebipõhised rakendused (veebipõhine õpikeskkond, e-kool jms), andmebaaside haldamist. Infojuht tagab, et antud süsteemid oleks pidevalt töökorras ning korraldab neile regulaarset hooldust.
Informatsioon. Infojuht vastutab eelkõige, et kooli koduleheküljel olev informatsioon on õige. Vajadusel toimetab kooli infolehte ning aastaraamatut. Vastutab, et kooli puudutav informatsioon EHIS-es oleks uuendatud. Ka koolisise info kogumine-töötlemine-kasutamine-arhiveerimine kuulub infojuhi pädevusse. Infojuht vastutab, et info käitlemine vastaks seadustele.
IKT tugi õppetööle. Infojuht korraldab arvutiklassi kasutamist, toetab õppe- ja kasvatustegevust, juhib IKT vahendite integreerumist ainekavadesse ning igapäevasesse õppetöösse. Oleks võimeline algatama, juhtima ja toetama õpiprojekte. Tagab, et nii õpilased kui kooli töötajad kasutaksid IKT vahendeid sihipäraselt. Vajadusel koostab tegevus- ja/või kasutusjuhendeid.
Koolitused. Infojuhi pädevuses on välja selgitada kooli töötajate IT-alased pädevused ning vajadusel suunata neid vastavatele koolitustele või ise koolitusi läbi viia.
IKT infrastruktuuri arendamine. Infojuht koostab kooli infotehnoloogia arengukava (tavaliselt tehakse 10a peale), mis peaks olema kooskõlas kooli üleüldiste eesmärkidega. Infojuht ka jälgib arengukava täitmist. Vajadusel kirjutab projekte erinevate tehnikavahendite/programmi litsentside hankimiseks.
Infojuht peab tagama, et kasutatav tarkvara on legaalne ning suutma seda ka vajadusel tõestada.
Infojuht ei peaks otseselt olema see inimene, kes täidab tehnilisi ülesandeid (arvutite parandus jms), kuid sõltuvalt koolist on mõned sunnitud sedagi tegema. Samuti pole üheselt määratud, kas infojuhil peaks olema pedagoogiline haridus või mitte. Tööülesanded seda otseselt ei nõua, kuid kindlasti tuleks see koolis töötamisel kasuks (seda enam, et tihti on infojuhi roll ühendatud mõne muu, pedagoogilise, rolliga).
Infojuhid on infotehnoloogilisi vahendeid kasutavates ettevõtteis töötanud juba üle 10 aasta. Seoses Tiigrihüppe programmiga pidanuks neid ka koolidesse levima hakkama. Õigupoolest levisidki – õpetajaid oli ikkagi vaja vastavalt uutele vahenditele koolitada (tavaliselt arvutiõpetajad). Samas infojuhi eraldiseisva ametina jõudis koolidesse ikkagi mõnevõrra hiljem (üsna kurioosne juhtum, kus mõned infojuhid pidid endale ise ametijuhendi koostama, tingituna koolidirektori arvutikaugusest). Vajadusest tingituna on alates 2002. a sügisest on Tallinna Ülikoolis võimalik õppida informaatika õpetaja ja infojuhi liiterialal.
Aga kes on haridustehnoloog?
Haridustehnoloog on inimene, kes on ühelt poolt sina-peal arvutitega ning teiselt poolt pedagoog. Tema peamine tegevusala on e-õpe ning kõik sellega seonduv.
Haridustehnoloog peaks aitama õpetajatel välja valida nende tunni jaoks sobivaimat tarkvara, olema abiks e-kursuste ning õppematerjalide loomisel ning teadma ka meetodeid, kuidas õppetundi arvutiklassis läbi viia.
Haridustehnoloogi pädevusse kuulub ka õpetajate koolitamine (kui infojuht võis koolitusele suunata, siis haridustehnoloog viib kursuse ise läbi).
Esimesed haridustehnoloogid alustasid Eestis tööd 2003. aastal ülikoolide juures. Paar aastat hiljem hakkasid nad tööle ka kutsekoolides. Praegu on haridustehnolooge üldhariduskoolides veel vähe, kuid arvutite ning e-õppe üha laiema levikuga tuleb neid ka tavakoolidesse rohkem.
Olukord koolides:
- Infojuht on haridustehnoloog.
- Infojuht/haridustehnoloog on aineõpetaja.
- Infojuhi/haridustehnoloogi kohustusi täidab mitu inimest.